Kihnu kool
Kihnu Kool on Pärnu maakonnas Kihnu vallas Linaküla külas asuv 9-klassiline põhikool. Koolis õpib 2023. aastal 36 õpilast. Kooli direktor on Õie Merimaa. Koolil on oma nimega logo ja lipp. Kooli missioon on säilitada kohalikku keelt ja kultuuri kooskõlas tänapäevaste õpimeetoditega. Kooli visioon on anda saarel elavatele lastele kvaliteetne põhiharidus, väärikus, kultuuritunnetus ning Kihnu murraku oskus. Koolipäev algab kell 9 hommikul ja vahetundidest 3 on õue- ja 2 söögivahetunnid. Pärast tunde on õpilastel võimalik osaleda huviringides.
Kool on kogukonnas elulise tähtsusega, see võimaldab noortel peredel saarel elada, sest lapsed saavad kohalikus koolis käia kuni 9. klassi lõpuni. Peale kooli lõppu asuvad noored mandrile edasi õppima. Enamasti valitakse kool Pärnu linnast, kuid minnakse ka mujale. Jätkuvalt on populaarne Eesti Merekool Tallinnas.
Juhtimine
[muuda | muuda lähteteksti]Koolis tegutseb ka õppenõukogu, mille ülesanded on oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse korraldamine, analüüsimine, hindamine ja kooli juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. Õppenõukogu koosseisu kuuluvad kooli pedagoogid ning õpilasesinduse määratud õpilaste esindaja. Õppenõukogu ülesanded ja töökorra kehtestab haridus- ja teadusminister.[1]
Kooli arengu tagamise aluseks on Kihnu Kooli arengukava, mille muudatused kehtestab vallavolikogu. Koolis tegutseb ka hoolekogu, mille liikmed on 2024. aasta kevadest Rando Leas (esimees, lastevanemate esindaja), Käthlin Palu (lastevanemate esindaja), Ave Moks (lasteaia lastevanemate esindaja), Elme Männi (alushariduse õpetajate esindaja), Hille Umb (õpetajate esindaja), Külli Madissoo (lastevanemate esindaja), Kaisa Laos (kooli pidaja esindaja), Liis Mätas (vilistlaste esindaja) ja Maria Mätas (õpilasesinduse esindaja). [2]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Esimesed andmed koolist Kihnus pärinevad aastast 1777. Talurahvaseadus nägi 1816.–1819. aastal ette uute vallakoolide asutamise, mistõttu loodi Kihnus 1863. aastal nelja õppeaastaga klassikaline õigeusu kirikukool. Algul õpiti piirivalvekordonis, hiljem uues kiriklas. Sel ajal peeti koole enamasti talumajades, eriti Eestimaa kubermangus. Liivimaa kubermangus ehitati uusi koole rohkem. Külakoolide ehitamisel lähtuti algselt traditsioonilistest taluelamute plaanilistest ja ruumilistest lahendustest. Klassiruumiks kasutati näiteks rehielamu kambrit. Kui kool arenes, ehitati rehielamu põhiplaaniga koolimajale vajalikud eluruumid õpetajale, võimalusel avaramad klassiruumid suuremate akendega, vajadusel ka õpilaste magamistoad. Hiljem ehitati koolimajadesse kohe ka ahiküte. 1876. aastal loodi Kihnus täiendavalt abikool tütarlastele. 19. sajandi lõpus hakati tähtsustama haridust ja ehitati arvestatav hulk maakoole, mis valmisid arhitektide kavandatud projektide kohaselt. [3]
Peale Kihnu mõisa likvideerimist asus kool mõisahoonesse, mis 1892. aastal lammutati ja mille materjalist ehitati kiriku lähedusse spetsiaalne koolimajahoone, milles kool töötas kuni 1972. aastani. 1921. aastast kandis kool nime 6-klassiline algkool, peale II maailmasõda loodi 8-klassiline algkool. Kuna rahvast tuli juurde, jäi koolimaja lastele kitsaks ja projekteeriti uus koolihoone 160 õpilasele. Hoone valmis 17. märtsil 1972. aastal. Täpselt kuu aja pärast alustas kool uues hoones õppetööd Kihnu 8-klassilise koolina ja koolis oli 102 õpilast. Alates septembrist 1988 sai kooli nimeks Kihnu 9-klassiline kool ja koolitöö hakkas toimuma viis päeva nädalas. Õpilasi oli koolis ainult 56. Kooli kapitaalremondiks tehti ümberehitusprojekt ja 25. augustil 1998. aastal avati ümberehitatud hoones Kihnu Põhikool, mis tänapäeval tegutseb ja kannab nime Kihnu Kool. [3]
Struktuur
[muuda | muuda lähteteksti]Direktorid
[muuda | muuda lähteteksti]Marta (Johanson) Rannit (1927–1933)
Milda (Leppik) Raud (1951–1954)
Õie Merimaa (2023–…)
Koolipere (2023)
[muuda | muuda lähteteksti]Õie Merimaa (direktor)
Evi Tõeväli (matemaatika, klassiõpetaja)
Ly Lilles (matemaatika)
Külli Laos (klassi- ja kihnu keele õpetaja)
Hille Ojala (eesti keel ja kirjandus)
Erle Tapp (inglise keel)
Kai Maser (kunstiõpetus)
Egert Pull (muusikaõpetus, huvijuht)
Karl Sutt (kehaline kasvatus)
Triinu Vohu (loodusained)
Galina Leas (vene keel)
Elme Männi (lasteaiaõpetaja)
Ille Aas (lasteaiaõpetaja)
Milvi Vahkel (lasteaiaõpetaja abi)
Annika Annuk (abiõpetaja)
Maria-Aleksandra Paikla (eripedagoog, lasteaiaõpetaja abi)
Talvi Kott (kokk)
Helle Lumi (perenaine)
Jaanus Kott (haldusspetsialist)
Sümboolika
[muuda | muuda lähteteksti]Logo
[muuda | muuda lähteteksti]
Kihnu Koolil on oma logo, mida kasutatakse lipul ja kooli dokumentidel. Kooli logo disaini on koolipidaja Kihnu Vald selgitanud nii: ”Kompass on suunanäitaja, mille abil on võimalik enda asukohta leida, ennast positsioneerida ja võtta ette tee, kuhu poole suunduda. Tähe mustvalge ots märgib põhjamaiselt karge mere keskel asuvat Kihnu saart ennast. Sisemine ring sümboliseerib organisatsiooni – Kihnu Kooli, mis moodustab ühtse ja kindla kaitse kõigile liikmetele, annab õiguse sõna võtta ja arvamust avaldada. Väline punane ring sümboliseerib koostööd Kihnu kogukonna, kooli ja huvigruppide vahel. Põhjatäht kui läbi aegade teenäitaja meremeestele ja teelistele sümboliseerib edumeelsust ja edasipürgimise tahet ning sihti, mille poole püüelda.” [4]
Aktiivsus
[muuda | muuda lähteteksti]
Kihnu Kool on küll väike, kuid osaleb siiski aktiivselt eri projektides. Kool on võtnud osa programmidest, nagu näiteks ettevõtlik kool, liikuma kutsuv kool ja taimne teisipäev.
Kooli väärtused on Kihnu kultuur, Iga õppija areng, Hoolivus ja sallivus, Nooruslikkus, Usaldus ja Ausus. (Esitähtedest moodustub – KIHNU, seepärast suurtähtedega). Kihnu Koolil on oma lipp, hümn ja hüüdlause, milleks on ”Kihnu Kuõel ond kõegõ ies, Siolõ silmäd ede tieb!”. [4]
2023. aastal tegutsevad kõigile soovijatele järgnevad ringid: jooga, naisrühm Pitsid Paistvad, ringtreening, võrkpall, näitering, palliklubi ja segarühm.
Kooli hümn
[muuda | muuda lähteteksti]Kihnu Virve ”Koolikell” (1986)
[muuda | muuda lähteteksti]Suvi kiiresti mööda on läinud.
Kooliaeg meid noori jälle ootab ees.
Kui meid kooli kutsub kell, sügis sammub meie teel,
tuul toob kaunimaid sügislehti kaasa.
Meie ees seisab maja nii valge,
suured aknad ja helisev naer.
Palju aastaid oleme käinud sellel pikal teel,
leidnud sõpru nii noori ja häid.
Koolikell, koolikell, sinu süda on nii hell,
ei sa lapsi iial kutsumast ei väsi.
Õpetajal silmis naer, tema pilk on hell ja soe,
kartus kaob, kui sinu nime hellalt küsib.
Õpetaja nii kallis ja armas –
hõbehallid juuksed ehivad tal pead.
Siis kui kooliteele läen, aabitsast ma tähti loen,
õpetaja töö ja vaev me juurde jäänud.
Aastad kiiresti mööda on läinud,
väike pesalind on suureks sirgunud.
Koolikella mahe viis saadab eluteele siit,
viimast korda veel heliseb ta mulle.
Koolikell, koolikell...
Väike kodusaar, mis mulle on armas,
tuultes-tormides, kus kasvanud ma.
Meri mulle laulud loond, kajakas nad koju toond,
männid mühavad, painduvad tuules.
Aastad kiiresti lennates läinud,
kallis kodusaar maha nüüd jääb.
Tuultest tiivad tugevad, kaugele nüüd lendan ma-
väike kodusaar Kihnu ei unu.
Koolikell, koolikell...
Pilliõpe
[muuda | muuda lähteteksti]Pilliõpe Kihnus sai alguse 2008. aasta suviste pillilaagrite loomisest. Alates 2014. aastast tegutses Kihnus ka huvikool Kihnu Pärimuskool, mille tegevust korraldas algselt SA Kihnu Kultuuriruum, aga 2020. aastast vallavalitsus. See tähendab, et erakoolina Kihnu Pärimuskool enam ei tegutse. Pilliõpe jätkub saarel vallavalitsuse korralduse ja rahastusega. Koolis saab õppida 3 pilli: akordionit, viiulit ja kitarri. Akordioniõpetajad on 2023. aastal Hilma Kerbak ja Egert Pull, viiuliõpetaja Maria Michelson. [1]
Pea kõik Kihnu Kooli õpilased osalevad huvikoolis, õppides vähemalt üht pilli. Koolis õpitakse kuulmise, mitte noodi järgi. Pärimuskooli lõpetamine annab noorele võimaluse jätkata mandril õpinguid muusikakoolis. Õpitud oskusi näidatakse saarel toimuvatel üritustel ja kontsertidel. Pillilastele tähtsaimaks on kevadkontsert, kus varem anti põhikooli lõpetajale pärimuskooli lõputunnistus. Alates 2020. aastast saab lõpetaja pärimuskooli tunnistuse koos põhikooli lõputunnistusega. Noored osalevad aktiivselt ka üle-eestilistel võistumängimistel Eesti Pärimusmuusika Keskuses Viljandis ja Pärnumaa laulu- ja tantsupeo pillipeol. [1]
Noorsootöö
[muuda | muuda lähteteksti]Alates 2023. aasta sügisest juhib noorsootööd vallas Marilin Nergi. Kihnu valda on 2023. aasta seisuga sisse kirjutatud umbes 130 noort, sellele lisanduvad veel mandril õppivad ja/või elavad noored. Koolimaja kõrval rahvamajas asub Kihnu Noortetuba KINU, kus noored saavad peale tunde huviringe oodates õppida või leida endale muu meelepärane tegevus. [7]
Noortetoas on noorte kasutada lauamängud, arvutimängud, siseruumi korvpallimängu masin ja palju muud. Välisteks tegevusteks on kooli ja noortetoa ümbruses tennise-, korvpalli-, võrkpalli- ja jalgpalliplats, lauatennis, male-kabe laud ja slackline. Lisaks on saarel disc golf’i rada ja jõusaal. Noorsootööga tegelevad saarel järgmised organisatsioonid: Kihnu Kool, Kihnu Muuseum, Kihnu Rahvamaja, Kihnu Kultuuriruum ja Kihnu Noortetuba KINU. [7]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 (Dokumendid - Kihnu Vallavalitsus, s.a.)
- ↑ (Dokumendid – Kihnu Vallavalitsus, s.a.; Kihnu Kooli põhimäärus – Riigi Teataja, s.a.)
- ↑ 3,0 3,1 (Kihnu kooli aastaraamat 2022; Rapp, 2011)
- ↑ 4,0 4,1 4,2 (Kihnu kooli aastaraamat 2022)
- ↑ (Kontaktid ja personal – Kihnu Vallavalitsus, s.a.)
- ↑ (Kooli Hümn, s.a.)
- ↑ 7,0 7,1 (Noorsootöö - Kihnu Vallavalitsus, s.a.)