Küllätüvä tsässon
| Küllätüvä tsässon | |
|---|---|
 Küllätüvä küla tsässon | |
| Riik |
 Eesti |
| Asukoht |
Küllätüvä küla Setomaa vald Võru maakond |
| Ehituse algus | 1925 |
| Ehituse lõpp | 1928 |
| Koordinaadid | 57° 47′ 34″ N, 27° 28′ 12,7″ E |
Küllätüvä tsässon on Nahtsi (Anastassia Vanema) tsässon Küllätüvä külas Setomaa vallas. Nahtsipäev on 11. novembril ukj (29. oktoobril vkj). Tsässon on ehitatud aastatel 1925–1928 varasema, lagunenud tsässona asemele.
Üldandmed
[muuda | muuda lähteteksti]Tsässon asub Küllätüvä külas Setomaa vallas Võru maakonnas. Paikneb keset küla, selle lähedal on ka paekivist raketega allikas. Hoone ei ole riikliku kaitse all. On heas ehituslikus seisukorras.
Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi 1974. aasta ekspeditsiooni materjalide andmetel ehitasid tsässona Lillepuu talu mehed. Teenistust peeti 11. novembril kell 10. Küllätüvä nahtsipäeval käis tavaliselt umbes sada inimest, nii külarahvas kui ka kaugemad külalised. Ajapikku tsässon lagunes, kuid 1990. aastate keskpaigas hoone remonditi. Tsässon taasavati 18. augustil 1996. Taasavamise ja korrastamise eestvedaja oli Vassili Lillepuu (Lillepuu Vasso), abilised olid ka teised küla mehed – Mati Kõivik, Raivo Uiboleht, Mihkel Uiboleht, Nikolai Lillepuu, Voldemar Sillaots. Remondi käigus paigaldati hoonele uued katusekonstruktsioonid ning ehitati poolkelpkatuse asemele viilkatus, vahetati aknad, remonditi ja uuendati siseviimistlus.[1]
Ehituslikud andmed
[muuda | muuda lähteteksti]Küllätüvä tsässon on praegu Eesti Vabariigi territooriumile jäävatest Setumaa kivitsässonatest suurim. See on nelinurkse põhiplaaniga, ühekorruseline, viilkatusega, valatud kividest (seest õõnsad lubjast ja kruusast valatud plokid) ehitatud hoone. Kiviplokid valati Irboskas ja toodi kohale hobustega.
Konstruktsiooniliselt on tsässonal üks siseruum, mis on kergvaheseinaga kaheks jagatud, moodustades palveruumi (35 m2) ja altariruumi (12 m2). Altariruumi pääseb kirikule iseloomuliku kahe poolega ikonostaasivärava kaudu. 1974. aasta inventeerimise ajal oli hoonel veel laastudega kaetud poolkelpkatus, mis oli selleks ajaks väga lagunenud. Seetõttu olid kogu palvemaja ikonostaas, ikoonid ja muu sisustus täielikult hävinud. Hoone välismõõdud on 947 (p) x 580 (l) cm, kõrgus katuseharjani maapinnast 590 cm ja seina kõrgus 260 cm. Altariruumi suurus on 370 x 530 cm.[1]
Sisustus
[muuda | muuda lähteteksti]
Tsässonas on kümmekond ikooni, millest enamikku katavad pühaserätid (nii kootud kui ka maalitud). Tsässonas paiknevad analoid ja ristikäikudel kasutatavad kirikulipud. Laest ripub väheldasem õlilamp. Lisaks kiriklikele sisustuselementidele on tsässonas ka lauad ja pingid-toolid, mis leiavad kasutust külarahva kogunemistel nii nahtsipäeval kui ka teistel külatähtpäevadel. Tsässonasse on toodud varjule ka Küllätüvä küla maadele jäävalt külakalmistult pärit keskaegse kiviristi tükid. Hoone loodenurgas asub väike ümmargune metallahi, mida saab puudega kütta ja mille korsten on läbi seina välja toodud.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Küllätüvä. Nahtsi (Anastassia) tsässon. – Jaanus Plaat, Arne Maasik. Õigeusu kirikud, kabelid ja kloostrid Eestis. Eesti Kunstiakadeemia. Tallinn 2011. Lk 922–927