Katrin Karisma
Katrin Karisma-Krumm (1966–1974 Katrin Jakobi; sündinud 21. augustil 1947 Tallinnas) on eesti näitleja ja laulja (sopran).
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Ta on lõpetanud 1965. aastal Tallinna 21. keskkooli ja 1968. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (III lend).[1] Ta on õppinud ka Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadistuudios.
Töö ja looming
[muuda | muuda lähteteksti]Katrin Karisma oli aastatel 1968–1998 rahvusooperi Estonia solist, seejärel Vana Baskini teatri näitleja, hiljem vabakutseline.
Katrin Karisma on Eesti Teatriliidu ja Eesti Näitlejate Liidu liige, ühtlasi ka viimase auliige, ning Eesti Solistide Liidu liige.
Karisma on mänginud-laulnud peamiselt Estonia muusikalavastustes, kuid ka paljudes telelavastustes, kuuldemängudes, filmides ja kontserdilavadel (ka välismaal). Ta on lugenud sisse audioraamatuid vaegnägijatele, 2024. aasta seisuga on Eesti Pimedate Raamatukogus 136 tema loetud raamatut.[2]
1971. aastal valiti ta Estonia teatri "Pipi Pikksuka" lavastuse üheks nimiosatäitjaks – Pipiks. Sellest 1969. aastal esietendunud muusikalilavastusest sai Eesti teatri ajaloo menukamaid teatritükke, mida mängiti kokku üle 400 korra, kusjuures Karismaga peaosas anti umbes 200 etendust.[3][4]
2000. aastal astus Karisma Reformierakonda. Seoses Ülle Rajasalu määramisega Harju maavanemaks sai Karisma 2009. aastal asendusliikmena Riigikokku, kus töötas aastatel 2009–2010.
2001. aastast töötas Karisma Radisson SAS-i hotelli vastavatud Casino Victoria programmijuhina.[5] Karisma on töötanud projektijuhina ka kirjastuses Ilo. Pensionäripõlves peab ta suviti kodukohvikut Ilusa Ilma Kohvik, aastatel 2022–2023 juhtis ka Tre Raadios kaks korda kuus "Terviseraadio" saadet. Kõige selle kõrvalt on ta jätkanud esinemist teatrilavastustes ja meelelahutusüritustel.[6][7]
2007. aastal võistles ta meelelahutussaates "Tantsud tähtedega", kus tema tantsupartner oli kutseline tantsija ja tantsutreener Veiko Ratas. 2009. aastal hakkas sama tantsupaar sisustama Harku valla tantsuõhtuid.[8]
2022. aasta kevadhooajal osales ta TV3 meelelahutussaates "Maskis laulja", kus esines Ööliblikana.[9]
Veebruaris 2024 esietendus rahvusooperis Estonia muusikal "Kabaree", kus Katrin Karisma sai esimest korda mängida kutselise teatri laval koos oma näitlejast tütrega. Märgiline on, et kui 40 aastat tagasi kehastas Estonias "Kabaree" peaosalist Sallyt Katrin Karisma, siis nüüd on samas rollis tema tütar Piret Krumm.[10]
Rolle teatrilavastustes
[muuda | muuda lähteteksti]- Hanka (V. Blažek / L. Rychman, "Humalakorjajad", diplomilavastus Noorsooteatris, 1967)
- Anna (Maksim Gorki, "Põhjas", diplomilavastus Noorsooteatris, 1968)
- Beatrice (Tadeusz Dobrzański, "Kuninga loož", operett Estonias, 1969)
- Gwendolen (Gerd Natschiński, "Minu sõber Bunbury", operett Estonias, 1970)
- Aldonza / Dulcinea (Mitch Leigh, "Mees La Manchast", muusikal Estonias, 1971)
- Pipi Pikksukk (Ülo Vinter / Ülo Raudmäe, "Pipi Pikksukk", muusikal Estonias, 1971)
- Elli (A. H. Tammsaare / Voldemar Panso / Mari-Liis Küla, "Inimene ja inimene", Draamateatris, 1972)
- Lea Viires (Juhan Smuul, "Lea", Draamateatris, 1972)
- Niina (Raimond Valgre / Ülo Raudmäe, "Muinaslugu muusikas", muusikal Estonias, 1973)
- Jeanne (Rudolf Friml / Herbert Stothart, "Rose-Marie", operett Estonias, 1976)
- Kubelik (Burt Bacharach, "Tõotused, tõotused…", muusikal Estonias, 1979)
- Lydia (Boris Kõrver, "Kuskil Montparnasse'il", muusikal Estonias, 1980)
- proua Krone ja proua Vogelsang (Wolfgang Amadeus Mozart, "Teatridirektor", lühiooper Estonias, 1981)
- Daisy Darlington (Pál Ábrahám, "Savoy ball", operett Estonias, 1982)
- Sally Bowles (John Kander, "Kabaree", muusikal Estonias, 1984)
- Juliette Bongardt (Franz Lehár, "Krahv Luxemburg", operett Estonias, 1986)
- Golde (Jerry Bock, "Viiuldaja katusel", muusikal Estonias, 1989)
- Eliza (Frederick Loewe, "Minu veetlev leedi", muusikal Vanemuises, 1990)
- Lisa (Imre Kálmán, "Krahvinna Mariza", operett Estonias, 1990)
- Teele (Ülo Vinter, "Kevade", muusikal Estonias, 1991)
- Lois Lane (Cole Porter, "Suudle mind, Kate", muusikal linnahallis, 1992)
- La Môme Pistache (Cole Porter, "Can-can", muusikal Estonias, 1993)
- Pepi (Johann Strauss, "Viini veri", operett Estonias, 1994)
- Jänes (Tõnu Raadik, "Puhh", muusikal Estonias, 1995)
- komtess Stasi (Imre Kálmán, "Silva", operett Estonias, 1995)
- Dolly Gallagher (Jerry Herman, "Hallo, Dolly!", muusikal Estonias, 1996)
- prints Orlovski (Johann Strauss, "Nahkhiir", operett Estonias, 1997)
- Anna (Richard Rodgers / Oscar Hammerstein II, "Kuningas ja mina", muusikal linnahallis, Smithbridge Productions, 1998)
- Jacqueline (Jerry Herman, "La Cage aux folles ehk Linnupuur", muusikal linnahallis, Smithbridge Productions, 1999)
- Rebecca (Jim Steinman, "Vampiiride tants", muusikal/rokkooper linnahallis, Smithbridge Productions, 2000)
- Wilhelmine ehk tädi Wimpel (Eduard Künneke, "Onupoeg Bataaviast", operett Estonias, 2003)
- proua Corney (Lionel Bart, "Oliver!", muusikal linnahallis, Vanalinnastuudio koostöös Smithbridge Productionsiga, 2003)
- Maria Tschöll (Franz Schubert / Heinrich Berte, "Kolme neitsi maja", kammerooper Estonias, 2005)
- Bess Gallagher (Elinor Jones, "Väljaspool hooaega", Vana Baskini Teater, 2006)
- Sophie von Rosen (Lauri Vahtre, "Vihterpalu valss", Pärimusteater Loomine, 2008)
- Jean Horton (Ronald Harwood, "Kvartett", Komöödiateater, 2014)[11]
- Bette Davis (Anton Burge, "Hollywoodi filmitähed", Komöödiateater, 2017)
- erinevad rollid (Neil Simon, "Hotell California", Komöödiateater, 2018)
- Anita (Gertrud Larsson, "Metsas ei kuule su karjumist keegi", Vana Baskini Teater, 2019)
- Njegus (Imre Kálmán, "Lõbus lesk", operett Estonias, 2021)
- preili Schneider (John Kander, "Kabaree", muusikal Estonias, 2024)
Rolle filmides ja telelavastustes
[muuda | muuda lähteteksti]- 1969 – "Viimne reliikvia", režissöör Grigori Kromanov, toatüdruk
- 1969 – "Meteoor", telelavastus, lavastaja Vello Rummo, Olga
- 1971 – "Metskapten", režissöör Kalju Komissarov, Mathilde
- 1972 – "Tagasipöördumine ellu", režissöör Vladimir Basov, Nevesta
- 1972 – "Noor pensionär", režissöör Sulev Nõmmik, pulmakülaline
- 1972 – "Kõrvaline isik", telelavastus, lavastaja Tõnis Kask, Štšegoleva
- 1973 – "Tavatu lugu", režissöör Kalju Komissarov, kaupluse müüja
- 1973 – "Maaletulek", režissöör Kaljo Kiisk, Kadri
- 1973–1976 – Heljo Mänd, "Mõmmi ja aabits", lavastaja Kaarel Kilvet, telelavastus (seriaal), Mõmmi ema
- 1974 – "Colas Breugnon", režissöör Mati-Jüri Põldre, Colas' tütar Martine
- 1977 – "Mõmmi ja aabits" (värviline versioon), lavastaja Kaarel Kilvet, Mõmmi ema
- 1979 – "Nõiakivi", lavastaja Uno Leies, vanaema Sabiine
- 1982 – "Arabella, mereröövli tütar", režissöör Peeter Simm, operetisolist
- 1983 – "Teatridirektor", Eesti Telefilm
- 1991 – "Rahu tänav", režissöör Roman Baskin, Agnes
- 1998–1999 – Heljo Mänd, "Mõmmi aabits. 20 aastat hiljem", lavastajad Karin Nurm ja Maarika Lauri, telelavastus (seriaal), karuvanaema
- 2019 – "Klassikokkutulek 3: Ristiisad", režissöör René Vilbre, ämm[12][13]
- 2022 – "Buss" (komöödiafilm), režissöörid Rasmus Rammo ja Kristi Tirmaste, Helju
- 2023 – "Buss" (telesari), režissöörid Rasmus Rammo ja Kristi Tirmaste, Helju
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1985 – Eesti NSV teeneline kunstnik
- Alates 1989. aastast Riina Reinikule kuulunud Estonia Näitlejate Ühingu hõbemärgi hoidja
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Katrin Karisma on abielus olnud Peeter Jakobi (1966–1974) ja Hendrik Krummiga (1974–1989). Hiljem oli tema elukaaslane Tõnu Kilgas.[14]
Katrin Karismal on kolm last: poeg Ivo Krumm ning tütred Mari Krumm ja Piret Krumm. Tütar Piret Krumm on samuti näitleja.
Karisma on õppinud gümnaasiumis õmbleja lisaeriala ning hiljem saanud ka köösneri kutse; ta on endale ja lastele kasukaid õmmelnud.[15]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. september 2021. Vaadatud 24. septembril 2021.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Katrin Karisma audioraamatud Eesti Pimedate Raamatukogu kodulehel. Vaadatud 07.01.2025.
- ↑ Mari Kukk. Katrin Karisma: kui jäin Piretit ootama, olin 42. Sanitar ütles: „Mida sa siin teed? Mine pensionisabasse!“ Maaleht.ee, 21.08.2024.
- ↑ Galerii. Pipid tähistasid Estonias "Pipi Pikksuka" 100. etendust. ERR, 31.01.2020.
- ↑ "Katrin Karisma toimetab kasiinoäris" Eesti Päevaleht, 24.04.2001.
- ↑ Mari Kukk. Tervis Plussi kaanelugu | "Katrin Karisma: vahel tundub, et varised põrmu ja ongi kõik" Tervis Pluss / Delfi, 13.07.2020.
- ↑ Katrin Karisma "Terviseraadio" saateid Virumaa Tre Raadio kodulehel. Vaadatud 07.01.2025.
- ↑ Nataly Koppel. Katrin Karisma ja Veiko Ratas õpetavad tantsima Õhtuleht.ee, 09.04.2009.
- ↑ "Ööliblika maski alt lendles rahva ette Katrin Karisma!" TV3 koduleht, 03.04.2022.
- ↑ "Kabarees" on esmakordselt koos laval Katrin Karisma ja Piret Krumm ERR Menu, 01.02.2024.
- ↑ Katrin Karisma, Eesti Teatriliit
- ↑ Filmography
- ↑ Eesti filmi andmebaas
- ↑ "Katrin Karisma", Eesti Entsüklopeedia (vaadatud 05.09.2021).
- ↑ Tiina Kruus. "Estonia teater on alati olnud intriigide pesa", Eesti Päevaleht / LP. 03.07.2020.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- "Vastab Katrin Karisma", vahendanud Mare Põldmäe – Teater. Muusika. Kino, 1993, nr 7, lk 3–14
- Elis Aunaste, "Katrin Karisma: minu ilus elu". Kirjastus Fookus Meedia, Tallinn 2008, 144 lk
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Katrin Karisma |
- Piret Kooli. "Katrin Karisma: lapsed lõpetasid meie suhte", ajakiri Naised, 17. august 2007.
- Rita Loel. "Katrin Karisma-Krumm tahaks Anglas rukkijahuputru süüa", Saarte Hääl, 7. juuli 2010.
- Marvi Taggo. "Katrin Karisma: "Elu on igasugune..."", Pärnu Postimees, 11. jaanuar 2013.
- Mari Kukk. "Katrin Karisma elamise nipid", ajakiri Tervis Pluss, 1. juuli 2020.
- "Hommikusöök staariga", Õhtuleht, 19. oktoober 2018.
- Tiina Kruus. "Estonia teater on alati olnud intriigide pesa", Eesti Päevaleht / LP, 3. juuli 2020.
- "Katrin Karisma: Praegusel ajal oleks...", ERR Menu, 13. juuli 2021.
- "Katrin Karisma viimasest kohtumisest...", ajakiri Kroonika, 10. september 2021.
- Fotod | Kuulsustest kubisev uus kodumaine seriaal „Buss“ esilinastus vahva peoga Kroonika/Delfi, 5. september 2023.