Ülo Sirp
Ülo Sirp (24. jaanuar 1927 Mägiküla, Vohnja vald, Virumaa – 1. jaanuar 2021) oli eesti arhitekt, sisekujundaja, skulptor ja kunstnik. [1]
Ta sündis ehitusmeistrist isa ja koduperenaisest ema perekonnas. 1929. aastal kolis pere Nõmmele ning 1934. aastal Saue valda Üksnurme külla riigilaenu toel ostetud tallu. Seal lõpetas ta 1941. aastal Saku-Kajamaa 6-klassilise algkooli ning õppis Nõmme Gümnaasiumis. 1948–1954 õppis ta ruumikujundust Tallinna Tarbekunsti Instituudis (hilisemas Eesti Kunstiakadeemias), lõpetas kiitusega. [1]
Sirp suunati tööle Kunstitoodete Kombinaadi töökodade Tartu osakonda, kus töötas algul kunstnikuna ja hiljem kunstiala juhatajana, õpetades samal ajal ka Tartu Kunstikoolis.
1970. aastal kolis Sirp koos perega Tallinna. Ta töötas Tööstusprojektis algul sisearhitektina, hiljem grupijuhi, osakonna peaspetsialisti ja osakonna juhataja asetäitjana, pensioniea saabudes aga veel kolm aastat treial-lukksepana. [1]
Ülo Sirbi olulisemate tööde hulka kuuluvad Tallinna Linnahalli (koos Mari-Ann Hakkiga), Tartu Ülikooli raamatukogu (koos Linda Arikega) ja Tallinnas Sütiste teel asuva täiendkoolituse keskuse sisekujundused. [1] Ta on maalinud ka akvarelle, valmistanud puust mööblit ja skulptuure, mida on kogunud isalt päritud Rännaku tallu Harjumaal Üksnurmel. [2][3]
Koostöös Endel Tanilooga on Sirp loonud kirjanik Jaan Kärneri mälestussamba, mis asub Elva kalmistul [4], 1919. aasta Saaremaa vastuhaku mälestusmärgi (ajalehe Saarte Hääl teatel "esimene figuraalse, kubismi mõjutustega dolomiitmonument eesti kunstis" hüüdnimega "Upa mehed", valmis 1963 ja asus nüüdse Ferrumi kaubamaja kohal, teisaldati 1990 ning on nüüdseks hävinud) [5], skulptuuri Kivijüri Käina-Kõrgessaare-Heltermaa teeristil Hiiumaal (mälestusmärk Teises maailmasõjas osalenud Hiiumaa kaitsjate auks) [6] ja Siimusti vennaskalmistu monumendi [7][8].
Koos skulptor Juhan Paberitiga valmis sõjamonument Paides (1967) [9]. Sirbi akvarellinäitused on toimunud Tallinna Keskraamatukogus ja Saku Vallaraamatukogus. [1][10]
Kirjutisi
[muuda | muuda lähteteksti]- Alo Sirp ja Ülo Sirp. "Üksnurme mõis ja tema külad". Mittetulundusühing Metsanurme, 2005 (138 lk)[11]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- NSV Liidu Ministrite Nõukogu preemia
- Eesti NSV Arhitektide Liidu 1982. aasta interjööri aastapreemia Tartu Ülikooli raamatukogu eest
- Eesti NSV Kunstnike Liidu 1982. aasta kujundajate aastapreemia B-preemia (koos Aulo Padariga)
- Eesti NSV Kunstnike Liidu 1983. aasta kujundajate aastapreemia B-preemia
- NSV Liidu riiklik preemia 1984 Tallinna linnahalli eest
- Tartu Kalevipoja monumendi konkursi ergutuspreemia (koos Endel Tanilooga)
- Maalehe kauni kodu konkurss, äramärkimine Rännaku talu eest
- Valgetähe V klassi teenetemärk (2007, kohaliku elu edendajana Harjumaal)
- Saku valla kuldmärk 2008[1][12][13][14]
Liikmesus
[muuda | muuda lähteteksti]Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema abikaasa oli muusikaõpetaja Kersti Sirp, neil on kaks poega.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Ülo Sirbi akvarellid Saku Vallaraamatukogu, 10. september 2013 (vaadatud 05.12.2017).
- ↑ Lea Saalep Skulptuuride salaaed Anne/EPL, 07.08.2001 (vaadatud 05.12.2017).
- ↑ Anneli Kana Matk pealinna lähedal, mõnusas metsavaikuses Eesti Loodus, 5/2008 (vaadatud 05.12.2017).
- ↑ Jaan Kärneri mälestussamba autorid skulptor Endel Taniloo ja arhitekt Ülo Sirp, 1961, E-varamu.
- ↑ 90 aastat Saaremaa ülestõusust Muhumaal Saarte Hääl, 28.02.2009 (vaadatud 05.12.2017).
- ↑ 3394 Skulptuur "Kivijüri", E. Taniloo, Ü. Sirp, 1966 (graniit) Kultuurimälestiste riiklik register (vaadatud 05.12.2017).
- ↑ Skulptor Elmar Rebane (paremal) ja arhitekt Ülo Sirp Jõgeva rajooni Siimuste vennaskalmistu monumendi kipsmaketi juures (H. Karro foto, 1967) FOTIS (vaadatud 05.12.2017).
- ↑ Teistel andmetel koos skulptor Elmar Rebasega. Jõgeva linna vaatamisväärsused Vooremaa, 24.05.2008 (vaadatud 05.12.2017).
- ↑ In memoriam Juhan Paberit Tartu Kunstimaja, 2015 (vaadatud 05.12.2017).
- ↑ 3.- 26.09 - Ülo Sirbi akvarellide näitus, Tallinna keskraamatukogu (vaadatud 05.12.2017).
- ↑ "Üksnurme mõis ja tema külad" Raamatukoi (vaadatud 05.12.2017).
- ↑ "Kadunud kaheksakümnendad: Probleemid, teemad ja tähendused 1980. aastate eesti kunstis" Tallinn: Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, 2010, lk 145, 204, 207.
- ↑ Vabariigi Presidendi otsus[alaline kõdulink], Riigi Teataja (vaadatud 05.12.2017).
- ↑ Tiina-Mari Viides Külaskäik Rännaku tallu Harju Ekspress, 18. aprill 2008, lk 9 (vaadatud 05.12.2017).
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Lea Saalep. Skulptuuride salaaed. Anne/EPL, 7. august 2001
- Tiina-Mari Viides. Külaskäik Rännaku tallu. Harju Ekspress, 18. aprill 2008, lk 9
- Jaan Tootsen. [https://arhiiv.err.ee
- Heido Jänese ligi 15-minutiline lühidokfilm "Ülo Sirp 75" (2008) Eesti Filmiamatööride Liidu infoleht nr 42, 15.02.2008 (vaadatud 05.12.2017). /guid/201209161717174010010002081001517C41A040000003828B00000D0F017228 Üks lugu: Sisekujundaja Ülo Sirp] ETV/MTÜ Ööülikool, 1. oktoober 2012 (sama Youtube'is)
- Ülo Sirbi akvarellid Saku Vallaraamatukogu, 10. september 2013 (elulugu näitusetutvustusena)