Katariina käik

Kaart

Katariina käik on Tallinna vanalinnas Vene tänavat ja Müürivahe tänavat ühendav^[1] jalakäijate tee. Käik sai nime aastal 1996.

Käik kulgeb Vene tänava hoonete 12 ja 14 vahelt kuni Müürivahe tänav 35 hooneni.

Katariina käik, 1974. aastal
Katariina käik, 2007. aastal
Vaade Katariina käigule Vene tänava poolt, 2018. aastal
Vaade Katariina käigule Müürivahe tänava poolt, 2018. aastal

Tallinna Püha Katariina kiriku hauaplaadid Katariina käigus[muuda | muuda lähteteksti]

Keskaegsete matusekommete kohaselt maeti väärikaid isikuid kirikutesse ja nende hauakohad märgistati mälestuseks hauaplaatidega. Katariina kiriku põrand oli suurel määral kaetud suurte hauakivide ja plaatidega^[2].

Domiiniklaste Katariina kirik ning Püha Katariina klooster suleti Tallinna magistraadi poolt usupuhastuse tuleku alul (1525) ning mungad aeti linnast välja.

Kloostri krunt ja hoonete varemed asuvad praegu peaasjalikult uue 1841–1845 ehitatud katoliku Tallinna Peeter-Pauli katedraali, ning Vene tänava ja Müürivahe tänava kinnistutel.

Keskaegse kiriku lääneossa püstitas suurkaupmees Andreas Koch 1874. aastal aida, kui linn 1874. aastal ala talle müüs, kasutades kloostrikiriku hauakive põrandaks. 1882. aastal omandas parun Arthur Girard de Soucanton nendest kividest 13 paremini säilinuid (Isand Adolfi hauakivi († 1330), Diderick Bocholt, Lodovicus de Holte († 1437)) ja püstitas nad algselt oma Rocca al Mare suvemõisa tee äärel (n.n. Via Appia)^[2]. Ülejäänutest hauakividest osad (Hinricus Cocus († 1385), Johan Oldendorp († 1448), Tidemanus de Hereke († 1488), Hans Verlink († 1470), Hans Fient († 1425)) olid juba enne teist maailmasõda, endise Katariina kiriku õhtupoolse Koch'i aida lõunapoolsel küljel püstitatud ja klambrite abil seina külge kinnitatud.

Rocca al Mare hauakivid toodi 1959–1960 Tallinnasse ja eksponeeritakse koos teistega Katariina käigus, kiriku lõunapoolsel välisseinal.

Domiiniklaste Katariina kiriku lõunaseinal eksponeeritud hauaplaadid on ainult osa omal ajal kirikus leidunust^[3].

Isand Adolfus, kelle kohta puuduvad lähemad andmed. Dateering, (umbes 1330). Hauaplaadi mõõtmed: 272x166 cm, paksus ca 13 cm, säilinud fragmentide kõrgus max ca 150 cm ja ca 154 cm^[4].
Arnoldus de Hove († 1371)^[3]
perekond de Wacke (14. sajandi II poolest, Virumaa Väike-Marja kihelkonna Vao mõisast)^[3]
Tallinna raehärra abikaasa Kuningunde Schotelmundi hauaplaat († 27. aprillil 1381) hauaplaat^[5]
Hinricus Cocus^[6], arvatavasti kaupmees (hauaplaadi teksti järgi võib pärineda umbes 1385. aastast). Hauaplaadi mõõtmed: ca 238x 148,5 cm^[7]
Bremenite suguvõsa (sh Harju meeskohtu kaasistuja Tilo Bremen, surn 1388^[3]) liikmete hauaplaat. Dateering: Varasem daatum hauaplaadil 1388, hilisem daatum 1474 (Tallinna Suurgildi liige Hans Bremen^[3]). Hauaplaadi mõõtmed: 254x183 cm, max laius ca 185 cm, paksus max ca 14 cm^[8]
Johan Vair († 1419)^[3]
Hans Hurle († 1420)^[3]
Hans Fient († 1425) hauaplaat^[9] Hauaplaadi mõõtmed: ca 105x110, 5 cm. (läänesuunastst XII hauaplaat)
Tallinna raehärra Conradus Snucsel (Snussel) († 1427)^[3]
Tallinna Suurgildi liige Arnoldus de Halteren († 1436)^[3]
Tallinna Suurgildi liige ja Tallinna kaupmeeskonda kuulunud Lodovicus de Holte, suri 27. aprillil 1437. Hauaplaadi mõõtmed: 297x173 cm, paksus max ca 15,5 cm, ülemise katke kõrgus max ca 112 cm, alumise katke kõrgus max ca 87 cm (laius ca 160 cm)
Tallinna raehärra Johan Oldendorp sen. (suri 10. jaanuaril 1448). Hauaplaadi mõõtmed: ca 324x196 cm (ülemise katke kõrgus max ca 157 cm)^[10]
Hans Verlink († 1470)^[3]
Tallinna Suurgildi liige Diderk Hoeved († 1436)^[3]
Tartu raehärra^[2] Tidemannus de Hereke († ca 1488), hauaplaat. Hauaplaadi mõõtmed: ca 266 x 161 cm^[11]
Appelbeck^[3]
Tallinna kaupmeeskonda kuulunud Diderick Bocholt, kes suri 26. mail 1501. aastal. Hauaplaadi mõõtmed: ca 279x169 cm (ülemise tüki kõrgus max ca 134 cm, alumise tüki kõrgus max ca 159 cm), paksus max ca 15 cm^[12].
Tallinna Mustpeade vennaskonna liige Bernd Pal (Berent Pael) († 1503)^[3]