Konventsioon (rahvusvaheline õigus)
Ilme
See artikkel räägib rahvusvahelise õiguse mõistest; filosoofia mõiste kohta vaata artiklit Konventsioon (filosoofia); bridži mõiste kohta vaata artiklit Konventsioon (bridž) |
Konventsioon on rahvusvahelises õiguses üks rahvusvahelise lepingu vorm. Konventsioonideks nimetatakse enamasti mitmepoolseid (mitme lepinguosalise riigi vahel sõlmitud) rahvusvahelisi kokkuleppeid, mille on välja töötanud mõni rahvusvaheline organisatsioon.
Konventsioone on koostanud ja vastu võtnud Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Euroopa Nõukogu, Rahvusvaheline Tööorganisatsioon ja muud rahvusvahelised organisatsioonid. Samad organisatsioonid teostavad siis ka järelevalvet vastuvõetud konventsioonide rakendamise üle lepinguosalistes riikides.
Eesti on ühinenud mitme konventsiooniga, sealhulgas:
- ÜRO lapse õiguste konventsioon
- ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon
- ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ja selle Kyōto protokoll
- ÜRO korruptsioonivastane konventsioon
- ÜRO konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta
- Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon
- Euroopa Nõukogu dopinguvastane konventsioon
- Euroopa Nõukogu arvutikuritegevusvastane konventsioon
- kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsioon
- UNESCO kultuuripärandi kaitse konventsioonid
- Rahvusvahelise tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonid nr. 29, 81, 87, 98, 100, 105, 108, 111, 122, 129, 135, 138, 144, 182
- Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsioon
- Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon
- keemiarelvade keelustamise konventsioon
Laiemas tähenduses on konventsioon igasugune inimestevaheline kokkulepe ja konventsionaalne on selles mõttes lihtsalt kokkuleppeline.