Kasutaja:Katlin.johannes/liivakast

Kohtueelseks menetluseks nimetatakse kohtumenetluse ettevalmistamist, kus selgitavad uurimisasutus või prokuratuur välja kahtlustatavat süüdistavad asjaolud. Kohtueelse menetluse eesmärk on koguda tõendusteavet, et luua kohtumenetluseks vajalikud tingimused.

Eesti Vabariigis on sätestatud kriminaalmenetluse seadustikus kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse kord ning kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramise kord.

Tulenevalt kriminaalmenetluse seadustikus sätestatust alustatakse kriminaalasja kohtueelset menetlust siis, kui on ilmnenud kuriteotunnused ehk on tõusetunud kuriteokahtlus. Kuriteokahtlused on kõige raskemate õigusrikkumiste kahtlused, mille põhjendatust saab kontrollida eranditult vaid kriminaalmenetluse vahendusel: algul kohtueelses menetluses ja vajaduse korral lõplikult sellele järgnevas kohtumenetluses. Ainuüksi kohtueelse menetluse tulemina ei saa kedagi kuriteo toimepanemises süüdi tunnistada, sest tulenevalt põhiseadusest mõistab õigust ainult kohus.

Kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõte

Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt on kuriteo asjaolude ilmnemisel uurimisasutus ning prokuratuur kohustatud toimetama kriminaalmenetlust, kui puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. See teeb kriminaalmenetluse ülimuslikuks väärteomenetluse algatamise ees, kui esinevad lisaks ka väärteokoosseisu elemendid.

Kriminaalmenetluse seadustiku põhjal uurimisasutus või prokuratuur alustab kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning kriminaalmenetluse algatamiseks puuduvad välistavad asjaolud.

Kriminaalmenetluse alustamata jätmine

Kriminaalmenetluse seadustiku järgi kriminaalmenetlust ei alustata, kui selleks puudub alus, kuriteo aegumistähtaeg on möödunud, amnestiaakt välistab karistuse kohaldamise, kahtlustatav või süüdistatav on surnud, samas süüdistuses on isiku suhtes jõustunud kohtulahend või kriminaalmenetluse lõpetamise määrus. Kriminaalmenetlust jätkatakse, kui seda rehabiliteerimise eesmärgil taotleb kahtlustata, süüdistatav või surnud kahtlustatava või süüdistatava esindaja.

Kriminaalasjade jagunemine

Kriminaalasjad jagunevad üld- ja lihtmenetlusteks. Lihtmenetluse eesmärk on kiirendada kriminaalmenetlust, et vähendada kohtusüsteemi ülekoormatust. Lihtmenetlus on üldnimetus lihtsustatud menetlusliikidele. Eristatakse nelja lihtmenetlust: lühimenetlus, kokkuleppemenetlus, kiirmenetlus ja käskmenetlus.

Lühimenetlust kohaldatakse, kui süüdistatav on nõus lühimenetlusega ja tegu on kuriteoga, mille eest karistusseadustik ei näe ette karistusena eluaegset vangistust. Lühimenetlus võimaldab menetluse läbi viia vaid toimikumaterjalide põhjal, tunnistajaid ja eksperte kutsumata. Süüdimõistvat kohtuotsust tehes vähendab kohus süüdistatavale määratud karistust ühe kolmandiku võrra.

Kiirmenetlust kohaldatakse, kui tegu on teise astme kuriteoga, asjaolud on selged ja tõendid kogutud. Prokurör esitab kohtule taotluse kiirmenetluseks 48 tunni jooksul alates isiku kahtlustatavana kinnipidamisest.

Käskmenetlus on kirjalik menetlus, milles kohtusaalis istungit ei toimu. Käskmenetluse rakendamine eeldab, et toime pandud teo karistus on rahaline. Kohus saab prokuratuurilt toimiku, kontrollib, kas normid on täidetud, materjale piisavalt ja kas paragrahv lubab rahalist karistust ning teeb otsuse.

Kohtueelse menetluse läbiviimine – Riigikohtu seisukohad

Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt viivad uurimisasutus ja prokuratuur läbi uurimistoimingud. Nad selgitavad kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud. Saadud andmed lisatakse vormistatuna kriminaaltoimikusse. Seega kehtiva kohtupraktika järgi jälitustegevuses saadud kahtlustatavat või süüdistatavat ilmselt õigustav teave tuleb vormistada jälitustoimingu protokollis ja lisada kriminaaltoimikusse, sõltumata sellest, kas prokurör soovib lisada seda tõendit süüdistusaktile või mitte. Kriminaaltoimikust võib jätta välja vaid tõendamiseseme seisukohalt tähtsusetut materjali.

Kohtueelne menetlus oma terviklikkuses ise tuvastab kahtlustatava õigusrikkumise, mistõttu ei ole kohtueelse menetluse alustamine ja selle kulgemine kohtus vaidlustatavad.