Mine sisu juurde

Kasutaja:Suveootus

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib taimeliigist; toiduaine kohta vaata artiklit Läätsed; taimeperekonna kohta vaata artiklit Lääts (perekond)

Lääts
Harilik lääts
Harilik lääts
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Oalaadsed Fabales
Sugukond Liblikõielised Fabaceae
Perekond Lääts Lens
Liik Harilik lääts
Binaarne nimetus
Lens culinaris
L.
Lääts õitsemise ajal

Harilik lääts ( Lens culinaris L.)  on üheaastane taim liblikõieliste sugukonnast. Eestis kutsutakse läätse erinevate nimedega – liats, liatse, leäts, läätse ja ka lääts. Siiski viljeletakse kümnest läätse perekonna liigist ainult ühte söödavat –(harilikku läätse)  paljude sortidena[1].

Läätsede värvus varieerub olenevalt sordist ja kasvatuspiirkonnast – roheline, pruun, hall, kollane, kirju või oranž [1]. Taime vars on 25-60cm kõrge, nõrgalt harunenud 5-7 sulglehekesega ja köitraagudega. Õied on väikesed, valkja või õrnsinise tooniga, üksi või kahe kuni nelja kaupa kaenlasisestes kobarates. Kaunad on lamedad rombja kujuga, ilma vaheseinteta kuni 15mm pikad ja 8-9mm laiad[2]. Kaunas on 1-3 seemet, mis on lapikud ümara kujuga ja mille kaal jääb 40-50g/1000 seemne kohta [3]. Taimede õitseaeg on juuni – juuli [2].

Kõige varasem läätsede teadaolev ajalugu pärineb Kreeka Franchthi koobastest Paleoliitikumi ja Mesoliitikumi kihtidest 13000 aastat e.Kr [4][5]. Peamiselt kasvasid läätsed Indias, Bangladeshis, Pakistanis, Vahemere piirkondades ning Põhja- Ameerikas. Arheoloogiliste leidude järgi kasutati Põhja- Iisraelis läätsi põllumajanduses juba 6800 aastat e.Kr [5]. Vanas Kreekas kasutati neid suppides ja lisati leibadesse [5].

Maailmas on olemas väga erinevaid läätsede sorte, kuid allpool on toodud kõige tuntumad:

Rohelised läätsed

[muuda | muuda lähteteksti]

Rohelised läätsed on üpris suured. Keetmisel nad oma kuju ei muuda.  Sobivad hästi salatitesse ja pilaffi[3].

Prantsuse rohelised läätsed

[muuda | muuda lähteteksti]

Prantsuse rohelised läätsed on rohelistest läätsedest väiksemad ning värvuselt tumedamad. Toidu valmistamisel on nende küpsemisaeg umbes 40 minutit [3].

Kollased läätsed

[muuda | muuda lähteteksti]

Kollased läätsed on magusad ning seest punaka viljalihaga. Toidu valmistamisel keevad nad väga ruttu katki ning seetõttu sobivad paremini India retseptidesse, kus läätsed keedetakse pudruks [3].

Punased läätsed

[muuda | muuda lähteteksti]

Punastel läätsedel on helepunane kuni oranž värvus. Nad on väikesemõõtmelised. Toidu valmistamisel valmivad need kõige kiiremini ning neist saab väga hea püree [3].

Mustad/beluuga läätsed

[muuda | muuda lähteteksti]

Mustad/beluuga läätsed on väikesed ning ümmargused. Neid kutsutakse tihti ka beluuga läätsedeks, sest küpsedes meenutavad nad beluuga kaaviari [3].

Tootmine maailmas

[muuda | muuda lähteteksti]

2016. Aastal toodeti maailmas läätsi kokku 6,3 miljonit tonni[6]. Maailmaturul on tootmises ja eksportimises esikohal Kanada, kus läätsede toodang oli 2017 aAastal oli 3,39 miljonit tonni% Kanadas toodetaks95% e lääedestsi Saskatchewan provintsis, kus läätsed külvatakse maikuu alguses ning saaks koristatakse juba augusti keskel[7].

2017. aastal toodeti läätsi kõige rohkem Kanadas (3,39 miljonit tonni aastas), sellele järgnes India (1,01 miljonit tonni aastas)[8].

Läätsed sisaldavad ohtralt valke, nad on mineraalainete ja vitamiinirikkad. Tänapäeval valmistatakse läätsedest erinevaid suppe ja putrusid. Neid kasutatakse ka erinevate salatite valmistamiseks, vormiroogades või lihatoitude kõrvale taimse lisandi rollis [9]. Samuti kasutatakse haljasmassi loomasöödana ja seemnejahu mitmesuguste söötade toiteväärtuse tõstmiseks[2].

  1. 1,0 1,1 Urmas Kokasaar (detsember, 2005). "Liats, liatse, leäts, läätse = läätsed". Vaadatud 03.03.2018. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Aeg= (juhend)
  2. 2,0 2,1 2,2 Karl Eichwald, M. Kask, S. Talts, A. Vaga, E. Varep (1959). “Eesti NSV Floora III”. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Lk 208.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 "Growing lentils". Vaadatud 06.03.2018.
  4. Sandhu, J.S., Singh, S. 2007: “Lentil: An Ancient Crop for Modern Times”. Springer, Holland. Lk 4.
  5. 5,0 5,1 5,2 "A Short History of Lentils". Vaadatud 03.03.2018.
  6. "Lentils, production quantity (tons) - for all countries". Vaadatud 03.03.2018.
  7. "Lentil Production". Vaadatud 03.03.2018.
  8. "Production volume of lentils worldwide from 2013 to 2017, by country (in 1,000 metric tons)". Vaadatud 03.03.2018.
  9. Bethany Moncel. "What Are Lentils?". Vaadatud 06.03.2018.