Terentius
Publius Terentius Afer (195 või 185 või 184 eKr – 159 või 158 eKr) oli vanarooma näitekirjanik. Ta oli Põhja-Aafrikast pärit berber, kes sündis orjana. Terentius kirjutas 6 näidendit, mille esmalavastused toimusid umbes 170–160 eKr.
Arvatakse, et ta oli sündinud Kartaagos. Roomas märkas tema annet senaator Terentius Lucanus, kes andis talle hea hariduse ja laskis ta vabaks andes talle uue nime. Tema algupärane nimi ei ole teada. Arvatavasti suri ta Kreekas või teekonnal tagasi Rooma.
Ta ei kirjutanud oma teoseid kirjakeeles, vaid kasutas rahvalikku keelepruuki. Nagu ka Plautus, tõlkis ta kreeka komöödiaid, kuid tegi omapoolseid täiendusi ja muudatusi, luues mõnikord kahest eri näidendist ühe. Tema eeskujudeks olid kreeka komöödiakirjanikud, näiteks Menandros.
Terentiusele omistatakse ütlus "Homo sum, humani nihil a me alienum puto" ('Olen inimene, midagi inimlikku ei pea ma endale võõraks', komöödiast Heauton Timorumenos ('Enesepiinaja')).
Terentius on mõjutanud mitmeid uusaja klassikuid, näiteks Molière'i ja Gotthold Ephraim Lessingit.
Teosed
[muuda | muuda lähteteksti]- Adelphoe
- Andria
- Eunuchus
- Heauton Timorumenos
- Hecyra
- Phormio
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Terentius |