Kaksikverb
Kaksikverb ehk rindverb ehk sariverb ehk seriaalverb koosneb pöördelises vormis liikumisverbist ja mõnest muust finiitverbist.
Eesti keel
[muuda | muuda lähteteksti]- Kaksikverb moodustab lauses liitöeldise.
- Tüüpiliste eesti kaksikverbide komponendid on ühesuguse grammatilise vormistusega, kuid neil on erinev süntaktiline ja semantiline ülesanne. Seega sarnanevad nad ahelverbidega kui põimühenditega.
- Kui rindtarindisse (lähen ja käin korra õues) kuuluvad süntaktiliselt võrdsed liikmed, siis seriaalkonstruktsiooni kindel vormiline tunnus on ühine funktsionaalne tuum, mille määrab ühendi viimane verb. Vrd lähme teatrisse - lähme vaatame maja.
- Tavaliselt on kaksikverbi esikomponendiks liikumisverb, mis ei väljenda niivõrd tegevuse alustamist, vaid tegevusse kui tegevuskohta suundumist. Kaksikverbiga lauses Ma lähen käin keldris ära on agendi (mina) tegevuse algust rohkem rõhutatud kui lihtöeldisega lauses Ma käin keldris ära,.
- Seriaalkonstruktsioonis kasutatud kahekordne finiitsus väljendab sihttegevuse toimumist kindlamalt kui muud konstruktsioonid. Näiteks lause Lähen toon kohvi puhul on tegevuse toimumise tähendus kindlam kui ma-tegevusnimega lauses Lähen kohvi tooma.
- Selline verbide ühendamine on omane põhiliselt suulisele keelekasutusele ja seotud konkreetsete igapäevaelus väga sagedaste olukordadega.
Kõige sagedamini kuulub kaksikverbi koosseisu liikumisverb minema või tulema:
- Mine too see siia!
- Mine ole ka natuke aega saunalaval!
- Ma lähen annan seale söögi ette.
- Lähen heidan natukeseks pikali.
- Tule tee endale kohvi!
Harvem kasutatakse kaksikverbis liikumisverbi jooksma, käima vmt:
- Jooksen toon selle ära.
- Käib kuulutab kohvikutes, et kirjutab romaani.
- Sõida vii kaup linna!
- Võta vii vardad vanaema kätte!
Lisaks liikumisverbidele võib kaksikverbi koosseisu kuuluda ka muid verbe:
- Istun loen raamatut.
- Seisan vaatan järve.
Sariverbid teistes keeltes
[muuda | muuda lähteteksti]Verbide serialiseerimine on laialt levinud Kagu-Aasias, Okeaanias, Lääne-Aafrikas ja Uus-Guineas räägitavates keeltes, paljudes Kesk- ja Lõuna-Ameerika indiaanikeeltes, samuti mitmes pidžin- ja kreoolkeeles.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Asu-Garcia, E., M. Erelt, K. Habicht, T. Hennoste, R. Kasik, H. Metslang, A. Rääbis, P. Teras, A. Viht, Eesti keele kirjeldava grammatika prospekt. Tartu: Tartu Ülikool, 2014 (lk 66-69). http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/45175
- Erelt, M., R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993. § 484 (lk 22).
- Erelt, T., M. Erelt, K. Ross, Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2007. http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=5&p1=2&id=364
- Tragel, I., 2003. Eesti keele seriaalkonstruktsioonist. Keel ja Kirjandus, 12, 919-934.