Harku vald

Harku vald
	Harku valla lipp Harku valla vapp
	Pindala: 159 km² (2017)
	Elanikke: 18 176 (1.01.2024)
	Rahvastikutihedus: 114 in/km²
	EHAKi kood: 0198
	Keskus: Tabasalu

See artikkel räägib praegusest vallast; 1939 moodustatud valla kohta vaata artiklit Harku vald (1939); varasema valla kohta vaata artiklit Harku vald (Keila kihelkond).

Harku vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harju maakonnas.

Harku vald on Tallinnast läänes asuv omavalitsus, mille põhjapiiriks on 22 km pikkuselt Soome laht. Idas piirneb vald Harku järve ja Tallinna linnaga, lõunas Saue vallaga ning edelas ja läänes Lääne-Harju vallaga. Valla keskuseks on Tabasalu peaaegu 4000 elanikuga, kuhu on koondunud ka suurem osa valla teenindusest ja ettevõtlusest. Tabasalust on Tallinna piirini 8 km ja kesklinna 13 km.

Vallal on 22 km pikkune merepiir, millest suure osa moodustab pankrannik – neist kaunimad on Rannamõisa ja Türisalu pank. Vald hõlmab hiigelsuure ajaloolise Keila kirikukihelkonna põhjapoolseid alasid.

Valla kultuuri- ja hariduselu hoiavad üleval Tabasalu, Harkujärve ja Vääna koolid, Tabasalu Muusikakool ning arvukad seltsid. Suurimad kultuuriüritused on iga-aastased Tabasalu päevad, taaselustatud bigbändide festival Tabasalus ja Harku valla laste lauluvõistlus.

Harku vallavanem on Erik Sandla.

Rahvastik

Aasta	Arvestuslik rahvaarv 1. jaanuari seisuga^[4]	Arvestuslik rahvaarv 1. jaanuari seisuga (arvestatud rännet)^[4]
2001	6620
2002	6622
2003	6652
2004	6693
2005	6726
2006	6786	9635
2007	6854	10 506
2008	6975	11 313
2009	7128	11 914
2010	7278	12 579
2018	14 356
2024	~18 000	~

Asulad

Alevikud

Harku, Tabasalu

Külad

Adra, Harkujärve, Humala, Ilmandu, Kumna, Kütke, Laabi, Liikva, Meriküla, Muraste, Naage, Rannamõisa, Suurupi, Sõrve, Tiskre, Tutermaa, Türisalu, Vahi, Vaila, Viti, Vääna, Vääna-Jõesuu

Ajalugu

Harku valda on esimest korda mainitud 1891. aastal, mil väikeste Keila kihelkonna mõisavaldade ühinemisel tekkinud vald haaras enda alla praeguse ala ja osa hiljem Tallinnale antud territooriumist (Tiskre, Kakumäe, Õismäe, Pikaliiva ja Kadaka küla).

Harku valla õigused taastati 21. novembril 1991.^[5]

Harku vallas asuvad Korvi kalmistu ja Rannamõisa kalmistu.

Loodus

Kaunis loodus ja üha arenev elukeskkond on teinud Harku vallast soositud elu- ja puhkepaiga. Kevadest sügiseni on valla elanike arv tänu suvitajatele pea neljakordne. Hinnatud suvituskohad on Suurupi ja Vääna-Jõesuu. Sportlikku puhkamisvõimalust pakuvad Tabasalu looduspark ja Harku park.

Vaatamisväärsused

Harku vald on rikas mõisate poolest. Esinduslikumad neist asuvad Harkus, Väänas ja Murastes (varemeis), paljusid mõisaid on esmamainitud 15.–16. sajandil või isegi varem. Ühes ilusaimas – Vääna mõisahoones – tegutsevad nüüdisajal kool, lasteaed ja raamatukogu. Vaatamisväärne on ka Harku mõis, kus 28. septembril 1710 sõlmiti ajalooline Harku rahu Tallinna rae, Eestimaa Rüütelkonna ja Vene tsaari Peeter I esindajate vahel, mis lõi aluse siinsete aladele riiklikule korraldusele ja õhtumaisele autonoomiale 18.–19. sajandil.

Kultusekivi Kumna küla territooriumil
Ohvriallikas "Ristallikas" Humala küla territooriumil
Peeter Suure Merekindluse Humala positsiooni rooduvarjend nr 1
Kumna mõisa uus peahoone
Keila pastoraadi peahoone

Suurupi tuletornid

Valla suurimaks vaatamisväärsuseks on Suurupi ülemine ja alumine liitsihi moodustavad tuletornid, mis juhatab teed Tallinna sadamasse.

Suurupi ülemine tuletorn on Mandri-Eesti vanim töötav tuletorn, mis on hooajal avatud ka külastajatele. Paekivist silindrikujuline ülemine tuletorn rajati 1760. aastal, et laevadel oleks võimalik Naissaare ja Suurupi vahele tormivarju minna. Tuletorn on 22 m kõrge, 63 meetri kõrguselt üle merepinna asuvalt vaaterõdult avaneb vaade Tallinna ja Lohusalu lahele. Torni ümbritseb müüri ja 19. sajandist pärit hoonestusega linnak. Suurupi tuletornid ja linnakud on kultuurimälestisena riikliku kaitse all.

Suurupi alumine puidust neljatahulise tüvipüramiidi kujuline viilkatusega tuletorn valmis 1859. aastal. See on vanim töötav puittuletorn Põhja-Euroopas ja kuulub The International Association of Marine Aids to Navigation and Lighthouse Authorities (IALA) 100 väärtuslikuma töös oleva ajaloolise tuletorni hulka. Kogu kompleks on kultuurimälestisena riikliku kaitse all.

Sõprussuhted

Harku vallal on kaks sõprusvalda: 1992. aasta mais sõlmiti partnerlus- ja koostöölepe Eura vallaga Soomest ja 2004. aasta detsembris Piasecznoga Poolast.

Vaata ka

Viited

↑ Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 23.06.2024.
↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
↑ ^4,0 ^4,1 Eesti Statistika. Statistikaameti koduleht.
↑ Harju maakonna Harku valla, Põlva maakonna Alaküla valla ning Tartu maakonna Mehikoorma ja Peipsiääre valla omavalitsusliku staatuse kinnitamise kohta

Välislingid

Harku valla koduleht

[1] Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.

[2] Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 23.06.2024.

[3] Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator

[lIwVb-4] 4,0 ^4,1 Eesti Statistika. Statistikaameti koduleht.

[riigiteataja1991-5] Harju maakonna Harku valla, Põlva maakonna Alaküla valla ning Tartu maakonna Mehikoorma ja Peipsiääre valla omavalitsusliku staatuse kinnitamise kohta

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]