Juri Nikulin

Juri Nikulin (vene Юрий Владимирович Никулин; 18. detsember 1921 Demidov, Smolenski oblast, Vene NFSV – 21. august 1997 Moskva) oli Nõukogude Liidu ja Venemaa filminäitleja ja tsirkuseartist.

Elukäik

Tema isa oli Vladimir Nikulin, kes pärast demobiliseerimist Punaarmeest asus tööle Demidovi linna draamaringi. Samas ringis oli näitleja tema ema Lidia Nikulina. 1925. aastal kolis perekond Moskvasse, kus elati kommunaalkorteris. Nikulin lõpetas keskkooli 1939. aastal ja võeti pärast seda armeesse. Osales Teises maailmasõjas Leningradi ümbruses, sai põrutada.

Pärast sõda üritas astuda kinematograafiainstituuti, kuid teda ei võetud vastu ande puudumise tõttu. Seejärel alustas erialaseid õpinguid Moskva tsirkuse klounide stuudios. Esinemisdebüüdi klounina areenil tegi 1948. aastal. Esines algul koos populaarse klouni Karandašiga, kuid 1950. aastal alustas koostööd Mihhail Šuidiniga. Klounipaar Nikulin-Šuidin oli väga populaarne kuni peaaegu Šuidini surmani 1983. Nende kui klounide edule aitas kaasa temperamenditüüpide erinevus: Nikulin oli flegmaatik, Šuidin sangviinik.^[1]

Juri Nikulin lõpetas esinemise tsirkuses 1981. aastal. 1982. aastal sai ta Tsvetnoi bulvaril asuva Moskva tsirkuse direktoriks. Kokku töötas ta selles tsirkuses ligi 50 aastat – kuni surmani. Tsirkus kannab praegu tema nime.

Esimese filmirolli sai näitleja 1958. aastal filmis "Tüdruk kitarriga". Rolliga Balbes filminovellis "Peni Barboss ja ebatavaline kross" (režissöör Leonid Gaidai), pani Nikulin aluse rollide reale, mis võitsid Nõukogude Liidus tohutu populaarsuse. Järgnesid filmid "Puskariajajad", "Operatsioon Õ ja Šuriku teised seiklused", "Kaukaasia vang ehk Šuriku uued seiklused", kus osales kuulus kolmik Juri Nikulin, Georgi Vitsin ja Jevgeni Morgunov. Neist filmidest said Nõukogude Liidus kultusfilmid. Eriline menu saatis filmi "Briljantkäsi".^[1]

Kuid oli ka traagilisi filmirolle ("Andrei Rubljov") ja dramaatilisi osatäitmisi ("Minu juurde, Muhtar"). Viimasel kümnel eluaastal juhtis Nikulin televisioonis huumorisaateid "Valge papagoi" ja "Meie sadamasse saabusid laevad".

Juri Nikulin suri pärast südameoperatsiooni tekkinud tüsistusi 21. augustil 1997. Ta on maetud Moskva Novodevitšje kalmistule.

Isiklikku

Juri Nikulin tutvus 1949. aastal Tatjana Pokrovskajaga, kellega nad peagi abiellusid. Abikaasa töötas tsirkuses ja mängis filmides 1981. aastani, hiljem tõlkis teoseid inglise keelest. 1956. aastal sündis poeg Maksim Nikulin, kellest sai Moskva tsirkuse direktor.

Tunnustus

Osaline filmograafia

"Tüdruk kitarriga" (vene "Девушка с гитарой "; 1958) – pürotehnik
"Peni Barboss ja ebatavaline kross" (vene "Пёс Барбос и необычный кросс"; 1961) – Balbes
"Mees eikuskilt" (vene "Человек ниоткуда "; 1961) – miilitsavanem
"Puskariajajad" (vene "Самогонщики "; 1961) – Balbes
"Kui puud olid suured" (vene "Когда деревья были большими"; 1961) – Kuzma Jordanov
"Hirmu ja etteheiteta" (vene "Без страха и упрёка"; 1963) – kloun
"Minu juurde, Muhtar!" (vene "Ко мне, Мухтар! "; 1964) – Glazõtšev
"Operatsioon Õ ja teised Šuriku seiklused" (vene "Операция «Ы» и другие приключения Шурика"; 1965) – Balbes
"Kaukaasia vang ehk Šuriku uued seiklused" (vene "Кавказская пленница, или Новые приключения Шурика "; 1966) – Balbes
"Andrei Rubljov" (vene " Андрей Рублёв "; 1966) – Patrikei
"Briljantkäsi" (vene "Бриллиантовая рука "; 1968) – Semjon Gorbunov
"Röövlitaadid"(vene "Старики-разбойники"; 1971) – Nikolai Mjatšikov
"Nad võitlesid kodumaa eest" (vene "Они сражались за Родину"; 1975) – reamees Nekrassov
"Hernehirmutis" (vene "Чучело"; 1983) – Bessoltsev
"Tsirkus lastelastele" (vene "Цирк для моих внуков "; 1989) – mängis iseennast

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 Андрей Захарьев Почти шутя // Gala Биография. — 2006. — № 04. — С. 58—75.

Välislingid

Haldi Normet-Saarna. Juri Nikulin, jumaldatud ja ülistatud staar ning hea inimene. Eesti Naine, 18. märts 2015
Suri venelaste armastatuim näitleja Juri Nikulin. Postimees, 22. august 1997

[2rKWP-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 Андрей Захарьев Почти шутя // Gala Биография. — 2006. — № 04. — С. 58—75.

[1]