Kasutaja:Vaher/Märkmed
- Kasutaja:Vaher/Liivakast
- Kasutaja:Vaher/teadusfilosoofia
- Kasutaja:Vaher/Inimene kui ainus väärtus
- Kasutaja:Vaher/Modernne riik
- Kasutaja:Vaher/kapitalistlik turumajandus
- Kasutaja:Vaher/Metsavennad
- Kasutaja:Vaher/Seaduslik varas
- Kasutaja:Vaher/Süüria sõda
Keeleteadusest
[muuda | muuda lähteteksti]Näiteid elust
[muuda | muuda lähteteksti]- Firma Clarified Security esitab oma kodulehel teravmeelseid tähelepanekuid eesti ametliku oskuskeele üksikutest pisipuudustest (s.o. siis terminoloogi poolt tunnustatud, kuid keelde mittejuurdunud sõnadest).
- Ajaleht Sirp andis tänuväärse platvormi terminoloogiasõjaks sõna "liikuvus" teemal.
Ressursid
[muuda | muuda lähteteksti]- ÕS2018 (kirjakeele norm; puhuti tunneb erialast terminoloogiat hilistusega või üldkeel vastandub sellega)
- Militerm (sõjanduse, julgeoleku ja kaitsepoliitika terminibaas; võib olla vastuolus teiste erialade allikatega - "attack" -> "rünnak" v "rünne"?)
- IATE (väljendab eurokeele nõudeid, lähtub seisukohast, et semantilisi täbarusi ja tõlkimatust ei eksisteeri või kui eksisteerib, siis see peidetakse inimeste eest ära. Suurim probleem: GDPR eestikeelses tekstis on "risk" ja "oht" omavahel eristamatult ühendatud.)
- AKIT (andmekaitse ja infoturbe leksikon; puuduseks: mõned sõnad jõuavad terminoloogini nii hilja, et rahvakeel ei võta neid enam omaks)
- Vallaste e-teatmik (eraisiku poolt koostatud suurepärane ressurss, mille põhimõte on, et kõik mida kuuldakse, pannakse kirja. Nii on tekkinud näiteks "vallutus".)
- Eesti-inglise-Eesti sõnaraamat (veel üks eraisiku poolt koostatud ressurss, abiks eriti just sobiva sünonüümi leidmisel)
- muu
Antiressursid
[muuda | muuda lähteteksti]- Glosbe.Com (suurepärane ressurss juhtudeks, kui sõnaraamat vajalikku tüvisõna ei sisaldanud. Tõlkevigu ja semantilisi vääratusi on enam kui õigeid vasteid, kuid see ei takista vajalike tüvede lahknevat otsingut ning võib ühtlasi sisustada humoorika õhtupooliku)
- Linguee.com (sama kommentaar)
Antiressursside kriitika
[muuda | muuda lähteteksti]Probleem seisneb asjaolus, et loetletud ressursid koostatakse automaatselt, paralleelkorpuste ja toorete automaat-tõlgete baasil ning vastav robot tegelikult eesti keele semantikat ei valda. Seetõttu on vigade hulk tohutu.
Teine probleem seisneb asjaolus, et populaarse tarkvara ja massimeediumsisu tõlkimisel kasutatakse sageli just vigaseid meetodeid, mistõttu järeltuleval põlvkonnal puuduvad korrektsed näited oma emakeelse keelevaistu arendamiseks.