Kivi-Jüri
"Kivi-Jüri" ehk "Kivijüri" oli Kärdlas asunud mälestusmärk "Hiiumaa kaitselahingute kangelastele 1941".
Graniidist mälestusmärgi autorid on skulptor Endel Taniloo ja arhitekt Ülo Sirp.
Mälestusmärgi skulptuuri näol oli tegemist suurima graniitbüstiga Eestis. Mälestusmärgi alus mõõtmetega 2,6 × 2 × 1,7 m kaalub 36 tonni ja sellele toetuv sõduripea 10 tonni. Üldkõrgus on 4,3 m.[1]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Mälestusmärk püstitati Nõukogude okupatsiooni ajal 1966. aastal Kärdlast väljuvate maanteede ristile.
1997. aastal tunnistati mälestusmärk kultuurimälestiseks (täpsemalt kunstimälestiseks).
2022. aastal leidis Riigikantselei juures tegutsev punamonumentide töörühm, et tegemist on punamonumendiga, mis tuleb avalikust ruumist eemaldada. See eemaldati 2022. aasta novembris ja paigutati Hiiumaa militaarmuuseumi õuele okupatsioonimälestusmärkide alale.[2]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Hiiu valla koduleht". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. mai 2017.
- ↑ "Komisjon soovitab Tehumardi memoriaali alles jätta, Maarjamäe ja pronkssõduri osas seisukohta ei andnud". ERR. 08.05.2024.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Kivi-Jüri kultuurimälestiste riiklikus registris
- "Kivi Jüri skulptuur tekitab hiidlastes küsimusi" ERR, 22. juuli 2022
- "Hiidlased viivad Kärdlast minema Kivi Jüriks kutsutud sõjamonumendi" ERR, 19. august 2022