Kasutaja:Suveootus
|
See artikkel räägib taimeliigist; toiduaine kohta vaata artiklit Läätsed; taimeperekonna kohta vaata artiklit Lääts (perekond) |
| Lääts | |
|---|---|
 Harilik lääts | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Oalaadsed Fabales |
| Sugukond |
Liblikõielised Fabaceae |
| Perekond |
Lääts Lens |
| Liik |
Harilik lääts |
| Binaarne nimetus | |
|
Lens culinaris L. | |
Harilik lääts ( Lens culinaris L.) on üheaastane taim liblikõieliste sugukonnast. Eestis kutsutakse läätse erinevate nimedega – liats, liatse, leäts, läätse ja ka lääts. Siiski viljeletakse kümnest läätse perekonna liigist ainult ühte söödavat –(harilikku läätse) paljude sortidena[1].
Läätsede värvus varieerub olenevalt sordist ja kasvatuspiirkonnast – roheline, pruun, hall, kollane, kirju või oranž [1]. Taime vars on 25-60cm kõrge, nõrgalt harunenud 5-7 sulglehekesega ja köitraagudega. Õied on väikesed, valkja või õrnsinise tooniga, üksi või kahe kuni nelja kaupa kaenlasisestes kobarates. Kaunad on lamedad rombja kujuga, ilma vaheseinteta kuni 15mm pikad ja 8-9mm laiad[2]. Kaunas on 1-3 seemet, mis on lapikud ümara kujuga ja mille kaal jääb 40-50g/1000 seemne kohta [3]. Taimede õitseaeg on juuni – juuli [2].
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Kõige varasem läätsede teadaolev ajalugu pärineb Kreeka Franchthi koobastest Paleoliitikumi ja Mesoliitikumi kihtidest 13000 aastat e.Kr [4][5]. Peamiselt kasvasid läätsed Indias, Bangladeshis, Pakistanis, Vahemere piirkondades ning Põhja- Ameerikas. Arheoloogiliste leidude järgi kasutati Põhja- Iisraelis läätsi põllumajanduses juba 6800 aastat e.Kr [5]. Vanas Kreekas kasutati neid suppides ja lisati leibadesse [5].
Sordid
[muuda | muuda lähteteksti]Maailmas on olemas väga erinevaid läätsede sorte, kuid allpool on toodud kõige tuntumad:
Rohelised läätsed
[muuda | muuda lähteteksti]Rohelised läätsed on üpris suured. Keetmisel nad oma kuju ei muuda. Sobivad hästi salatitesse ja pilaffi[3].
Prantsuse rohelised läätsed
[muuda | muuda lähteteksti]Prantsuse rohelised läätsed on rohelistest läätsedest väiksemad ning värvuselt tumedamad. Toidu valmistamisel on nende küpsemisaeg umbes 40 minutit [3].
Kollased läätsed
[muuda | muuda lähteteksti]Kollased läätsed on magusad ning seest punaka viljalihaga. Toidu valmistamisel keevad nad väga ruttu katki ning seetõttu sobivad paremini India retseptidesse, kus läätsed keedetakse pudruks [3].
Punased läätsed
[muuda | muuda lähteteksti]Punastel läätsedel on helepunane kuni oranž värvus. Nad on väikesemõõtmelised. Toidu valmistamisel valmivad need kõige kiiremini ning neist saab väga hea püree [3].
Mustad/beluuga läätsed
[muuda | muuda lähteteksti]Mustad/beluuga läätsed on väikesed ning ümmargused. Neid kutsutakse tihti ka beluuga läätsedeks, sest küpsedes meenutavad nad beluuga kaaviari [3].
Tootmine maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]2016. Aastal toodeti maailmas läätsi kokku 6,3 miljonit tonni[6]. Maailmaturul on tootmises ja eksportimises esikohal Kanada, kus läätsede toodang oli 2017 aAastal oli 3,39 miljonit tonni% Kanadas toodetaks95% e lääedestsi Saskatchewan provintsis, kus läätsed külvatakse maikuu alguses ning saaks koristatakse juba augusti keskel[7].
2017. aastal toodeti läätsi kõige rohkem Kanadas (3,39 miljonit tonni aastas), sellele järgnes India (1,01 miljonit tonni aastas)[8].
Kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Läätsed sisaldavad ohtralt valke, nad on mineraalainete ja vitamiinirikkad. Tänapäeval valmistatakse läätsedest erinevaid suppe ja putrusid. Neid kasutatakse ka erinevate salatite valmistamiseks, vormiroogades või lihatoitude kõrvale taimse lisandi rollis [9]. Samuti kasutatakse haljasmassi loomasöödana ja seemnejahu mitmesuguste söötade toiteväärtuse tõstmiseks[2].
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Urmas Kokasaar (detsember, 2005). "Liats, liatse, leäts, läätse = läätsed". Vaadatud 03.03.2018.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Aeg=(juhend) - ↑ 2,0 2,1 2,2 Karl Eichwald, M. Kask, S. Talts, A. Vaga, E. Varep (1959). “Eesti NSV Floora III”. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Lk 208.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 "Growing lentils". Vaadatud 06.03.2018.
- ↑ Sandhu, J.S., Singh, S. 2007: “Lentil: An Ancient Crop for Modern Times”. Springer, Holland. Lk 4.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 "A Short History of Lentils". Vaadatud 03.03.2018.
- ↑ "Lentils, production quantity (tons) - for all countries". Vaadatud 03.03.2018.
- ↑ "Lentil Production". Vaadatud 03.03.2018.
- ↑ "Production volume of lentils worldwide from 2013 to 2017, by country (in 1,000 metric tons)". Vaadatud 03.03.2018.
- ↑ Bethany Moncel. "What Are Lentils?". Vaadatud 06.03.2018.