Karilatsi vald
Karilatsi vald oli vald Võru maakonnas aastail 1919–1939. Vallamaja asus tänapäeva Karilatsi küla aladel.[1]
Vald lahutati 1919. aastal[küsitav] Krootuse vallast ehk Kõlleste vallast.
1939. aasta vallareformiga jagati Karilatsi valla maa-ala Kõlleste ja Tartu maakonna Kiidjärve valla vahel[2].
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Enne valla moodustamist
[muuda | muuda lähteteksti]Karilatsi on küla Kanepi vallas, vana Tartu–Võru maantee (Postitee) ääres. Karilatsi kroonuvalla talud olid enamasti väikesed nn ühehobusetalud. Seal oli palju popsikohti, kelle pered olidki tollele ajale iseloomulikult lasterohked. Kuus kuni kaheksa last perekonnas oli tavaline asi. Ning rahvapärimus räägibki, et selle järgi on ka koht saanud nime – Karilatsi – mis kohalikust Võru murdest kirjakeelde tõlgituna tähendab “kari lapsi ehk hulga lapsi”. Loomulikult sai siit alati hulganisti karjalapsi nii ümbruskonna taludesse kui ka kaugemale ja sedagi seostatakse kohale nimeandmise alusena.
XVII sajandist on teateid Karilatsis mõnda aega eksisteerinud mõisast (1638, Karlitz Mysa).[3] Kähri mõis, mille lahusosa Karilatsi piirkond oli, tekkis Tännassilma küla ääremaale XVIII sajandil. Endise Kirumpää lossipiirkonna kroonumaadest kinnistati uue kroonumõisa juurde Tännassilma küla ja eraldi paiknev Karilatsi piirkond.[4] Kähri riigimõis ehk kroonumõis (saksa keeles Heimadra) eraldati Vana-Koiolast 18. sajandi keskel. Kuni 1885. aastani koosnes Kähri mõisa valdus kolmest eraldi asuvast lahustükist: Kähri, Karilatsi ja Sõreste.
Vallavanema Peeter Usina kutsumise ja keiserliku kihelkonna kohtu käsu peale olid kõik valla nõumehed Kähri kohtumajas 24. aprillil 1874 kokku saanud ning arutati Sõreste osa eraldumist.[5] 13. november 1875 panid valla nõumehed ette, paluda suurema kohtu luba, et Sõrreste kogukond Kähri kogukonnast eraldi saab võetud kõigi nende vilju, raha ja henge arvuga.[6] 1885. aastal eralduski vallast Sõreste osa, põhjenduseks see, et Sõreste puhul oli tegemist pärusmõisaga ja Kähri oli kroonumõis. Asjaajamine, mis kõik oli seotud mõisaga, oli liiga erinev. Kähri vald on kroonu aga Sõreste pärisvald ja sellepärast ei lähe nende ameti talitused mõnes asjas mitte ühte ja mis sünnitab palju segadust.[7]
Karilatsis asusid algul Kähri inimeste heinamaad ja seetõttu moodustasid ühe terviku, asudes teineteisest umbes 10 km kaugusel. Kähri valla keskus oli veel XX sajandi alguses Karilatsis. Alles 1920. aastal jagunes Kähri vald kaheks: lõunapoolne osa säilitas oma senise nime Kähri vald ja põhjapoolsest osast moodustati Karilatsi vald.[8]
Algul mõisale ja hiljem kogukonnale vajalikud ametiasutused jagunesid võrdselt kahe keskuse vahel: Kähris oli mõis ja Karilatsis vaestemaja. Magasiait oli mõlemal kogukonnal oma. 1880. aastal ehitati Karilatsi lisaks eelmisel aastal valminud magasiaidale ka kogukonna maja ehk tänases mõistes vallamaja. Karilatsi piirkonnas puudus vallal vaestemaja, hädalised käisid külakorda kuni 1890. aastani, millal Karilatsi ehitati uus vallamaja, ja vana vallamaja jäi vaestemajaks. Uue vallamaja ehitamise eestvedaja oli kohalik edumeelne taluperemees Jaan Sokk, kes käis selle pärast ka Riias Liivimaa kuberneri juures.
1. jaanuari 1915. aasta seisuga oli Kähri (Heimadra) vallas vallamaksu maksjaid:[9]
- meesterahvaste hingede arv – 1041
- naisterahvad, kes talu peavad – 4
Kokku oli maksumaksjaid 1045 hinge.
Maksust olid vabastatud:
- maksujõuetud – 39
- väeteenistuses tegevad – 109
- kooliõpetaja – 1
- vöörmünder – 1
- kõrgemas õppeasutuses õppijad – 2
- vallavalitsusest maksuvabastuse taotlejad – 3
- muul teadmata põhjusel – 2.
1915. aastal vallavanem pani volikogule ette Võru kreisi talurahva asjade komisjoni ettepaneku selle valla saksakeelne nimi Heimadra ümber muuta, temale üks uus vene nimi anda, ehk kui mitte seda, siis Eesti nimi vene lõpuga. Valla volikogu arutas 2. juuli 1915 (protokoll nr 10) istungil ja peale asja läbi arutamist nõustus ühel häälel.[10]
Karilatsis hakati pärast magasiaida juurdeehituse valmimist pidama selles hoones vallakohtu istungeid ja aeg-ajalt ka vallanõukogu koosolekuid. Nii tuligi kõne alla vallakeskuse Karilatsi viimine. Kuid ikkagi kestsid vaidlused vallakeskuse asukoha ümber, kas Kähri või Karilatsi. See päädis sellega, et 1920. aasta mais oli vallarahva ja vallanõukogu liikmete otsus küps – Karilatsist ja Kährist peavad saama omaette vallad. Peamine põhjus, miks Kähri ja Karilatsi piirkonna elanikud tahtsid lahku minna, oli see, et Tännassilmas asuv vallakeskus oli Karilatsi rahvale kauge. 22. mail 1920 kogunesid Kähri vallamajja ühendatud Karilatsi ja Kähri valla vallanõukogu liikmed: Joosep Sokk, Eduard Seeba, Ludvig Mandel, Joosep Gutman, Oskar Kirber, Karl Hämalane, Rudolf Juhakson, Samuel Paabu, Samuel Juhanson, August Kelt, Johan Sari, Kusta Paidra ja Joosep Maidla Karilatsist ning Jaan Vaino, Johan Paidra, Otto Paide, Jaan Vasser, Jaan Paidra, Paul Oru, Jakob Kiisler, Peeter Paide, Johan Turi, Kusta Visser, Johan Pettai ja Jaan Ilus Kähri vallast. Kohale oli tulnud Võru Maakonnavalitsuse administratiivosakonna juhataja Treumuth. Koosolekut juhatas vallavanem Joosep Mandli ja protokollis vallasekretär Samuel Kuddu. Vallavanem tegi nõumeestele ettepaneku asi kohe ära otsustada. Mingit erilist arutelu enam ei toimunudki, sest nõumeestel oli rahva volitus vabatahtlikult lahku minna.[11]
| „ | "Ühel häälel mõlemate nõukogude poolt sai otsustatud : tänasest päevast peale tunnistatakse mõlemad vallad üksteisest lõplikult lahutatuteks ja saavad neile nimed määratud: 1. Kähri – Karilatsi jauskond saab Karilatsi valla nimetuse ja 2. Kähri – Tännasilma jauskond saab Kähri vallaks nimetatud. Tänasest päevast peale algavad Karilatsi ja Kähri vallad iseseisvalt ja lahutatult ommi kantsaleide ja valdade omavalitsuste tegevust." | “ |
| ||
Karilatsi vald 1920–1939
[muuda | muuda lähteteksti]Eraldi Karilatsi valla moodustamisel 1920. aastal olid külas olemas kõik kogukonnale hädavajalikud hooned: vallamaja, magasiait, vaestemaja ja koolitalu. Vald oli küll üks Võrumaa väiksemaid, seal oli 600 elaniku, kuid kogukonnale kõik vajalikud ametiasutused olid olemas.[12] Lisaks tegutsesid veel Karilatsi Rahvaraamatukogu Selts, ÜENÜ (Ülemaaline Eesti Noorsoo Ühendus) Karilatsi osakond ja Karilatsi ühispank.
1922. aasta rahvaloenduse andmeil oli Karilatsi vallas 730 elanikku, nendest mehi 359 ja naisi 371. Eesti keelt kõnelevaid elanikke oli 725 (mehi 357 ja naisi 368), vene keelt kõnelavaid üks (naisi 1) ja muukeelseid neli (mehi kaks ja naisi kaks).
Põlva kihelkonda kuulunud Karilatsi valla suurus oli 21,4 km². Külasid oli Karilatsi vallas 11: Häätaru, Juuriku, Karilatsi, Kahru, Kelmi, Kõrrista, Kindsi, Koti, Põrste, Punnaku ja Voorepalu.[13]
Kauplusi oli neli ning lisaks oli kaks laadapäeva aastas (14. mai ja 12. november), tegutses postiagentuur.[14] Talusid oli Karilatsi vallas 1927. aastal umbes 50, sama palju oli väikemaapidajaid ja popsnikke. Talude keskmine suurus on 120 vakamaad ning talude suuremaks sissetulekuallikaks oli lina- ja kartulikasvatus. Võru Teataja kirjutas lähemalt ka piimast raha tegemise võimalustest.[15] Inimesed vaatasid positiivselt tulevikku ja see võeti kokku mõttega, et tulevikus ei ole Karilatsi vald enam väike ega vaene vald, vaid väike ja jõukas.[16]
Karilatsi vald koolipidajana haldas ühte kooli – Karilatsi algkooli. Valla suurus mõjutas hariduskulude osatähtsust valla eelarvest.
Karilatsi valla tulud ja kulud, 1925. aasta valla eelarves.[17]
- Tulud markades
- Kinnisvarade maksudest 55 813
- Tulumaksust 2100
- Isikumaks (meestele 700 ja 1000 marka, naistele 350 marka) 60 840
- Tulu ettevõtteist, kapitalidest, varandusest 13 250
- Ettenägemata tulud 9000
- Möödunud aasta ülejääk 25 000
Kokku tulusid 324 903
- Kulud markades
- Vallaametnike palgad 92 250
- Päeva- ja sõidurahad 28 600
- Kantselei 16 050
- Hoolekanne 16 250
- Haridus 50 580
- Ettenägemata kulud 94 288
Kokku kulusid 324 903
Väikeses vallas oli hariduskuludel oluline osa. Eelarve tasakaal oli paigast ära, sest üle 40% eelarvest olid vallaametnike palgad ja valla halduskulud, kuid haridusele jäi 15,9%. See tõi välja valdade ühinemise vajaduse.[18]
Karilatsi vald eksisteeris 1939. aastani. Vabariigi president Konstantin Päts kirjutas vallapiiride muutmise seadusele alla 7. oktoobril 1938 ja seadus jõustus 1. aprillil 1939. Lõunapoolne osa koos Valgjärve, Kiuma ja Kõlleste vallaga moodustas Kõlleste valla Võrumaal ning põhjapoolne osa koos Vastse-Kuuste, Kambja ja Vana-Kuustega moodustas Kiidjärve valla Tartumaal.
Kiidjärve vald moodustati endise Vastse-Kuuste valla alusel, kuid juba suurema maa-alaga ja sirgemate piiridega. Vald ise asus Tartumaa lõunapiiril ja piirnes Tartumaa Ahja, Võnnu, Kuuste, Kambja ja Veski vallaga ning Võrumaa Kõlleste ja Põlva vallaga. Valla nimetamisel Kiidjärveks lähtuti asjaolust, et reformieelse vallakorralduse puhul asetsesid kõrvuti kaks sarnase nimega valda – Vana-Kuuste ja Vastse-Kuuste, mis asjaajamise juures tekitas pidevalt segadusi.
Kõlleste vald moodustati aga senise Kõlleste valla maa-alast, välja arvatud osa Hurmi ja Karaski asunduste piirkondadest ning Heisri asunduse Lutumäe ja Järveotsa talude piirkond; senise Kioma valla Mõksi, Sõra, Varbuse, Lukatsi, Pera ja Kure külast ning Varbuse asunduse piirkondadest; senise Valgjärve valla Vana-Piigaste asunduse piirkonnast ja Tõdu asunduse osa piirkonnast; senise Karilatsi valla maa-alast, välja arvatud Voorepalu, Karilatsi ja Kikka küla ning Kirissaare asunduse piirkond.
Valla alade hilisem areng
[muuda | muuda lähteteksti]Kiidjärve vallas moodustati 1945. aastal Vastse-Kuuste Küla Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee. Vald likvideeriti oktoobrist 1950, mil moodustati Põlva rajoon ja Vastse-Kuuste Küla Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee. Alates 1. juulist 1954 liideti Kiidjärve külanõukogu territoorium Vastse-Kuuste külanõukogu territooriumiga. Vastse-Kuuste valla territooriumil tegutses Rahu kolhoos. 1. novembrist 1990 astus Vastse-Kuuste vald omavalitsusliku haldusüksuse õigustesse. 2017. aasta 1. jaanuari seisuga paiknesid valla territooriumil Vastse-Kuuste alevik ning Karilatsi, Kiidjärve, Koorvere, Leevijõe, Logina, Lootvina, Padari, Valgemetsa ja Vooreküla küla.
Endise Karilatsi valla territooriumi osas moodustati Võrumaa Kõlleste valla koosseisus Häätaru külanõukogu keskusega Häätaru külas. 1950 Kõlleste vald likvideeriti ja Häätaru külanõukogu territoorium arvati Põlva rajooni koosseisu. 1962. aastal nimetati Põlva rajooni Häätare külanõukogu ümber Ihamaru külanõukoguks. Sellel territooriumil tegutses Voldemar Sassi nimeline sovhoos. 1991. aastal nimetati Ihamaru külanõukogu ümber Kõlleste külanõukoguks. 26. septembril 1991 taastati Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega Kõlleste valla omavalitsuslik staatus. Valla pindala oli 150,1 km² ning halduskeskuseks oli Krootuse küla.
2017. aasta alguse seisuga paiknesid Kõlleste valla territooriumil Palutaja, Tuulemäe, Karaski, Ihamaru, Krootuse, Piigaste, Karilatsi, Häätaru, Tõdu, Veski, Prangli ja Voorepalu. Pärast 2017. aasta kohaliku omavalitsuse valimisi ja 2017. aasta haldusreformi on Karilatsi küla kahes vallas. Senine Kõlleste valla Karilatsi küla on küla Kanepi vallas ja senine Vastse-Kuuste valla Karilatsi küla on küla Põlva vallas. Sellega oli jätkuvalt kunagine Karilatsi vald jagatud kaheks.
Karilatsi Vabaõhumuuseum (enne 1. juulit 2019 Põlva Talurahvamuuseum) asub Karilatsi külas Kanepi vallas.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Maa-ameti kaardirakendused
- ↑ 776. Vabariigi Presidendi otsus nr. 88., Riigi Teataja, nr. 87, 14 oktoober 1938
- ↑ Eesti keele Instituut, Võru Instituut, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kohanimede raamat, Tallinn, 2016, lk 179.
- ↑ Samas, lk 279.
- ↑ Kähri vallavalitsus, valla täiskogu protokollid 1872–1886. EAA.3371.1.1 90.
- ↑ Samas, lk 91.
- ↑ Kähri vallavalitsus, valla täiskogu protokollid 1872–1886. EAA.3371.1.1, l 91.
- ↑ Võrumaa. Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. Toimetus J. Rumma, A. Tammekann, J. V. Veski. Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus. Tartu, 1926, lk 240.
- ↑ Valla volikogu protokollid; EAA.3371.1.9; 1914–1918. L 52
- ↑ Valla volikogu protokollid 1914–1918. EAA.3371.1.9, l 87
- ↑ Valla volikogu protokollid 1908–1925. EAA.3371.1.7, l 75.
- ↑ Robert Vanatare, Endast ja teistest. I Mälestused. PTM 748_1/a Arh 848, lk 2.
- ↑ Võrumaa. Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. Toimetus J. Rumma, A. Tammekann, J. V. Veski. Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus. Tartu, 1926, lk 200.
- ↑ Samas, lk 202.
- ↑ Karilatsi teel edule. Võru Teataja, 20. august 1927, nr 92.
- ↑ Karilatsi hariduslikust ja seltskondlikust tegevusest. Võru Teataja, 20. august 1927, nr 2.
- ↑ Võrumaa. Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. Toimetus: J. Rumma, A. Tammekann, J. V. Veski. Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus. Tartu, 1926, lk 232.
- ↑ Võrumaa. Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. Toimetus: J. Rumma, A. Tammekann, J. V. Veski. Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus. Tartu, 1926, lk 233.