Aktiin
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/d3/Actin_with_ADP_highlighted.png/220px-Actin_with_ADP_highlighted.png)
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6a/Actin_filament_atomic_model.png/220px-Actin_filament_atomic_model.png)
Aktiin on valk, mis moodustab polümeriseerudes tsütoskeleti mikrofilamente.
Aktiin on globulaarne valk molekulmassiga 41,8 kDa, mida on eukarüootsetes rakkudes kõige rohkem, tema hulk rakus võib olla kuni 5% kogu valgu hulgast. Aktiini primaarjärjestus erineb väga vähe fülogeneetiliselt kaugetel liikidel (konservatiivne valk), in vitro katsetes on eri liikidelt eraldatud aktiin üksteisega funktsionaalselt asendatav. Aktiin esineb rakkudes kahes vormis: G-aktiin ehk globulaarne aktiin, mis polümeriseerumisel annab F-aktiini ehk filamentaarse aktiini. Tavaliselt on kuni 50% raku aktiinist G-vormis. Üleminek G-vormist F-i ja vastupidi (see tähendab aktiinifilamentide moodustumine ja nende depolümeriseerumine) toimub siis, kui seda on vaja, tänu millele on see rangelt kontrollitud. F-aktiini moodustumine algab rakus pärast vastavat signaali ja see võib toimuda väga kiiresti, minutite jooksul. Signaaliks võib olla mingi induktoraine, mis põhjustab raku diferentseerumist, kemotaktiline signaal, kokkupuude substraadiga jne.