Kõnnu mõis (Kuusalu)
Kõnnu mõis (saksa keeles Könda) oli rüütlimõis Kuusalu kihelkonnas.
Kõnnu alad olid 1519–1558 Taani kuninga valdused Liivi ordu territooriumil, mis Rootsi valitsusajal läänistati 13.06.1581 Pontus de la Gardiele. 16.–17. sajandil oli mõis Kolga mõisa karjamõis, tekkis enne 1637. aastal karjamõisana, hiljem sai iseseisev mõis. Jakob De la Gardie tütre, krahvinna Christina Catharina De la Gardie (1632–1704) abieluga (1658) feldmarssal Gustaf Otto Stenbockiga läks mõis Stenbockide suguvõsa omandisse.
1696. aastal sai rüütlimõisaks, 1710. aastal kuulus feldmarssal krahv Magnus Stenbockile, Põhjasõja järel 1715. aastal krahv Gustav Otto Douglas, 1723. aasta restitutsioonikomisjoni otsusega Kolga, Kõnnu ja Kiiu mõisate kohta tagastati need Stenbockidele ja 1750. aastal oli mõisaomanik krahv Karl Magnus Stenbock (1725–1798). Pärast Erik Magnus Andreas Harry von Stenbocki (surn. 1895) surma päris fideikomissi pärimisõiguse järgi Kõnnu, Kolga, Loo ja Kiiu mõisad riiginõunik krahv Michael von Stenbock (1837–1910).
1908. aastal omandas mõisa polkovnikuproua Eleonora Nikolajeva ja 1911. aastal Doni Agraarpank, 1912. aastal Vene Talurahva Põllupank[1].
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Kõnnu mõis (Kuusalu khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Kõnnu mõis (Kuusalu khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
Kirik: Kuusalu
Mõisad: Kiiu mõis | Kodasoo mõis | Koitjärve mõis | Kolga mõis | Kõnnu mõis | Kääniku mõis | Loo mõis | Suru mõis | Valkla mõis