Ahelverb

Ahelverb on perifrastiline verb, mille sisuliseks tuumaks on tegusõna käändeline vorm ehk infiniit. Tegusõna pöördeline vorm ehk finiitverb väljendab infiniidiga tähistatud situatsiooni

• modaalsust
• aspekti
• kausatiivsust
• viisi.

Eesti keel

Modaalverbidest moodustuvad ahelverbid

Modaalverbidest moodustavad ahelverbe

• võima, tohtima ja saama + da-infinitiiv,
• pidama + ma-tegevusnimi,
• näima, paistma ja tunduma + vat-infinitiiv.

Neil verbidel puudub subjektiselektsioon, mis tähendab, et nad ei tingi ei grammatilise subjekti ehk aluse olemasolu, tähendust ega vormi lauses. Alus sõltub ainult tegusõna käändelisest vormist.

Võrdle:

Ilm selgineb. - Ilm võib selgineda. Ilm peab selginema. Ilm näib selginevat.

Uurija muutis tingimusi. - Uurija võib/tohib/saab muuta tingimusi. Uurija peab muutma tingimusi. Uurija näib muutvat tingimusi.

Ahelverbi koosseisu ei kuulu

• vaegpöördelised modaalverbid tulema, tarvitsema, maksma, pruukima ja
• ühendid tarvis olema, tarvis minema, vaja olema ja vaja minema.

Need tingivad iseseisvalt kogeja-omajalause malli, kus infiniidi tegevussubjekt vormistub alalütleva käände määrusena. da-infinitiivi vormis laiend on sel juhul iseseiseva lauseliige - alus.

Võrdle:

Me hoiame asja saladuses. - Meil tuleb/maksab/on vaja asja saladuses hoida.

Tegevuse faase väljendavad ahelverbid

Tegevuse algust ja lõppu väljendavaid ahelverbe moodustavad faasiverbid koos ma-tegevusnimedega.

Algust väljendavad hakkama, asuma, minema, tulema, jääma, kukkuma, lööma, puhkema, kargama, süttima jt + ma-tegevusnimi sisseütleva käändega.

Lõpulejõudmist väljendab lakkama + mast-tegevusnimi .

Faasiverb + mas-tegevusnimi: Ta hakkas sööma. Direktor kukkus karjuma. Vend jäi magama. Ta silmad lõid särama.

Faasiverb + mast-tegevusnimi: Kõrvad lakkasid kumisemast. Kell lakkas töötamast.

Tegevuse põhjustamist väljendavad ahelverbid

Tegevuse põhjustamist väljendavaid ahelverbe moodustavad kausatiivverbid panema, ajama, jätma, laskma, lööma, vajutama, keerama jt + ma-tegevusnimi.

Ta pani televiisori mängima. Hingevalu ajab inimese lollusi tegema. Ema vajutas tule põlema. Ta laseb endale maja ehitada.

Tegevuse viisi iseloomustavad ahelverbid

Tegevuse viisi iseloomustavaid ahelverbe moodustavad kirjeldavad verbid da-infinitiiviga.

Poiss paukus köhida. Jüri vehkis käia töö ja klubi vahet.

Kirjandus

• Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, § 481, 684, 686.