Juist

Juist
	Pindala: 16,4 km² (2017)
	Elanikke: 1542 (31.12.2023)
	Koordinaadid: 53° 41′ N, 7° 0′ E
	Valla asend Aurichi kreisis

Juist on saar ja vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Aurichi kreisis.

Saar on üks seitsmest asustatud Ida-Friisi saarest Alam-Saksi Wattenmeeri servas Põhjamere lõunakaldal. Juist paikneb Borkumi saare (läänes), Memmerti saare (edelas) ja Norderney saare (idas) vahel. See on 17 km pikk ja 500–900 m lai, olenevalt loodetest. Saarel on kaks küla: Juist (mis jaguneb kaheks: Westdorf ja Ostdorf) ja Loog. Saart eraldab Nordeneyst Norderneyer Seegatt. Saare pindala on 16,43 km². 31. detsembril 2023 elas seal 1542 inimest.

Juisti kõrgemad ehitised, mida Põhjamerelt näha saab, on veetorn ja vana hotell. Saarel on tuletorn, kuid see ei ole kasutuses. Saare läänepoolses otsas on suur leetseljak Billreef, kus puhkavad rände ajal linnud, nagu soorüdid, plüüd ja suurrüdid. Saare lääneosas on rand ja luited merest uuristatud. Luiteserv liigub igal talvel umbes 5 m lõunasse. Saare lääneosas asub mageveeline järv Hammersee.

Kuna Juist paikneb enamjaolt vaid mõned meetrid Saksamaa nullveetasemest kõrgemal, siis ohustab saart kliimamuutuse tagajärjel vee alla kadumine.^[3]

Transport

Juistile pääseb lennuki või parvlaevaga. FLN Frisia Luftverkehr opereerib lennukitega Nordeni ja Juisti vahel. Enamik mootorsõidukeid on saarel keelatud, ainult tuletõrjujatel, Saksa Punasel Ristil ja arstidel on lubatud neid kasutada. Saare veokid vajavad eriluba, enamasti kasutatakse transpordiks jalgratast või hobuveokit, viimast ka näiteks prügiveol.

Uudisteagentuur Reuters teatas 24. septembril 2014, et saarele hakkab DHL-iga tarnima kiireloomulisi ravimeid ja tarvikuid mehitamata pakikopter.^[4] See on esimene kord Euroopas, kui mehitamata õhusõidukil on luba kaupu tarnida, ja esimene kord maailmas, kui ravimite tarnimiseks kasutatakse automaatset drooni. Lend kõrgusel 50 m ja kiirusega kuni 18 m/s on automatiseeritud, kuid seda jälgitakse Norddeichist.

Majandus

Juisti peamine sissetulekuallikas on turism. Peaaegu kõigis saare majades on külalistetoad, saarel on ka mitu hotelli ja noorte hostel. Juisti ja Hiddensee (Läänemeres) vahel toimib saarte partnerlus.

Ajalugu

Juisti mainiti esimest korda kirjalikult 1398. aastal. Varem kuulus see Burchana suursaare juurde, mis lagunes aastal 1216.^[5]17. ja 18. sajandil lõikasid mitu tormilainet Juisti kaheks osaks (Püha Peetruse üleujutus). 1770. aasta paiku hakkasid inimesed 2 km laiust lõhet lõunaküljel luitetammiga sulgema. Aastatel 1928–1932 ehitati tamm ka põhjaküljele, et saare kaheks jagunemine lõplikult peatada. Selleks ajaks oli Hammersee järve vesi muutunud mereveest mageveeks.

9. septembril 2001 hääletasid Juisti kodanikud esimest korda otse omale vallavanemat.

Tuntud inimesed

Martin Luserke (1880–1968) rajas Juistis 1924. aastal koolifondi Stiftung Schule am Meer ja 1925. aastal kooli Schule am Meer.

Viited

↑ Alle politisch selbständigen Gemeinden mit ausgewählten Merkmalen am 31.12.2018 (4. Quartal), vaadatud 10.03.2019.
↑ Register of German municipalities (2023), vaadatud 16.11.2024.
↑ Klimawandel: diese deutschen Städte werden im Meer versinken Berliner Morgenpost, 14. oktoober 2021.
↑ Reuters.com.
↑ Juisti saare koduleht.

Välislingid

www.juist.de/

[1] Alle politisch selbständigen Gemeinden mit ausgewählten Merkmalen am 31.12.2018 (4. Quartal), vaadatud 10.03.2019.

[2] Register of German municipalities (2023), vaadatud 16.11.2024.

[3] Klimawandel: diese deutschen Städte werden im Meer versinken Berliner Morgenpost, 14. oktoober 2021.

[4] Reuters.com.

[5] Juisti saare koduleht.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]