Kasutaja:Mariina/Harilik sibul2

BBCH taimede arengu astmete universaalne skaala

• 0 Idanemine
• Kuiv seeme (seemnekülv) , puhkepausis sibul (tippsibul, pesasibul, küüslauk)
• Seemnete paisumise algus (seemnekülv)
• Seemnete paisumise lõpp (seemnekülv)
• Idujuure ilmumine seemnest (seemnekülv) ; juurestiku ilmumine (tippsibul, pesasibul, küüslauk)
• Idulehe tungmine läbi seemnekesta (seemnekülv)
• Tärkamine: iduleht tungib läbi mullapinna (seemnekülv); roheliste lehtede ilmumine nähtavale (tippsibul, pesasibul, küüslauk)
• Iduleht on nähtav konksukujulisena (seemnekülv)

Konksukese faas: konksukujuline iduleht on muutunud roheliseks (seemnekülv) Piitsakese faas: iduleht on piitsakujuline (seemnekülv)

• 1 Lehtede areng (peavõsu)
• Piitsa faasi lõpp: iduleht hakkab surema (seemnekülv)
• Esimene leht (˃ 3 cm) on selgelt nähtav
• Teine leht (˃ 3 cm) on selgelt nähtav
• Kolmas leht (˃ 3 cm) on selgelt nähtav
• Etapid jätkuvad ...
• Üheksa ja enam lehte on selgelt nähtavad
• 4 Koristatavate vegetatiivsete taimeosade arenemine
• Lehtede alused hakkavad paksenema või laienema
• Sibul on saavutanud 30% oma lõplikust läbimõõdust
• 10% taime lehtedest on paindunud (sibul, küüslauk)
• 70% taime lehtedest on paindunud (sibul, küüslauk)
• Lehed on surnud, sibul on kuiv, puhkeperioodi algus(sibul, küüslauk); kasv on lõppenud, lehtede ja sibula pikkus/diameeter on saavutanud sordiomase suuruse (porrulaugul);
• 5 Õisiku tekkimine
• Sibul hakkab pikenema
• Õisikuvars on saavutanud 30% oma eeldatavat pikkusest
• Õisikuvars on saavutanud oma lõpliku pikkuse; õietupp on suletud
• Õietupp avaneb
• Esimesed õie kroonlehed on nähtaval, kuid õis on veel suletud
• 6 Õitsemine
• Esimene õis on avanenud
• Õitsemise algus: 10% õitest on avanenud
• 20% õitest on avanenud
• 30% õitest on avanenud
• 40% õitest on avanenud
• Täisõitsemine: 50% õitest on avanenud
• Õitsemise lõpetamine : 70% kroonlehtedest on kukkunud või kuivanud
• Õitsemise lõpp
• 7 Viljade arenemine
• Esimene kupar on moodustunud
• 20% kupardest on moodustunud
• 30% kupardest on moodustunud
• 40% kupardest on moodustunud
• 50% kupardest on moodustunud
• 60% kupardest on moodustunud
• 70% kupardest on moodustunud
• 80% kupardest on moodustunud
• Kuparde moodustumise lõpp; seemned on heledad
• 8 Viljade ja seemnete valmimine
• Valmimise algus: 10% kupardest on küpsed
• Esimesed kuprad lõhkevad
• Täisküpsus: seemned on mustad ja kõvad
• 9 vananemine
• Lehed ja varred hakkavad kolletuma
• 50% lehtedest on kollased või surnud
• Taimed on surnud
• Seemnete koristus.

Mariina 8. august 2015, kell 07:13 (EEST) alias Простота

Mariina 8. august 2015, kell 10:45 (EEST) alias Простота

http://www.apo-rot.de/details/tendo-allium-cepa-comp-ampullen/2086974.html?_validation=232888000&_filterkat1=wala&language=uk&_command=SetUserLanguage

Regulation of Homoeopathic and Anthroposophic Medicines in Australia: lk 25 Allium cepa cat A , Allium cepa ferm 34 kateg C (No higher than 10mg per litre or kilogram Y)

Anthroposophic medicinal products

Anthroposophic medicinal products are defined according to their development, manufacture and use. They are developed in accordance to the anthroposophic knowledge of man and nature,

defined by their manufacturing procedure, that can be common to homoeopathic medicinal products (e.g. Ph. Eur. or HAB etc) or specifically anthroposophic (Anthroposophic Pharmaceutical Codex), intended for use according to the principles of Anthroposophic Medicine. Legal definitions Legal definitions can be found in the German Medicinal Products Act, Art. 4, (33) [1] and in the Swiss Law of the Swiss Institute of Medicinal Products concerning the simplified Authorisation of Complementary and Phyto Medicines, Art. 4, 2 f [2].

Germany: Medicinal Products Act (Gesetz über den Verkehr mit Arzneimitteln)

Art. 4, (33) An anthroposophic medicinal product is a medicinal product that has been developed according to the anthroposophic knowledge of man and nature and that is produced according to a homoeopathic manufacturing procedure described in the European Pharmacopoeia or in absence thereof in a pharmacopoeia officially used in the Member States or according to a special anthroposophic manufacturing procedure and that is meant to be used according to the anthroposophic principles concerning man and nature.

Switzerland: Law of the Swiss Institute of Medicinal Products concerning the simplified Authorisation of Complementary and Phyto Medicines (Verordnung des Schweizerischen Heilmittelinstituts über die vereinfachte Zulassung von Komplementär- und Phytoarzneimitteln)

Art. 4, 2 f: Anthroposophic medicinal product: Medicinal product, whose active substances are manufactured by a homoeopathic manufacturing procedure, or according to an anthroposophic manufacturing procedure described in the German Homoeopathic Pharmacopoeia or in the British Homoeopathic Pharmacopoeia or according to a special anthroposophic manufacturing procedure and that is composed and developed according to the anthroposophic knowledge of man, animal, substance and nature and meant to be used according to these principles. veebruar 2014.

Mariina 7. august 2015, kell 15:43 (EEST) alias Простота

Kas teadsid, et ...

Minu meelest need asjad Vikipeediasse küll sobivad, kuigi mitte sellise pealkirja all.

• et sibulakultuur oli hinnatud ka Virginia osariigis, Charlottesville'i lähedal asunud Monticello istanduses, mis kuulus Ameerika Ühendriikidele kolmandale presidendile ja Virginia ülikooli asutajale Thomas Jeffersonile?

• Lahesõda lõppes sibulapõllul Basras (Iraak)?

• ... 2011. aastal peeti maailma raskeimaks sibulaks pensionär Peter Glazebrooki sibulat, mis kaalus 17 naela ja 15 untsi

• ... 2012. aastal peeti maailma raskeimaks sibulaks samuti Peter Glazebrooki sibulat, mille kaal oli 18 naela ja 1 unts?

• ... 2014. aastal peeti maailma raskeimaks sibulaks Tony Glover’i sibulat, mis kaalus 18 naela 11 untsi?

... värske sibul või sibulajook on küll toitvad ja võivad ka tervistavad olla, kuid ei kaitse Sind Ebola viirusega nakatumise eest? (Guineas on seda tervishoiutöötajatelt küsitud.)

Õite karakteristikud=

Ma pole kindel, et sellel tabelil pole Vikipeedias kohta. Tõstan selle siia. Andres (arutelu) 20. september 2015, kell 13:20 (EEST)

Ühes Indias (Lääne-Bengali osariigis) läbiviidud avamaa-katses (2009–2010 ja 2010–2011) 14 sibulasordi (igast sordist 20 seemikut) seemikutega mõõdeti sibulaõie einevaid karakteristikuid.

Sibulaõie karakteristikud

Karakteristik	Genotüüp	Variatsioon/Viga
Päevad õisikuvarba avanemiseni	29.02**	0,32
Päevad õisikuvarba kasvust kuni esimese õie avanemiseni õisikus	11,42**	0,26
Päevad esimesest kuni viimase õie avanemiseni õisikus	11,28**	0,75
Tolmuka pikkus õite avanemisel (cm)	0,59**	0,13
Emakakaela pikkus õite avanemisel (cm)	0,05**	0,04
Päevad, mis emakakaelal kulusid tolmukaniidi pikkuse saavutamiseks	1,90**	0,32
Õietolmu läbimõõt (mikron)	1,97**	0,18
Õietolmu elujõulisus (%)	66,06**	1,37
Õietolmu idanevus (germinability) (%)	155,21**	2,82
Tolmutoru pikkus (mikron)	295,41**	6,05

• • significant at 1% level.

Õite avanemine

Õite avanemine (anthesis) toimub hommikul vara, kella 6-7 vahel. Üksiku sarikaõie õite avanemine vältab ligi 4 nädalat, alates välimistest õitest ja liigub järjest keskmesse. Ühes Indias läbiviidud avamaa-katses 14 sibulasordiga: 'Phule Safed', 'Pusa Red', 'N-53', 'Arka Kalyan', 'Gujarat White', 'Arka Pragati', 'Agrifound Rose', 'Agrifound Dar Red', 'Fursangi Loca', 'Phule Samarath', 'Baswant-780', 'Nasik Red', 'Agrifound Light Red', 'Sukhsagar' võttis sibulaseemikutel, mis istutatud 29-30 detsembril, esimese õie avanemine sibulala aega 26,22 kuni 32,66 päeva ja 26,22 kuni 32,66 päeva esimesest viimase õie avanemiseni õiesarikas.

Juba ammu on teada (Currah ja Ockendon, 1978, Müller 1883), et sibula õied on protandrilised (eelisasus) – isasorganid valmivad enne emasorganeid ja emakasuue muutub vastuvõtlikuks peale õietolmu (shedding).

See on kõik välja võetud, aga India kohta käib ainult osa ja miks see ei võiks sees olla? Kui jutt on kellaajast, siis tuleb muidugi täpsustada. Andres (arutelu) 22. september 2015, kell 23:18 (EEST)

Arusaamatu tabel

Tõstan siia, ehk on ikka võimalik aru saada. Andres (arutelu) 20. september 2015, kell 13:25 (EEST)

Ühes 1984. aasta uuringus, uurimismaterjalina kasutati värske sibula juuremeristeemi rakke ja hiire südame müotsüüte, mõõdeti X-ray microanalysis nende ioonide ja elementide sisaldust (kogus (mmol/kg kuivkaal ± S.E.M.).

Subcellular elementide koostis sibula juuretipu koore sisimas kihis

Juure kooreraku osa	Rakud	Na＋	P	S	Cl-	K＋	Mg2＋	Ca2＋
Rakutuum	10	55±12	672±47	176±6	55±6	796±17	139±19	36±9
Kondenseerunud kromatiin	9	48±23	743±63	140±6	63±3	780±29	108±30	19±6
Tuumake	10	111±35	722±59	174±19	37±9	826±21	146±24	32±7
Vaba tsütoplasma	10	91±18	688±38	146±10	39±6	728±39	156±30	32±7
Külgmine rakusein	4	34±14	170±32	250±31	31±9	1476±43	63±11	107±13

Rakud

Harilik sibul on eukarüootne organism.

Raku anatoomia ja talitlus

• Tuumake
  

Tuumas olevate tuumakeste arv pole teada, Allium cepa L. 'Francesa' sibula juurte kromsoomanalüüs fluorestsentshübridisatsioon in situ meetodil tuvastas rakutuumas maksimaalselt 2 tuumakest ja 2 nucleolar chromosomes.

Tuumakeste päritolu pole selge, arvatakse et need tekivad mitoosi järgsel rRNA sünteesil kromosomaalses regioonis, mis sisaldab mitmeid rDNA geene, tuumakese organiseerimisalas (NOR).

Tuumakese suurust seostatakse tema aktiivsusega, tuumakese suurus võib varieeruda ja muutuda nii ühes ja samas rakus rakutsükli eri faasides kui ka erinevates rakkudes, nii näiteks on tuumake suurem neis rakkudes, kus toimub aktiivne valgusüntees ja mitootilist jagunemist alustavas rakus tuumakese suurus väheneb või kaob tuumake hoopis vastavalt kromosoomide kondenseerumisele ja RNA sünteesi lakkamisele. Tuumakeses toimub kogu rakus olevate ribosoomide (v.a. mitokondrite ja kloroplastide omade) formeerumine. Tuumake on seotud tuumamembraaniga.

• Tuum
  

Karüotüüp: diploidne, sibularakul on 16 (2n = 16) kromosoomi. Termini kromosoom juurutas 1888. aastal Saksa anatoom, Heinrich Wilhelm Gottfried von Waldeyer-Hartz (1836–1921).

C. Leonard Huskinsi 1948. aastal avaldatud töös Segregation and reduction in somatic tissues. I. Initial observations on Allium cepa, milles uuriti 1947. aasta novembris saagiks saadud sibula sibulat, tuvastas harilikul sibula juureraku tuumas 8 kromosoomi paari ja haploidseid rakke. Huskinsi arvates on võimalik spetsiifiliste ainete lisamisega, sibularaku jagunemisel esile kutsuda somatic reduction ('somaatilist reduktsiooni').

Northern blotting analüüsi kohaselt lokaliseerub serine acetyltransferase (SAT) kodeeriva geeni SAT1 lookus 7. kromosoomis.

• Ribosoom
  
• Vesiikul
  
• Golgi kompleks
  
• Tsütoskelett
  

ehk rakuskelett on valgulistest kiududest koosnev võrgustik raku tsütoplasmas. Rakuskelett on dünaamiline struktuur, mille erinevad osad on pidevas muutumises ja mille otstarve on hoida rakuorganellide paigutust, säilitada raku kuju ning võimaldada raku ja rakujätkete liikumist.

Tsütoskeleti moodustavad 3 pôhilist valguliste filamentide tüüpi, mis läbivad raku tsütoplasmat:

• aktiini filamendid e. mikrofilamendid (koosnevad aktiinist);
• intermediaarfilamendid
• mikrotuubulid (koosnevad tubuliinist).

• Mitokonder
  

Mitokondri maatriksis toimub TCA-tsükkel egk ensüümide katalüüsitud biokeemiliste reaktsioonide tsükkel, mis vajab hapnikku. Tsitraaditsükkel on organismide ainevahetusraja keskne protsess, sest tsükli käigus oksüdeeritakse enamik sahhariide, rasvu ja valke CO₂ ja veeks, kusjuures selle käigus vabaneb suur osa organismi elutegevuseks vajalikust energiast.

• Vakuool
  
• Tsütoplasma
  

käesoleval ajal on tuvastatud sibulal 3 tsütoplasma tüüpi: normaalne (N), CMS-T, CMS-S, kahte viimast rakendatakse F1 sortide aretamisel.

• Tsütoplasmavõrgustik
  

ehk endoplasmaatiline retiikulum on rakuorganell, mille moodustavad omavahel üheduses olevad ühekordse membraaniga ümbritsetud vesiikulid, tsisternid ja tuubulid ning nuclear envelope. Endoplasmaatilist retiikulumit seostatakse ka Golgi kompleksiga, arvatakse et paljude valkude 'viimistlus' toimub just siin.

Elektronmikroskoop-vaatluste alusel liigitatakse see kaheks: siledapinnaliseks endoplasmaatiliseks retiikulumiks ("sER" – smooth endoplasmic reticulum) ning karedapinnaliseks endoplasmaatiliseks retiikulumiks ("rER" – rough endoplasmic reticulum).. hiljem on tuvastatud et neil kahel võrgustikul on erinevad funktsioonid ja seetõttu vaadeldakse neil vahel ka kahe erineva võrgustikuna.

Siledapinnalist tsütoplasmavõrgustikku
defineeritakse kui organelli, millele ei ole seotud ribosoome ja mis on tsütoplasmas üsna ühtlaselt jaotunud. Lipiidide ja hormoonide sünteesile spetsialiseerunud rakkudel on siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik suurem.

Karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku
defineeritakse organellidena, mis on membraaniga seotud ribosoomide läbi ja mis viivad läbi enamikku membraani ja sekretoorsete valkude (valkude sekretsioon) biosünteesiga seotud funktsioone, kaasa arvatud valkude kokkupakkimine ja modifiseerimine. Valgusünteesile spetsialiseerunud rakkudel on karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik suurem. Elektronmikroskoobis on ta nähtav “karedana”. Ribosoomid seonduvad ERi tsütoplasmapoolsel küljel olevatele retseptoritele. Seondumine leiab aset, kui ribosoom hakkab sünteesima sekretoorset valku. Osa karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku on continuous tuumamembraaniga.

Hariliku sibula sibula soomuste epidermirakkude ER jagatakse kolmeks piirkonnaks: perifeerne tuubulite võrgustik, tsisternid ja pikad tuubulite strands, nendes viimastes toimub sibularakus ERi liigutamine. Sibula sibulate külmtöötlemine muudan neid piirkondi drastiliselt. Tsisternid ja pikad tuubulite strands vähenevad lühikesteks ER tuubuliteks ja inhibeerub ER organelli liigutamine kaugemale. Perifeersele tuubulite ERi võrgustik külmtöötluse ajal usutavasti säilub. Eelnevalt külmutatud sibulasoomuste soojendamine käivitab ERi reorganiseerumise kolm domeeni.

• Lüsosoom
  
• Tsentrosoom
  
• Rakukest
  

Erinevalt loomsetest rakkudest mida ümbritseb rakusein nimetatakse taimerakkude rakumembraanist väljapool olevat kesta rakukestaks. Rakukest annab rakule tugevuse ja kuju ning koosneb esmasest ja sekundaarsest kestast. Esmase ja teisese rakukesta moodustamisel osalevad mitmed geenid, ensüümid, valgud ja molekulid.

Sarnaselt teiste maismaataimedega sisaldab ka sibula rakukest rohkelt süsivesikuid, mis toetavad ja käituvad kaitsebarjäärina ja on signaalmolekulide ja arenguks vajalikes protsessides osalevad organellid.

Antiklinaalses rakukestas paiknevad Casary jooned, mille ülesandeks on kahjulike materjalide sisenemise juure vaskulaarsesse keskosasse ja taimetoitainete lekkimise takistamine.

Ühe uuringu tulemused võivad indikeerida, et erinevate sibulasortide, nagu näiteks Allium cepa L. 'Sturon', 'Durco', 'Hysam', 'Grano de Oro' ja 'Caribo' rakukesta süsivesikute koostis võib üsna sarnane olla, kuid erineda kudede lõikes.

Rakukest pakseneb seestpoolt, s.t esmane kest jääb väljapoole, sekundaarne sissepoole. Rakukesta koostematerjaliks on enamasti tselluloos, hemitselluloos või kitiin.

Rakukesta mehaaniline tugevus võimaldab taimerakul viibida hüpotoonilises keskkonnas (soolade kontsentratsioon väljaspool rakku on madalam kui raku sees).

Esmane rakukest

Esmase rakukestal on taime elutsüklis tähtis roll. Esmane rakukest on dünaamiline organell, mis koosneb valdavalt pektiinidest, hemitselluloosidest ning tselluloosist, on elastne ega takista rakkude kasvamist. Esmane rakukest on paiguti õhem ja seda läbivad plasmodesmide kanalid.

Sibula esmase rakukesta koostisosadeks on galaktaan (polüsahhariid) ja ksüloglükaan (hemitselluloos).

Teisene ehk sekundaarne rakukest

Sekundaarse kesta kujunemine saab tõenäoliselt alata peale raku 'kasvamist' (increase); tselluloos pooriväljadele ei ladestu, tekivad poorid. Teisene rakukest erineb esmasest rakukestast nii keemilise koostise kui struktuuri poolest.

Rakukesta geenid, valgud, ensüümid

Teisese rakukesta tselluloosi biosünteesis osalevaid geene seostatakse ja ka ksülaani, mis on teisese rakukesta koostisosa, sünteesiga.

• ekspansiinid
  

on koondnimetus mitte-ensümaatiliste valkude kohta, mis paiknevad ja talitlevad rakukestas. Nende ülesanneteks on rakkude kasvu, tolmutoru, emakasuudme ja meristeemi talitluses osalemine;

• xyloglucan endotransglucosylase/hydrolase
• pectin methylesterases
• hydroxyproline-rich glycoproteins (HRGPs) jpt.

• Plasmodesmid
  

on rakukesta läbivad dünaamilised membraaniga ümbritsetud struktuurid - kanalid, mis ühendavad taimeraku protoplaste naaberrakkude tsütoplasmaga. Elava sibularaku sees toimuva transpordi vahendajatena, mida mõjutavad paljud sisemised ja välimised tegurid, võimaldavad need teatava suurusega (tüüpiline läbilaskesuurus <1 kDa) ioonidel ja molekulidel vahetult ühest rakust teise liikuda.

• Kloroplastid
• Tülakoid

Rakke ühendab rakuvaheaine.

Liigid

Hariliku sibula maa-alust võrset katab sibula epidermis, mis koosneb sibula epidermirakkudest. Epidermis katab ka sibulalehti, -varsi ja teisi organeid.

Epidermises paiknevad lisaks sibula epidermirakkudele ka sulgrakud (mis paiknevad õhulõhede ümber ja mille funktsiooniks on gaasivahetuse kontroll), õhulõhed, subsidiary cells, mature cells, short cells, parenchyma cells. Juurestiku arenemisel mängivad rolli peamiselt kaks epidermist pärinevat rakutüüpi root hair cells ja non-hair cells.

Juuri kattev hypodermis koosneb ühest hypodermal cells- kihist.

---

Alamliigid

Selle alajaotuse all oli GBIF Backbone Taxonomy. Andres (arutelu) 22. september 2015, kell 22:12 (EEST)

Oli täpsustamata viide Kazakovale. Andres (arutelu) 22. september 2015, kell 22:20 (EEST)

Lämmastik

Oli niisugune lause sibula kohta:

Sibula mitte-proteinogeenseid aminohappeid, nagu alliini ja selle derivaate ei seota valkudesse, vaid hüdrolüüsitakse kudede kahjustumise korral alliin lyase poolt allitsiiniks. Alliini võib seega pidada eelformeerunud kaitseühendiks.

Andres (arutelu) 22. september 2015, kell 22:44 (EEST)

Kaltsium

Katses Ca2+ liikumise uurimiseks kasutati 6 kuud pärast sibulakorjet puhkefaasist väljuvaid ja pealseid ning juuri ajavate Allium cepa L. 'Ebeneezer'i sibulate, mida oli eelnevalt 12 päeva kasvuhoones pottides kasvatatud, juuri (pikim 16 cm).

Tulemused indikeerivad, et viiruga juureosas liikus Ca2+ transpiratsioonivoolul läbi endodermi. 24-tunnise töötlemise jooksul kasvasid juuretipud keskmiselt 3 mm. Sibulajuure 'noortsoonis' (young zones) – 15 ja 40 mm vahe juuretipust, kus mõlemad, endoderm ja varased metaksüleemi sooned, olid arenenud, liikus radioaktiivne ⁴⁵Ca2+ võrsesse.

See jutt käib sibula kohta, iseasi, kas see teistel taimedel on oluliselt teisiti. Andres (arutelu) 22. september 2015, kell 22:48 (EEST)

Vähemalt osa sellest materjalist (Meghani jt artikkel) käib konkreetselt (kuigi võib-olla ainult näitena) sibula kohta:

Sarnaselt teiste essentsiaalsete ioonidega imetakse Ca2+ juurtesse ja see liigub radiaalselt läbi epidermi, eksodermi (kui olemas), kesmise koore, endodermi, kesksilindri välimise kihi (peritsükkel) ja võib-olla et ka läbi ksüleemi parenhüümi enne kui siseneb tracheary elements (TE)luumenisse.

Kuid Ca2+ liikumist läbi ekso- ja endodermi tsütoplasma, ka Caspary joonte, peetakse ebatõenäoliseks.

Clarkson (1991) on pakkunud välja mudeli, mille kohaselt Ca2+ liigub läbi endodermaalse tsütoplasma: ioonid sisenevad läbi plasmalemmas olevate Ca2+ kanalite Caspary joonte koore poolse osa kaudu ja pumbatakse plasmalemma Ca2+-ATPaasi läbistele poolele. Cholewa ja Petersoni (2004) järgi, oli noorte juurte stele sse transporditud Ca2+ kogus 26,7 nmol (juure pikkus 10 mm)−1 24 h−1. Küpsema juures tsoonis oli see vähenenud aga 8,7 nmol (juure pikkus 10 mm)−1 24 h−1.

Andres (arutelu) 22. september 2015, kell 22:56 (EEST)

Fosfor

Lisalugemist: Arlen Frank, "Chemistry of Plant Phosphorus Compounds",

See käib sibula kohta. Andres (arutelu) 22. september 2015, kell 23:01 (EEST)

Õisikuvarb

Ühes Indias läbi viidud avamaa-katses sibuaseemikutega, kes käitusid lühipäevaga vastavuses ja õisikuvarba kasvu indutseerisid temperatuurid 25,35⁰/11,74⁰ C päev/öö. Seemikute ümberistutamisest õisikuvarba moodustumiseni võttis, katses 14 sibulaliigiga, keskmiselt aega 26,22 kuni 32,47 päeva.

Andres (arutelu) 22. september 2015, kell 23:24 (EEST)

Sibula sibula biomolekulid

Flavonoidid

Sibula sibulate flavonoidide sisaldus on varieeruv ja sõltub nii sordist, kasvatamisest, kasvuaja meteroloogilistest kui ka sibulakorjele järgnenud hoiustamistingimustest.

Uuringu eesmärgiks oli iseloomustada kahe Póvoa do Varzim'is (Portugali loodeosas) sibulasordi ‘Branca da Póvoa’ (valge) ja ‘Vermelha da Póvoa’ (punane), flavonoidide sisalduse varieeruvust aastate: kevad-suvi 2004, 2005, 2006, 2007 ja 2008 lõikes, Kasutades HPLC-DADi. Mõlema sordi eamisteks flavonoolideks olid kvertsetin 3,40-diglükosiid ja kvertsetiin 40-monoglükosiid.

Flavonoidid (C6–C3–C6) on sibula peamised fenoolid, mis liigitatakse erinevatesse alamklassidesse (flavones, flavanones, flavonols, isoflavones, flavanonols, flavanols, chalcones ja antotsüaniidid). Antotsüaniide on tuvastatud üksnes punastes sibulates.

Sibulad istutati märtsis ja korjati juulis, kui 60% sibulapealsetest olid maha vajunud. Sibula sibulatel lasti 10 päeva enne analüüside tegemist 'puhata'. Meteoroloogiliste andmetena kõikide katseaaastate lõikes kasutati Pedras Rubras'e (Institute of Meteorology of Portugal) ilmajaama andmeid.

Flavonoidide sisalduse määramiseks kasutati mõlemast sordist 30 sibulat ja nendest valiti 10 sibula sibulat keskmise kaaluga 67 ja 150 g, punased ja valged sibulad vastavalt ja neid analüüsiti individuaalselt. Igalt sibulalt eemaldati koor ja tükeldati pikuti neljaks, igast neljandikust võeti 15 g näidis, mis koheselt homogeniseeriti 1200 rpm 3 min 25 ml metanoolis:metaanhappes:vees (MFW; 50:5:45; v:v:v) ja stabiliseeriti 2 g l 1 tertbutylhydroquinone. Homogenaati raputati 15 minutit shakeris ja tsentrifuugiti. Iga homogenaati ektraheeriti 3 korda ja lahjendati koguseni 60 ml. Kõrgsurvevedelikkromatograafia mõõtmised teostati Thermo Separation Products (TSP) P2000 binaarse pumbaga, mis oli varustatud TSP AS1000 autosampler i, TSP SCM1000 (vacuum membrane degasser) ja UV6000LP (diode array detector(DAD)). Kromatograafilsied andmed koguti ja töödeldi Chrom-Quest tarkvaraga (versioon 2.51.).

---

Minu meelest läks siit liiga palju allikaid välja. Ma ei saa ka aru, miks siselinke nii palju pidi välja võtma. Andres (arutelu) 6. juuli 2016, kell 15:03 (EEST)

---

Umbrohutõrjevahendid:

nii näiteks soovitatakse Põhja-Carolina osariigis mansutada Paraquat 'i, glüfosaati, Bensulide 'i, DCPA-d, Pendimethalin 'i, Dimethenamid i, Oxyfluorfen i, Flumioxazin i, Fluazifop 'i, Sethoxydim 'i, Clethodim 'i ja Carfentrazone 'i.

Andres (arutelu) 10. juuli 2016, kell 10:53 (EEST)

Välja võetud:

Rasvhapped

Rasvhappe nimetus, C:D	Väärtus 100 g kohta	Ühik
*Total saturated fatty acids	0,042	g
*Müristiinhape, 14:0	0,004	g
*Palmitiinhape, 16:0	0,034	g
*Steariinhape, 18:0	0,034	g
*Total monounsaturated fatty acids	0,013	g
*undifferentiated Oleiinhape, 18:1	0,013	g
*Total polyunsaturated fatty acids	0,017	g
*undifferentiated Linoleiinhape, 18:2	0,004	g

Kollase sibula toiteväärtus 2000-kilokalorise menüü korral

:

Toiteväärtus

Toitaine ja/või energeetiline väärtus 100 g kohta/osakaal	Värske sibul	passeeritud kollane sibul	Noorsibulad (pealsed)	Ühik
food energy	40,0 / 2%	132,0 / 7%	25,0 / 1%	(kalorsus/ % Daily Value ('päevane toitainete väärtus')
Süsivesikud	9,3 / 3%	7,9 / 3%	5,6 / 2%	(g / % DV)
Rasvad	0,1 / 0%	10,8 / 17%	0,1 / 0%	(g / %DV)
Valgud	1,1 / 2%	0,9 / 2%	1,8 / 4%	(g / %DV)
Kaltsium	23,0 / 2%	20,0 / 2%	61,0 / 6%	(g / %DV)
Fosfor	29,0 / 3%	33,0 / 3%	33,0 / 3%	(mg / %DV)
Raud	0,2 / 1%	0,3 / 1%	1,9 / 11%	(mg / %DV)
Kaalium	146 / 4%	133,0 / 4%	260 / 7%	(mg / %DV)
A-vitamiin	2,0 IU	-	4000 IU / 80%	(IU)
C-vitamiin	7,4 / 12%	1,8 / 3%	45,6 / 76%	(IU)
B6-vitamiin	0,1 / 6%	0,2 / 10%	0,1 / 3%	(IU)
B12-vitamiin	0,0 / 0%	-	0,0 / 0%	(IU)
B1-vitamiin	0,0 / 3%	0,0 / 3%	0,1 / 5%	(mg / %DV)
B2-vitamiin	0,0 / 2%	0,0 / 2%	0,1 / 8%	(mg / %DV)
Tuhk	0,4	0,4	0.7	(g / %DV)

Eesti toitumis- ja toidusoovitused on toitainete põhised ega sunni inimesi toitaineid tarbima allikapõhiselt.

Sibula maitse sõltub sordist ja kliimast.

Mitte kõiki sibulatoite ei peeta samaväärseteks, nn F-sibulatoidud (Fast food kiirtoidud sibulast) võivad olenevalt valmistamismeetoditest (näiteks 'rääsunud' loomset päritolu rasvaines praetuna) ka ebatervistavaid toimeid koguda.

Hariliku sibula sibula mõju sööja uriinile on täheldatud juba ammu.

Macquer ja Keir täheldasid (1777) aga sibula järele lõhnavat uriini ka peavalude ja halva seedimise all kannatavate melanhoolse ja hüsteerilise temperamendiga inimestel.

Rohkelt sibulat toidus avaldab mitmeid toimeid ka inimese kehavedelikele (näiteks erituvad toimeained rinnapiima) ja muudab uriini lõhnavaks, see on osa sibulas leiduvate ainete, mis ka sibulalõhna tekitavad, toimetest ja seetõttu ei peeta vajalikuks kaasajal arsti poole pöördumist.

Kui aga naise tupeeritis, eriti pärast suguühet, muutub sibulalõhnaliseks, siis võib see olla bakteriaalse vaginoosi sümptom ja võib vajada günekoloogi konsultatsiooni.

Andres (arutelu) 10. juuli 2016, kell 11:02 (EEST)