Knorring

Knorring, varasem nimekuju "Knorr(e)" on vana aadlisuguvõsa.

1566. aastal läänistas Taani kuningas Frederik II Johannes Knorrile mõned Muhumaa Pädaste küla talud, ning Pater noster (Viirelaid) ja Hanpus-nimelised laiud Suures väinas.

Suguvõsa kuulus 1620. aastast Kuramaa (nr.42), 1741 Saaremaa (nr.44), 1746 Eestimaa (nr.95) ja 1747 Liivimaa (nr.54) rüütelkonna matriklisse. 1756. aastal naturaliseeriti major Kasper Fredrik von Knorringi (1614–1666) vanema poja Johan Fredrik von Knorringi pojapojad, vennad Frans Henrik von Knorring ja Karl Reinhold von Knorring Rootsi aadliks nr. 1976 "Von Knorring" nime all.^[1], ning immatrikuleeriti aadlisuguvõsana nr. 138 ka Soome rüütelkonda.

1907. aastal said Läänemaa Keedika ja Kiltsi mõisa harud senati ukaasiga Venemaa parunitiitli.

1672. aastal said major Kasper Fredrik von Knorringi (1614–1666) nooremad pojad Stefan Fredrik von Knorring (1646–16..) ja viimase poolvend Göran Johan von Knorring (1657–1726) naturalisatsiooni korras Rootsi aadlikeks nr. 809 "Knorring"-i nime all.^[2] See haru immatrikuleeriti 1818. aastal Soome rüütelkonda nr.66 all.

1720. aastal sai Hälsinge rügemendiülemana Kuramaa viitsekuberneriks, ning Miitavi linna ja linnusekomandandiks olnud Göran Johan von Knorring ka Rootsi vabahärratiitli Nr. 177,^[3] ^[4] ning see haru immatrikuleeriti vabahärrasuguvõsana nr. 9 Soome rüütelkonda.

Knorride/Knorringite põhiliin

Heinrich VI Knorr (~1565-), Pädaste mõisnik, abiellus Gertruda von Vietinghoffiga
- Andres Knorr, sõjaväelane, ooberst
- Dorothea Knorr, abiellus Jürgen Gansiga
- Johann IV Knorr (~1595-), Åbo (Turu rügemendi vanemleitnant, Jakob De la Gardie asehaldur Hiiumaal, Keedika mõisa mõisnik, abielus Elisabeth Lodega
- Heinrich von Knorring (1595–1679), Rootsi sõjaväelane, Jakob De la Gardie asehaldur Haapsalus, Norra (Kaltenborn), Jõgisoo (Jöggis) ja Koppelmaa (Koppelmann) mõisnik
  - Franz von Knorring (1626/1627-1694), Rootsi sõjaväelane, Nyeni kindluse komandant, abiellus Anna Katrina von Cronmanniga (1630–1685)
    - Margaretha Elisabeth (suri 1697), abiellus Frans Henrik Knorringiga
    - Dorothea Lunetta (u. 1652–1738), abiellus kaptenleitnant Gustav Lorentz von Numersiga (1640–1701)
    - Franz Wilhelm von Knorring (u. 1655–1727), Rootsi sõjaväelane (rittmeister), Ingerimaa aumarssal, abiellus Hedwig Helene von Schulmanniga ning hiljem Juliane Eleonore von Aderkasiga
    - Joachim Friedrich (u. 1655; suri enne 1706. aastat), Rootsi sõjaväelane (kapten), abiellus Dorothea Elisabeth Brundertiga
    - Hedwig Catharina (u. 1663–1739), abiellus Carl Christopher von Schönemanniga
    - Sophia Juliana (sündis 1665), abiellus Clemet Clemetsoniga
    - Gustaf Johan (u. 1666–1735), Rootsi sõjaväelane (major), abiellus Hedvig Charlotta Cronmaniga
    - Luise Charlotta (sündis 1667)
    - Gertrud Christina (u. 1670–1740)
  - Gerdruta Catharina (u. 1628–1696), abiellus Johann Friedrich von Buxhoevedeniga (suri 1667)
  - Gustav Victor von Knorring (1630–1686), Rootsi sõjaväelane, traguniooberst Riias, osales väepealikuna 1678–79 Rootsi sõjakäigus Ida-Preisimaale, Norra, Jõgisoo ja Koppelmaa mõisnik, abielus Elisabeth Klebeckiga
  - Gotthard Johann von Knorring (u. 1638–1659), Rootsi sõjaväelane (vanemleitnant) Bengt Horni Poola tragunirügemendis, tema mälestustahvel asub Rootsis Landskrona kirikus
  - Frommhold von Knorring (u. 1640–1678), 1667. aastast Kurisoo mõisa mõisnik, abiellus Anna Magdalena von Rammiga (1652- 1709)
  - Reinhold Johann von Knorring (u. 1642–1710), Rootsi sõjaväelane (leitnant), abiellus Anna von den Pahleniga
  - Magnus Gabriel von Knorring (1653–1685), Rootsi sõjaväelane (leitnant), abiellus Johanna Dorothea von Adamiga
  - Jürgen von Knorring (1654–1701), Rootsi sõjaväelane (tragunikapten), abiellus Anna von Lantingshauseniga (1653–1677) ja hiljem Agneta Gertrude von Schulmanniga (suri 1708)
  - Friedrich Johann von Knorring (1656–1705), Rootsi sõjaväelane (leitnant), abiellus Anna Brigitta von Saltzaga (sündis u. 1659)
- Franz von Knorring (u. 1600–1680), Rootsi sõjaväelane (ooberst), Hämeenlinna rügemendi ülem (1647), Narva komandant alates 1661. aastast; abiellus Catharina Schütziga
- Levin von Knorring (u. 1605-u. 1690), Rootsi sõjaväelane (vanemleitnant) Hämeenlinna rügemendis, abiellus Gerdruta von Nolckeniga.

Norra, Udeva ja Luke liin

Adam Friedrich von Knorring (maetud 1761), meeskohtunik; Aruküla, Norra, Udeva ja Ervita mõisnik
- Gustav Reinhold von Knorring (1738–1804), Venemaa sõjaväelane (général en chef), Tallinna Insenerkomando ülem
- Gotthard Johann von Knorring (Богдан Фёдорович Кнорринг; 1744–1825), Venemaa sõjaväelane (jalaväekindral), vägede ülemjuhataja Soomes 1808–1809, Norra, Udeva ja Penuja mõisnik
  - Karl von Knorring (Карл Богданович Кнорринг; 1774–1817), Venemaa sõjaväelane (kindralleitnant)
- Karl Heinrich von Knorring (1746–1820), Venemaa sõjaväelane (kindralleitnant)
- Otto Wilhelm von Knorring (Отто Фёдорович Кнорринг; 1759–1812), Venemaa sõjaväelane (kindralmajor), Vasta ja Luke mõisnik

Uugla ja Keedika liin

Heinrich Gustav von Knorring (1715–1769), meeskohtunik; Uugla, Keedika ja Paslepa mõisnik
- Gotthard Johann von Knorring (1742–1828), Venemaa sõjaväelane (kindralmajor)
Robert (Roman) von Knorring (Роман Иванович Кнорринг; 1802–1876), Venemaa sõjaväelane (jalaväekindral), kindraladjutant
- Parun Michael von Knorring (1846–1910), Vaimõisa mõisnik, abiellus vürstitar Lidia Sergejevna Gagarinaga (sündis 1870)
- Parun Vladimir von Knorring (1861–1938), Venemaa sõjaväelane (kindralmajor), osales koos porutšik Carl Gustaf Emil Mannerheimi, polkovnikute Kaznakovi (Н. Н. Казнаков) ja Daškoviga (Д. Я. Дашков) 1896. aastal keiser Nikolai II kroonimisel Moskvas^[5]^[6] (Vt. ka Hodõnka tragöödia) (Владимир Романович Кнорринг)
- Parun André von Knorring (1862–1918), Venemaa sõjaväelane (kindralmajor), abiellus krahvitar Elisabeth van Heydeniga (1868–1920)

Karl Heinrich von Knorring (1786–1864), Venemaa ooberstleitnant, maanõunik, Keedika ja Paslepa mõisnik
- Pontus von Knorring (1786–1864), Venemaa kindraladjutant, ratsaväekindral, Keedika, Lehmja jne. mõisnik (Владимир Карлович Кнорринг^[7])
  - Karl Gotthard von Knorring (1823–1871), salanõunik, saadik Portugalis ja Madalmaades, Keedika mõisnik (Карл Владимирович Кнорринг)
    - Parun Ludwig von Knorring (1859–1931), kammerhärra, tallmeister, diplomaat, saatkonna sekretär Berliinis, minister-resident Darmstadtis ja Coburg-Gothas; Kurna, Lehmja, Keedika ja Uugla mõisnik, (Владимир (Людвиг) Карлович Кнорринг)
- Jakob Johann Wilhelm von Knorring (1789–1862), Venemaa kindral, riiginõunik, Paslepa mõisnik
Parun Egolf von Knorring (1856–1930), riiginõunik, tallmeister, Oonurme ja Harku mõisnik

Kiltsi liin

Frommhold von Knorring (1721–1780), meeskohtunik; Kiltsi, Ehmja, Osmussaare jne. mõisnik
Johann Jakob von Knorring (1803–1880), Venemaa kindralmajor, riiginõunik
Parun Alexei von Knorring (1848–1922), salanõunik, õuemeister
Parun Gustav Johann von Knorring (1894–1989), Vene Keiserliku Ihukaardiväe ratsarügemendi ohvitser, Eesti Vabariigi sõjaväeprokurör

Suguvõsa liikmeid

Sophie von Knorring (sündinud Sophie Tieck, 1775–1833), luuletaja, prosaist, näitekirjanik
Frans Peter von Knorring (1792–1875) usu- ja haridustegelane Ahvenamaal Finströmis, kus asub ka tema muuseum.
Sofia Margareta Knorring (sündinud Sofia Margareta Zelow, 1797–1848), kirjanik, õuemarssal Krister Göran Zelowi tütar, ooberst Carl Sebastian von Knorringi abikaasa
Aleksandr Vladimirovitš Knorring (1822–1882), Venemaa sõjaväe kindralleitnant (Александр Владимирович Кнорринг)
Eric Oscar von Knorring (1822–1891), Rootsi sõjaväelane ja kirjanik
Nadežda von Knorring (1826–1895), hiljem Alexandre Dumas noorema abikaasa Nadine Dumas
Anton von Knorring (1853–1926), Mikkeli lääni kuberner 1905–1909
Oleg von Knorring (1915–1994), mineraloogia professor, kelle järgi on nime saanud granaadide hulka kuuluv mineraal Mg3Cr2(SiO4)3
Georg von Knorring (1926–2007), kapellmeister, dirigent ja muusik
Göran von Knorring (sünd.1944), ajaloolane ja kirjanik

Vaata ka

Parunite kivi – Keila–Haapsalu maantee 54. kilomeetril tee ääres olev kivi Keedika mõisnike nimedega.^[8]

Viited

↑ "Sveriges ridderskaps och adels kalender 1923", Stockholm: Albert Bonniers Förlag, 1922, lk.594
↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk.614
↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk.172
↑ "Sveriges ridderskaps och adels kalender 1923", Stockholm: Albert Bonniers Förlag, 1922, lk.595
↑ "mannerheim-museo.fi Foto kroonimispidustustelt, 1896". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. jaanuar 2011. Vaadatud 5. juunil 2009.
↑ Коронация Николая II
↑ Valeri Fedortšenko (Валерий Иванович Федорченко): Императорский дом, Москва: ОЛМА-Пресс, 2003 ISBN 5786700461 lk.547–548
↑ Ilmar Allikmaa: Parunite kivi, Läänlane, 25. aprill 1991

Kirjandus

Nikolai von Essen: Knorring, von u. Barone, Tallinn 1929 Saaga EAA.1674.2.113:1
Pontus Möller / Karl Johann Paulsen, Gotthard von Knorring: Ätterna Knorring, Helsingfors: Genealogiska samfundet i Finland, 2000. – 414 lk.
Carl Arvid Klingspor: Baltisches Wappenbuch, Stockholm 1882 vapid info
Valeri Fedortšenko (Валерий Иванович Федорченко): Дворянские роды, прославившие Отечество : энциклопедия дворянских родов, Москва: ОЛМА-Пресс, 2003 ISBN 5786700569, lk.197

Välislingid

[ljkIl-1] "Sveriges ridderskaps och adels kalender 1923", Stockholm: Albert Bonniers Förlag, 1922, lk.594

[BnUkb-2] Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk.614

[j4Ae2-3] Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk.172

[biZqI-4] "Sveriges ridderskaps och adels kalender 1923", Stockholm: Albert Bonniers Förlag, 1922, lk.595

[MEsue-5] "mannerheim-museo.fi Foto kroonimispidustustelt, 1896". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. jaanuar 2011. Vaadatud 5. juunil 2009.

[OpH6Q-6] Коронация Николая II

[kUWBE-7] Valeri Fedortšenko (Валерий Иванович Федорченко): Императорский дом, Москва: ОЛМА-Пресс, 2003 ISBN 5786700461 lk.547–548

[5Y4wq-8] Ilmar Allikmaa: Parunite kivi, Läänlane, 25. aprill 1991

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]