Aia tänav (Tallinn)

Kaart

Aia tänav on tänav Tallinna kesklinnas Vanalinna asumis.^[1]

Tänav algab Viru tänavalt, kulgeb põhja suunas, ristub Vana-Viru, Inseneri ja Kanuti tänavaga, pöörab läände ning lõpeb Uuel tänaval.

Algusest kuni Inseneri tänava ristmikuni ning viimasel ida-läänesuunalisel lõigul on Aia tänav ühesuunaline.

Tänava pikkus on 518 meetrit^[2].

Ajalugu

Aia tänav rajati 19. sajandi keskel pärast Tallinna muldkindlustusvööndi tasandamist. Tänav sai nime tänava ääres Püha Kanuti gildi poolt 1866. aastal omandatud krundile rajatud iluaia (Kanuti aed) järgi. Ajalooliselt on tänav kandnud veel järgmisi nimesid: Valli tänav, Rohuaja tänav; saksa keeles Wallstraße, Gartenstraße; vene keeles Садовая ул.^[3] Aastatel 1958–1987 kandis see tänaval (hoones Aia tänav 18) asunud Kalevi siseujula järgi nime Ujula tänav.^[4]

Aia ja Vana-Viru tänava nurgal asus AS Esimene Eesti Põlevkivitööstus bensiinijaam.

Aia tänav 12 hoone oli algselt Peterburi õukonnajuveliiri Konstantin Ferdinand Saefftigeni jaoks ehitatud elamu, 1918. aastal alustas hoones tegevust Töö- ja Sotsiaalhoolekandeministeerium. 1925. aastal omandas hoone Konstantin Pätsi eestvõttel asutatud o/ü Seltskondlik Maja, kellelt omakorda üüris aastail 1924–1940 Seltskondlik Maja, 1925–1938 asus seal klubi Centum ja 1938–1940 Riiginõukogu. Eesti NSV ajal alates 1950. aastast tegutses hoones Tallinna Pioneeride Palee. 1990. aastal nimetati asutus ümber Tallinna Kanutiaia Noortemajaks ja 2016. aastal Tallinna Kanutiaia Huvikooliks.^[5]

Hoonestus

Aia tänav 3 asus 20. sajandi alguses kino „Kasiino“. Ärimees Vassili Voinovi tellitud hoone Tallinnas Vana-Viru ja Aia tänava nurgal kavandati 1911. aastal kaubamajaks, kuid siis ehitati hoone ümber nii, et hoonest sai Tallinna esimene statsionaarne kino Kasiino. Aastal 1927 lasi Vassili Voinov hoonesse ehitada 18 meetri pikkuse (tollal Baltimaade pikima) basseini ning sauna. 1945. aastal muudeti saun ujumisbasseiniks ja oli järgnevalt Eesti NSV Siseministeeriumi spordiseltsi Dünamo ujula. 1997. aastal avati hoones ostukeskus WW Passaazh
Aia tänav 5 // Vana-Viru tänav 11, endine Hans Reimelti maja, valmis 1935, arhitekt Eugen Sacharias.
Aia tänav 5 // Vana-Viru tänav 12, Tallinna linnavolikogu hoone
Aia tänav 5a ja Aia 5b, endised Johannes Valteri majad, valmisid 1935 ja 1936, arhitekt oli Eugen Sacharias.
Aia 7 asus Kaubahalli Rimi kaubanduskeskus ja enne seda Eesti NSV ajal, 1979. aastal ehitatud Tallinna Kaubahalli hoone. Arhitekt Eva Hirvesoo.
Aia tänav 12, Tallinna Kanutiaia Huvikool ja Kanuti aed. Kultuurimälestis nr 8129.^[6]
Aia tn 13 // Uus tänav 16 elamu
Aia tänav 18, Kalev Spa, mille eelkäijaks oli 1956–1965 aastatel ehitatud Spordiselts Kalevi Kalevi siseujula.
Aia tänav 20, Reval-Sport spordiklubi ja veekeskus ning Väikese Rannavärava bastion
Aia tänav 22 // Uus tänav 26 elamu

Viited

↑ Tallinna tänavanimed. KNAB.
↑ "Tallinna kohalike teede nimekiri".
↑ Aia tn, EKI KNAB: Eesti - Eesti Keele Instituut, Eesti kohanimed (vaadatud 20.07.2021)
↑ Tõnu Raid (2011). Tallinn ajaloolistel linnaplaanidel 1634–1989. Tallinn: Grenader. Lk 174. ISBN 978-9949-448-54-8.
↑ Tallinna Kanutiaia Huvikooli ajalugu. Tallinna Kanutiaia Huvikooli veebisait.
↑ 8129 Klubihoone (peahoone ja tiibhoone) Aia t. 12, 1870. a. -d) kultuurimälestiste riiklikus registris

[knab-1] Tallinna tänavanimed. KNAB.

[2] "Tallinna kohalike teede nimekiri".

[3] Aia tn, EKI KNAB: Eesti - Eesti Keele Instituut, Eesti kohanimed (vaadatud 20.07.2021)

[raid2011-4] Tõnu Raid (2011). Tallinn ajaloolistel linnaplaanidel 1634–1989. Tallinn: Grenader. Lk 174. ISBN 978-9949-448-54-8.

[5] Tallinna Kanutiaia Huvikooli ajalugu. Tallinna Kanutiaia Huvikooli veebisait.

[6] 8129 Klubihoone (peahoone ja tiibhoone) Aia t. 12, 1870. a. -d) kultuurimälestiste riiklikus registris

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]