Liikuma kutsuv kool

"Liikuma kutsuv kool" on Eestis loodud tõenduspõhine haridusuuendusprogramm, mille eesmärk on kujundada liikumine koolikultuuri tavapäraseks osaks. Programmi aluseks on arusaam, et liikumine ja õppetegevus toetavad teineteist ning koolis on võimalikult paljudel lastel võimalik liikumisest kasu saada.

Programmi "Liikuma kutsuv kool" algatas Tartu Ülikooli liikumislabor 2016. aastal koostöös 10 pilootkoolist koosneva võrgustikuga. 2023. aasta lõpuks kuulus võrgustikku 209 kooli, sh erivajadustega laste koolid ja muu kui eesti emakeelega koolid. Võrgustiku koolides on rohkem kui 90 000 õpilast, mis on 55% kõigist üldhariduskoolide õpilastest.

Programmis kasutatakse lahendusi, mis põhinevad teadusuuringutel, osalevate koolide kogemustel ning rakendamise käigus tehtud arendustel, koosloomel ja uuringutel. Programmis rakendatakse nn kogu kooli lähenemist, kus liikumisvõimalusi luuakse kõigis koolipäeva ja -elu osades: kooliteel, ainetundides, vahetundides, huvitegevustes ja kooliüritustel. Olulist rolli mängivad koolipäeva korraldus (ainetundide ja vahetundide pikkus, koolipäeva algus) ning kooliruum (klassiruumid, mööbel, koridorid, ühisruumid, kooliõu).

Programmi "Liikuma kutsuv kool" algus ja pilootfaas 2016–2019

Programm "Liikuma kutsuv kool" sai Tartu Ülikooli liikumislabori (endise nimetusega liikumisharrastuse käitumuslik probleemlabor) eestvedamisel alguse kahel põhjusel:

• uuringud näitasid, et Eesti laste ja noorte liikumisaktiivsus väheneb ning istumisaeg ja ülekaal suurenevad;
• lapsevanemad, õpetajad ja koolijuhid pöördusid liikumislabori poole murega, et lapsed liiguvad koolis liiga vähe.

2015. aastaks valmis kogu koolipäeva hõlmava programmi alusmudel, mis tugines teaduskirjanduses esile toodud praktikale ja Eesti koolides tehtud esmastele uuringutele.

2016. aasta algul moodustati interdistsiplinaarne programmimeeskond, kuhu kuulusid teadlased Tartu Ülikooli eri instituutidest, hariduseksperdid ja -praktikud. Seejärel liitusid programmiga 10 pilootkooli: Anna Haava nimeline Pala Kool, Antsla Gümnaasium, Nõo Põhikool, Rõuge Põhikool, Tallinna Kuristiku Gümnaasium, Tartu Descartes'i Kool, Tartu Erakool, Tartu Mart Reiniku Kool, Tartu Tamme Kool ja Võru Kreutzwaldi Kool.

Pilootkoolide õpetajad, juhtkond ja õpilased osalesid mudelit "Liikuma kutsuv kool" tutvustavatel koolitustel, kogemus- jm seminaridel teistes koolides ning õppisid kasutama programmimeeskonna arendatud meetodeid ja võtteid.

Pilootfaasis (2016–2019) rahastas programmi Hasartmängumaksu Nõukogu. Sel ajal kujundati koos koolidega välja programmi tegevuspõhimõtted ja arendati välja üldised tegevussuunad, mida on rakendatud ka hiljem liitunud koolides.

2023. aastal oli liikuma kutsuva kooli vapp 66 koolil üle Eesti.

Programm "Liikuma kutsuv kool" 2020–2024

2020. aasta jaanuarist 2024. aasta aprillini toimuvad programmi "Liikuma kutsuv kool" arendus- ja rakendustegevused projekti “Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine” abil, mida rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna toetuste 2014–2021 programmist “Kohalik areng ja vaesuse vähendamine” ning mille kaasrahastajateks on Sotsiaalministeerium ja Tartu Ülikool.

2020/21. õppeaasta oli õpetajate liikumisrõõmu aasta, mil loodi ja katsetati lahendusi, mis aitaksid liikumisvõimalusi viia ka õpetajate ja teiste koolitöötajateni.

Koroonapandeemia tingimustes arendas programmimeeskond koolidega välja lahendused nn liikuma kutsuvaks distantsõppeks. Uute arenduste seas olid liikumispauside videod, liikumisvahetundide üleskutsed sotsiaalmeedias, soovitused üksi õues tegutsemiseks ning distantsõppe ja kodukontori päevakava jaoks, veebinarid jm tegevused.

Pilootfaasi järel alustas Tartu Ülikooli liikumislabor uute koolituste arendamisega liikumislabori välistele koolitajatele. Selle tulemusena tegutsevad 2023. aasta lõpust üle Eesti aktiivseid ainetunde ja vahetunde, liikumisõpetust ja kogu programmi tutvustavad koolitajad.

2023. aastal võttis valitsus koos uue õppekavaga vastu liikumisõpetuse ehk kaasajastatud kehalise kasvatuse ainekava, mida seni arendati, katsetati ja rakendati liikuma kutsuvates koolides.

2023. aasta lõpus tegeles Tartu Ülikooli liikumislaboris "Liikuma kutsuva kooli" programmi arendamise, rakendamise ja haldamisega 17 eksperti. Programmiga on liitunud 209 kooli kõigist maakondadest, nende seas eesti, vene, eesti-vene ja inglise õppekeelega koolid ning erivajadustega laste koolid.

2024. aastal alustati üleminekut riigieelarvelisele rahastusele.

Programmi alusmudel ja põhimõtted

Programm "Liikuma kutsuv kool" tugineb kogu koolipäeva hõlmavale alusmudelile ning kindlatele põhimõtetele.

Alusmudel

Liikuma kutsuva kooli tegevuse alusmudel 2023. aastal

Programmi tegevused ja arendused lähtuvad alusmudelist, mis hõlmab kogu koolipäeva ning selle rutiinseid tegevusi.

• Aktiivne teekond kooli ja sealt ära (jalgsi, rattaga jm aktiivsel viisil koolis käimine).
• Aktiivsed ainetunnid on koolitunnid, kus kasutatakse liikumispause, liikumisega lõimitud õppetegevusi, õuesõpet, rühmatöid jms. Lisaks toimuvad aktiivsed klassijuhatajatunnid, arenguvestlused ning koostööd ja õppimist toetavad tegevused.
• Aktiivsed vahetunnid võivad olla nii korraldatud kui vabade tegevustega vahetunnid, nt tantsu-, mängu-, võimla-, jõusaali- ja õuevahetunnid.
• Kehaline kasvatus ehk liikumisõpetus kui tund, kus omandatakse oskused, teadmised ja motivatsioon sisustada vahetunde ja vaba aega aktiivselt.

Liikumiseks on vaja seda võimaldavat õppekeskkonda. Seetõttu on olulisel kohal koolipäeva ülesehitus.

• Mõned vahetunnid kestavad 20–60 minutit, et võimaldada aktiivseid tegevusi.
• Kasutusel on paaristunnid, et toetada õuesõpet.
• Koolipäeva alustatakse hiljem, et lapsed saaksid kooli tulla aktiivsel viisil.

Oluline on liikumisvõimaluste loomine kooliruumis: klassiruumid, koridorid, ühisruumid, näiteks aula, saal ja võimla, samuti kooliõu peavad võimaldama mitmekülgset liikumist nii ainetundides kui vahetundides.

Lisaks kuuluvad programmi aktiivsed huvitegevused (enne tunde, pärast tunde ja kogupäevakooli korral ka tundide vahel), õpetajate liikumistegevused ja aktiivsed kooliüritused, väljasõidud, koosolekud jms.

Mudeli eri osi rakendades on koolidel võimalik kujundada endale sobiv lahendus.

Põhimõtted

1. Programmi lahendused sünnivad paindlikult ning osalevate koolide ja eri huvipoolte pidevas koosloomes.
2. Iga kool on oma programmi ekspert ning saab valida ja välja töötada oma tegevused ja tempo teel liikuma kutsuvaks kooliks.
3. Alates programmi algusest (2016) on selle tegevusi saatnud tegevusuuringud, kus kasutatakse nii kvalitatiivseid kui kvantitatiivseid meetodeid ning hinnatakse nii programmi rakenduslikkust kui mõju.
4. Igas koolis tegutseb programmitegevusi vedav liikuma kutsuva kooli meeskond.
5. Liikuma kutsuvad koolid moodustavad võrgustiku, mille liikmed kohtuvad kogemuste jagamiseks ja uute oskuste omandamiseks nii ühistel seminaridel ja üritustel kui sotsiaalvõrgustikes.
6. Tartu Ülikooli liikumislabor on välja töötanud valiku praktilisi koolitusi, meetodeid ja võtteid, mis on vabalt kättesaadavad. Praktilisi koolitusi annavad ka liikumislabori juures täiendusõppe läbinud koolitajad.

Programmi tulemused

Riikliku rahulolu- ja koolikeskkonna küsitluse tulemusi saab kokku võtta järgmiselt:

• 4. ja 8. klasside õpilaste liikumisvõimalused on liikuma kutsuvates koolides oluliselt paremad kui teistes koolides.
• Head liikumisvõimalused koolis seostuvad õpilastel paremate suhete ja suurema koolirõõmuga.
• Mida paremad on liikumisvõimalused vahetunnis, seda vähem tundub koolipäev õpilastele väsitav.
• Puid-põõsaid jm looduslikke elemente sisaldav koolihoov toob juurde rohkem liikumist kui vaid tehiskeskkonnaga hoov.
• Õuevahetundides on lapsed kaks korda aktiivsemad ja istuvad oluliselt vähem kui sisevahetundides.

Programmi "Liikuma kutsuv kool" eneseanalüüsi tulemuste aruandest selgub, et võrgustikus vähemalt ühe aasta osalenud koolidel on kõigis valdkondades oluliselt paremad keskmised tulemused kui äsja liitunutel. Analüüsi valdkonnad on: meeskond, koostöö ja võrgustik, kooliruum ja kooliõu, aktiivne vahetund ja aktiivne ainetund, liikumisõpetus (kehaline kasvatus) ja huviringid ning aktiivne koolitee.

Tunnustus programmile "Liikuma kutsuv kool" ja programmi vedavale Tartu Ülikooli liikumislaborile

2019

• Inimeseõpetuse Ühingu tunnustus „Aasta tegu 2019“
• Eesti Lastevanemate Liidu tunnustus „Aasta tervisetegu 2019“.
• Euroopa Komisjoni korraldataval spordi ja liikumise valdkonna konkursil #BeActive Education Award 2019 parim sporti ja liikumist hariduse kaudu arendav programm Euroopas.
• Tartu linnavalitsuse tunnustus „Aasta sporditegu 2019“.
• Tartu medal Tartu Ülikooli liikumislabori juhatajale Merike Kullile.
• Tartumaa Omavalitsuste Liidu tunnustus „Tartumaa aasta haridustegu 2019“.

2020

• Eesti Vabariigi Valgetähe V klassi teenetemärgi pälvis Tartu Ülikooli liikumislabori juhataja Merike Kull.
• Eesti Vabariigi spordipreemia pälvis Tartu Ülikooli liikumislabori juhataja Merike Kull liikumisharrastuse edendamise eest ning programmi “Liikuma kutsuv kool” valimise eest parimaks hariduse kaudu sporti ja liikumist edendavaks programmiks Euroopas.

2023

• Rahvusvahelise Spordi ja Kultuuri Assotsiatsiooni (ISCA) kongressi MOVE tunnustus.
• Liikumislabori meeskonnaliikmed, kehalise kasvatuse didaktika lektor Maret Pihu ning liikumisõpetuse õpetajad Sigrid Tilk ja Karin Vassil said haridusministrilt Kristina Kallaselt tänukirja kehalise kasvatuse kaasajastamise eest liikumisõpetuseks.
• Tartu Ülikooli aumärgi pälvis Tartu Ülikooli liikumislabori meeskonnaliige teadur Katrin Mägi.

Välislingid

• Liikuma kutsuv kool
• Liikumisõpetus