Koerte katk
 | See artikkel vajab toimetamist. (November 2020) |
.jpg)
Koerte katk on väga nakkusohtlik süsteemne viirushaigus, mis on võimeline üle kanduma mitut liiki imetajatele, näiteks metsikutele ja kodustatud koertele, koiottidele, rebastele, pandadele, huntidele, tuhkrutele, skunkidele ja paljudele teistele liikidele.[1] Ka kaslased on võimelised viirusega nakatuma, kuid seda üldiselt ilma (või väheste) sümptomiteta ning seetõttu arvati kaua, et nendele ei ole haigus ohtlik.[2]
Viirus ja nakatumine
[muuda | muuda lähteteksti]
Koerte katku viirus ehk Canine mobrillivirus on üheahelaline RNA viirus, mis levib tänu aerosoolidele. Loomadel on võimalik nakkuda ka viirusekandjate kehavedelikega kokkupuutumise tagajärjel. CDV on tundlik lipiidsetele lahustitele ja enamikule desinfektsioonivahenditele ning võrdlemisi ebastabiilne väljaspool kandjat. See viirus alustab paljunemist looma seedesüsteemi lümfisõlmedes ning nakatab järk-järgult kõiki teisi lümfisõlmi, seejärel suundudes hingamisteedesse, seedetrakti laiemalt ning kesknärvisüsteemi ja nägemisnärvidesse.[3] Viirus on võimeline levima edukalt tänu sellele, et peiteaeg on pikk: 3–7 päeva või kauem. Nakkus levib haigestunud looma kehavedelike ja väljahingatud õhu kaudu nii peiteajal, haiguse põdemise kestel kui ka pärast sümptomite kadumist.[4] Viirus on levinud kodustatud koerte seas üle terve maailma, kuid vaktsineerimine on võimaldanud paljudel riikidel nakkusmäära madalal hoida alates 1970. aastatest.[5]
Sümptomid
[muuda | muuda lähteteksti]Koerte katku esimesteks sümptomiteks (3.–6. päev) on lümfopeenia, koerte puhul kaasneb sellega tihti anoreksia. Esmane palavik vaibub mitmeks päevaks, enne kui tõuseb teine palavik, millele lisandub tihti limane nõreeritus ninast, pisarad, väsimus ja söögiisu kadu. Seede- ja hingamissüsteemi hälbed võivad järgneda ühes teisejärguliste bakteriaalsete infektsioonidega.[3] Haigestunud looma ninapeegel jääb kuivaks ning värinad on samuti üks levinud sümptomitest.[4]
Neljavormiline avaldumine
[muuda | muuda lähteteksti]Koerte katku puhul võib teisele palavikufaasile järgneda kas soolevorm, närvivorm, nahavorm või kopsuvorm.
Kopsuvormi eristab teistest ninanõre mädanemine, hiljem muutub see kuivades koorikuks. Hingamine läbi nina on raskendatud, seega toimub respiratsioon läbi suu, loom võib aevastada ja köhida, tihti kratsivad nad ka oma nina. Ka silmadest eritub limast, hiljem mädanevat nõret ning silmalaud hakkavad kleepuma.
Soolevormi iseloomustab tugev vahelduv kõhulahtisus ning oksendamine.
Villiline lööve reite sisekülgedel, kõrvade sisepinnal, suu ja ninapiirkonnas ja kõhuseinal on omane nahavormile.
Närvivorm on kas eraldiseisev viiruse vorm või tüsistus kopsu- ja soolevormi tagajärjel. Vormi iseloomustab pidev erutus, mis vaheldub loidusega. Epilepsiahooge, üksikuid krampe ning koordineerimata liigutusi on samuti täheldatud.[4]
Ravi
[muuda | muuda lähteteksti]Koerte katku ravimid on enamasti ette nähtud sümptomite leevendamiseks ja immuunsüsteemi turgutamiseks, et piirata teisejärgulisi bakteriaalseid infektsioone, kontrollida vedelike tasakaalu looma kehas ja neuroloogilisi ilminguid. Ravil kasutatakse tasakaalustatud elektrolüütide lahuseid, laiatarbe antibiootikume, antipüreetikume, valuvaigisteid, krampide vastase toimega ravimeid ja veenikaudselt manustatavaid toidusegusid. Oluline on pidev järelevalve ja hool. Seni ei ole laialdaselt kasutusel ravimit, mis raviks spetsiifiliselt koerte katku. Kahjuks neuroloogiliste ilmingute ravi tihti ebaõnnestub ning pärast soole- ja kopsuvormi sümptomite taandumist jäävad neuroloogilised sümptomid alles.[3]
Tulevik koerte katku ravis
[muuda | muuda lähteteksti]Kliiniliselt on testitud ka parvoviiruse seerumi ja koerte katku viiruse antikehade tiitreid nii ravis kui ka uuesti vaktsineerimisel, kuid seni ei ole selle meetodi efektiivsus veel täielikult tõestatud.[6]
Vaktsiini Newcastle Disease Vaccine ehk NDV ravi avastati 1960. aastatel. Vaktsiin kutsub esile immuunsüsteemi reaktsiooni, mis loob alusmaterjali, et looma enda immuunsüsteem suudaks võidelda viirusega. NDV vaktsiine kasutatakse koerte katku ravimisel väga vähesel määral, kuid praktiseerivate veterinaaride avaldatud elumuse protsendid selle ravi kasutusel (72% 611 koerast jäi ellu pärast NDV vaktsiini kasutamist 23 veterinaari andmetel aastatel 2008–2016) on paljutõotavad. Lisaks on paljud loomakaitseorganisatsioonid ja -päästegrupid kasutanud seda ravi võrdlemisi edukalt.[7]
Ennetamine
[muuda | muuda lähteteksti]Koerte puhul on ennetamise võtmeks laialdane vaktsineerimine juba kutsikaeas. Vaktsineerimisel kasutataks enamasti nõrgestatud elusvaktsiine (MLV): kutsikaid vaktsineeritakse 6.–16. elunädalal 3–4-nädalaste intervallidega. Nõrgestatud elusvaktsiinid võivad põhjustada vaktsineerimise järgset haigestumist nõrgema immuunsüsteemiga koertes. On teaduslikult tõestatud, et MLV vaktsiinikuuri mõju kestab ligikaudu kolm aastat. Alternatiivina kasutatakse leetrite vaktsiini, mis süstitakse lihasesse kolme doosiga – kõigepealt 6–7 nädala vanustele ning viimased kaks doosi antakse 12–16 nädala vanustele kutsikatele.[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Chris A. Whitehouse. "Canine distemper. Invasive Species Compendium". Invasive species compendium. Vaadatud 2. novembril 2020.
- ↑ Greene, C. E.; Appel, M. J. (2006). Infectious Diseases of the Dog and Cat (3rd ed.). St Louis, MO: Elsevier. ISBN 978-1-4160-3600-5.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Creevy, K. E. (märts 2018). "Canine Distemper Overview". Merck Manual. Vaadatud 01.11.2020.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 "Koerte Katk". Veterinaar- ja Toiduamet. 29.04.2019. Vaadatud 02.11.2020.
- ↑ Hunter, T., Ward, E. "Distemper in Dogs". VCA Hospitals. Vaadatud 02.11.2020.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Twark, L., Dodds, W. J (01.10.2000). "Clinical use of serum parvovirus and distemper virus antibody titers for determining revaccination strategies in healthy dogs". Journal of the American Veterinary Medical Association. Vaadatud 04.11.2020.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Bond, E (13.02.2016). "Report on effectiveness of NDV treatments". Kind Hearts in Action. Vaadatud 29.10.2020.