Leetriviirus

Leetriviirus
	;
Taksonoomia
Riik	Viirused;
Selts	Mononegavirales;
Sugukond	Paramüksoviirused Paramyxoviridae;
Perekond	Morbilliviirus Morbillivirus;
Liik	Leetriviirus Morbillivirus;

Leetriviirus (ladina Morbillivirus, inglise Measles virus lüh MeV) ehk Morbilli viirus on viiruse liik.^[1]^[2]^[3]

Kirjeldus

Pikemalt artiklis RNA-viirused

üheahelaline RNA-viirus
genoomis 6 geeni: N, P, M, F, H, L
lipiidkestaga
looduslikult rakuretseptor-vahendatud (vastuvõtlik leetriviirusele glükoproteiin lümfotsüütide aktivatsiooni signaalmolekul ( SLAM ehk CD150) sisenemine rakumembraani kaudu
labor-muundatud leetriviiruse tüved kasutavad tõenäoliselt membranoosse kofaktori proteiini (CD46);
transkriptsioon toimub lümfisüsteemi kudedes ja elundites ning lümfisüsteemi rakkude (näiteks lümfotsüütide) tsütoplasmas ja rakumembraanis;
edasi paljuneb viirus peremeesorganismi sellistes vastuvõtlikes elundites nagu nahk, silmasidekest, kopsud, seedekulgla, maks, neerud, suguelundite limaskest ja peaaju.

Genotüübid

Alates 1990. aastast on tuvastatud järgmised genotüübid: A*, B2, B3, C1, C2, D2, D3, D4, D5, D6, D7, D8, D9, D10, D11, G2, G3, H1, H2.

Vaktsiinides kasutatavad viirustüved Moraten, Edmonston ja Zagreb on A-genotüüpi.^[4]

Lümfotsüütide aktivatsiooni signaalmolekul

Pikemalt artiklis Lümfotsüütide aktivatsiooni signaalmolekul

SLAM retseptor on tuvastatud tümotsüütidel, aktiveeritud lümfotsüütidel, makrofaagidel ja dendriitrakkudel. Retseptor reguleerib interleukiin-4 ja interleukiin-13 komplekteerimist CD4-lümfotsüütide (ehk T-abistajarakk) ja ka interleukiin-12, tuumornekroosifaktor alfa (TNFα) ja lämmastikosiidi komplekteerimist makrofaagide poolt.^[5]

Leetriviiruse tootmine

Leetriviirusi toodetakse ka laborites. Loomkatsed on näidanud, et labormuundatud leetriviirus evib vähirakkudele ebasoodsat toimet.^[6]

Patogeensus

Pikemalt artiklis Leetrid

Kõik esmased infektsioonid tekitavad peremeesorganismidel (inimestel) lümfotroopset nakkushaigust leetreid. Looduslikku päritolu leetriviiruse nakkuse läbipõdenud inimene omandab selle suhtes eluaegse immuunsuse.

Ajaloolist

Leetriviirus (Edmontoni tüvi) eraldati 1954. aastal inimese neerurakkudest (Enders & Peebles, 1954).

Viited

↑ "Meditsiinisõnastik" 404:2004.
↑ Leetrid, Veebiversioon (vaadatud 05.02.2014)
↑ Andrew M.Q. King, Michael J. Adams, Elliot J. Lefkowitz, Eric B. Carstens,Virus Taxonomy: Classification and Nomenclature of Viruses : Ninth Report of the International Committee on Taxonomy of Viruses, lk 681, 2012, Academic Press, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 04.02.2014) (inglise keeles)
↑ Centers for Disease Control and Prevention,Genetic Analysis of Measles Viruses, Veebiversioon (05.02.2014), Veebiversioon (vaadatud 05.02.2014) (inglise keeles)
↑ Yusuke Yanagi, Makoto Takeda ja Shinji Ohno,Measles virus: cellular receptors, tropism and pathogenesis, 10.1099/vir.0.82221-0 J Gen Virol, oktoober 2006, 87. väljaanne, nr 10, lk 2767-2779, veebiversioon (vaadatud 5.02.2014) (inglise keeles)
↑ Kirsten K. Langfield, Troy R. Wegman, Henry J. Walker, Guy E. Griesmann, Julie A. Sauer, Sharon A. Stephan ja Mark J. Federspiel,77. Production and Purification of Measles Virus for Oncolytic Virotherapy Clinical Trials, Molecular Therapy (2004) 9, S31–S31; doi: 10.1016/j.ymthe.2004.06.012, veebiversioon (vaadatud 5.02.2014) (inglise keeles)

Välislingid

Alexandra Valsamakis, Henriette Schneider, [...], ja Diane E. Griffin, Recombinant Measles Viruses with Mutations in the C, V, or F Gene Have Altered Growth Phenotypes In Vivo, J Virol. 1998 oktoober; 72(10): 7754–7761, PMCID: PMC110084, veebiversioon (vaadatud 2.03.2015) (inglise keeles)
Jane E. Libbey ja Robert S. Fujinami., Chapter 19 Virus-induced Immunosuppression, toimetajad Brogden KA ja Guthmiller JM, Polymicrobial Diseases., Washington (DC): ASM Press; 2002., veebiversioon (vaadatud 8.07.2014) (inglise keeles)
Yusuke Yanagi, Makoto Takeda ja Shinji Ohno,Measles virus: cellular receptors, tropism and pathogenesis, 10.1099/vir.0.82221-0, J Gen Virol, oktoober 2006, 87. väljaanne, nr 10, lk 2767-2779, veebiversioon (vaadatud 5.02.2014) (inglise keeles)
Sonia Longhi jt., Measles Virus Nucleoprotein, 2007, Nova Science Publischers, veebiversioon (vaadatud 5.02.2014) (inglise keeles)
Yuki Furuse, Akira Suzuki, ja Hitoshi Oshitani,Origin of measles virus: divergence from rinderpest virus between the 11th and 12th centuries, Virol J. 2010; 7: 52., 2010, doi: 10.1186/1743-422X-7-52, veebiversioon (vaadatud 5.02.2014) (inglise keeles)

Muteerunud leetriviirus

Jaan-Juhan Oidermaa, Muteerunud leetriviirus annab vihjeid vähi seljatamiseks, 19.05.2014

Alternatiivsete teadusvaadetega seotu

Impfgegner verliert skurrilen Streit um Masern, Die Welt, 12.03.15, veebiversioon (vaadatud 5.02.2014) (inglise keeles)

[1] "Meditsiinisõnastik" 404:2004.

[2] Leetrid, Veebiversioon (vaadatud 05.02.2014)

[3] Andrew M.Q. King, Michael J. Adams, Elliot J. Lefkowitz, Eric B. Carstens,Virus Taxonomy: Classification and Nomenclature of Viruses : Ninth Report of the International Committee on Taxonomy of Viruses, lk 681, 2012, Academic Press, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 04.02.2014) (inglise keeles)

[4] Centers for Disease Control and Prevention,Genetic Analysis of Measles Viruses, Veebiversioon (05.02.2014), Veebiversioon (vaadatud 05.02.2014) (inglise keeles)

[5] Yusuke Yanagi, Makoto Takeda ja Shinji Ohno,Measles virus: cellular receptors, tropism and pathogenesis, 10.1099/vir.0.82221-0 J Gen Virol, oktoober 2006, 87. väljaanne, nr 10, lk 2767-2779, veebiversioon (vaadatud 5.02.2014) (inglise keeles)

[6] Kirsten K. Langfield, Troy R. Wegman, Henry J. Walker, Guy E. Griesmann, Julie A. Sauer, Sharon A. Stephan ja Mark J. Federspiel,77. Production and Purification of Measles Virus for Oncolytic Virotherapy Clinical Trials, Molecular Therapy (2004) 9, S31–S31; doi: 10.1016/j.ymthe.2004.06.012, veebiversioon (vaadatud 5.02.2014) (inglise keeles)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]