Johann Tischler
Johann Tischler (1. november/13. november 1855 Kabala – 21. juuli 1940 Berliin) oli eesti vaimulik.
Sündis Pilistvere kihelkonna Kabala valla talupoja perekonnas, õppis aastatel 1867–1871 kihelkonnakoolis Kabalas ja 1873–1875 Paide kreiskoolis. Seejärel sooritas ta elementaarkooliõpetaja eksamid ja töötas kihelkonnakooliõpetajana Türil ja Raplas. Aastatel 1878–1880 töötas koduõpetajana Hagudi mõisas parun Krusensterni juures. Aastal 1882 oli abiturient, lõpetades gümnaasiumi. Aastatel 1883–1890 õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust, filoloogiat ja usuteadust. Oli aastatel 1890–1891 prooviaastal Viljandi Pauluse koguduses August Jakob Westren-Dolli juures. Ordineeriti 13. märtsil/25. märtsil 1891 õpetajaks.
Oli aastatel 1891–1911 Kõpu Peetri koguduse adjunktõpetaja ja 1911–1922 sama koguduse õpetaja. Aastatel 1923–1935 oli Kolga-Jaani Johannese koguduse õpetaja. Jäi 1. novembril 1935 emerituuri, elas seejärel Tartus. Siirdus aastal 1939 Saksamaale, kus ta aastal 1940 Berliinis suri[1].
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Abiellus aastal 1901 Puiatu mõisniku Joseph von Kruedeneri tütre Anna Mariaga, kellega tal olid tütar Sigrid Elisabet ja poeg Heinrich Johannes.[2] Kuulus aastast 1883 Eesti Üliõpilaste Seltsi ridadesse[3].
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag Köln, Wien 1977
- ↑ "Johann Tischleri Geni profiil".
- ↑ Eesti Üliõpilaste Selts 1870-1905, Väljaandja Eesti Üliõpilaste Seltsi vanematekogu, New-York 1965