Ida-Friisi saared
 | See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2018) |
 | Artiklis puuduvad viited. (Mai 2018) |
Ida-Friisi saared (saksa keeles Ostfriesische Inseln, läänefriisi keeles Eastfryske eilannen) on saarteahelik Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Ida-Friisimaa rannikul Põhjameres. Saared ulatuvad Emsi ja Jade/Weseri jõe suudmete vahel umbes 90 km jagu läänest itta ning asuvad 3,5–10 km kaugusel rannikust. Saarte ja maismaa vahel asub Wattenmeer. Saarte ees on Saksamaa territoriaalveed, mis hõlmavad palju suurema ala kui saared ise. Saared, ümbritsev padumeri ja territoriaalveed (looduskaitseala Küstenmeer vor den Ostfriesischen Inseln) on ökoloogiliselt tihedalt seotud. Saarterühm moodustab umbes 5% Alam-Saksi padumere rahvuspargist.
Saari on kokku 12. Pindalalt suurim saar on Borkum, mis paikneb aheliku läänepoolses otsas; teised kuus asustatud saart läänest itta on Juist, Norderney koos suurima asulaga saartel, Baltrum, Langeoog, Spiekeroog ja Wangerooge. On ka neli väiksemat asustamata saart: Lütje Hörn Borkumist idas, Memmert ja Kachelotplate Juistist edelas, Minsener Oog, bagerdatud saar Wangeroogest kagus, ning Mellum saarteaheliku idapoolses otsas. Viimane ei kuulu pärast liidumaa looduskaitseameti piirirevisjoni enam Ida-Friisi saarte hulka, vaid Elbe-Weser-Dreiecki padumerre. Saartel elavad peamiselt sakslased ja friisid.
Ülevaade saartest ja leetseljakutest
[muuda | muuda lähteteksti].png)
Järgnev tabel sisaldab põhiinfot saarte ja leetseljakute (Sandplatten) kohta. Asustamata ja valdadele mittekuuluvad leetseljakud on kollase taustaga esile tõstetud.
| Vapp | Saar/leetseljak | Vald | Kreis | Pindala, km² (2004) |
Kaugus maismaast, km (2004) |
Rahvaarv, 31. detsembril 2008 |
Rahvastiku tihedus / km² | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 |
Borkum | Borkum | Leer | 30,74 | 10,5 | 5186 | 169 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Kachelotplate | ei kuulu valdadesse | andmed puuduvad | asustamata | − | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Lütje Hörn | Lütje Hörn¹ | Leer | 0,1 | 12,5 | asustamata | − | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Memmert | Memmert¹ | Aurich | 4,3 | 13 | asustamata | − | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
 |
Juist | Juist | Aurich | 16,43 | 8 | 1696 | 103 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
 |
Norderney | Norderney | Aurich | 26,29 | 3 | 5810 | 221 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
 |
Baltrum | Baltrum | Aurich | 6,5 | 4,5 | 488 | 75 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
 |
Langeoog | Langeoog | Wittmund | 19,67 | 5 | 1953 | 99 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
 |
Spiekeroog | Spiekeroog | Wittmund | 18,25 | 6,5 | 781 | 43 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
 |
Wangerooge | Wangerooge | Friisimaa | 7,94 | 6,5 | 923 | 116 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Minsener Oog kunstlikult bagerdatud |
Butjadingen² | Wesermarsch | 2,2 | 3,5 | asustamata | − | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Mellum³ | Butjadingen² | Wesermarsch | 4,9 | 6 | asustamata | − | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Ida-Friisi saared kokku | 134,35 | − | 16 837 | 129 | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ¹ valdadesse mittekuuluv ² endine Langwardeni vald, mis liidendati 1974. aastal Butjadingenisse (täna Gemarkung Langwarden) ³ Jadest idas, pärast liidumaa looduskaitseameti piirirevisjoni ei ole enam Ida-Friisi saarte osa, vaid kuulub Elbe-Weseri kolmnurga padumerre (Watten im Elbe-Weser-Dreieck). | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Norderney on allesjäänud osa Buisest, mille meri 17. sajandil peaaegu täielikult alla neelas. Lütje Hörn Borkumist idas on pidevas kadumisohus. 2003. aastal teatas Alam-Saksi rannikukaitse (NLWKN), et Kachelotplate leetseljakut võib nüüd samuti saareks pidada, sest tõusulained ei ujuta seda enam regulaarselt üle. Aga see pole suurem kui 2 km² ja on asustamata. Kachelotplate paikneb Emsi jõesuust põhjas.
Enamikul saartest pole autod lubatud. Erandid on Borkum ja Norderney, mis on ka kõige rahvarohkemad saared. Saari maismaaga ühendavaid sildu ei ole. Saartele pääseb parvlaevaga.
Natside töölaagrid Alderneyl Lager Borkum ja Lager Norderney said nime saarte järgi.
Saared ja ümbritsev meri on osa Alam-Saksi Wattenmeeri rahvuspargist.
Tormide ja hoovuste mõju
[muuda | muuda lähteteksti]Kuigi tänapäeval on saared kindlakskujunenud piiridega, jätkavad mõned neist liikumist. Juisti saarel näiteks on alates 1650. aastast viis eri paigas asunud tõestatud kirikuala, kuna kiriku ülesehitamise kohas tuli sammu pidada pidevalt liikuva saarega. Vahepeal koosnes Juist isegi kahest saarest, mis ehitati tammide abil kokku. Selle naabersaar Wangerooge on viimase 300 aasta jooksul liikunud oma pikkuse võrra itta. Selle kiriku torn, mis hävis esimese maailmasõja puhkemisega, liikus näiliselt idast läände.
Selles protsessis erodeerub maa aeglaselt läänerannikutel, samas kui idarannikutel ladestuvad setted. Seetõttu kaitstakse läänerannikuid üha enam kaitseehitistega. Saartevahelised kanalid hõlbustavad loodete liikumisi, nii et nendes kohtades takistab hoovuste puhastav toime saarte järkjärgulist üksteisega liitumist.