Joaoru

Joaoru (ka Joaorg) on Narva linnaosa, mis paikneb linna idaosas.

Joaoru linnaosa piirideks on Raja tänav põhjas, Aleksander Puškini tänav läänes, Narva jõe kaldajoon idas ja Tallinna–Peterburi raudtee lõunas. Joaoru linnaosa piirneb põhjas Vanalinna, läänes Kalevi ja lõunas Kreenholmi linnaosaga.

Ajalugu

Pikemalt artiklites Narva Joaoru linnamägi ja Narva Joaoru asula

Joaoru nimi on tuntuks saanud 1920. või 1930. aastatel, varem on kohta kutsutud saksapäraselt Juhkentaliks Joala mõisa samanimelise poolmõisa järgi (saksa keeles Joachimsthal, vene keeles Іоахимсталь).^[1]

1819 asutas Paul Momma Narva jõe äärde Joala mõisa maadele ketrusvabriku, hilisema nimega Narva kalevivabrik. Mõisa alale jäid 1857. aastal loodud Kreenholmi Manufaktuuri ehitised.

Joaoru linnaosa areng on seotud 1870. aastal ehitatud Peterburi–Narva raudteega ning Kreenholmi Manufaktuuri tegevusega. Narva jõe läänepoolsele kaldale rajati paralleelselt vabrikuhoonetega teenistujate ja tööliste asum, mis moodustas omamoodi satelliitlinna Narvale. Administratiivselt kuulus Joaoru 20. sajandi alguses Joala valda Vaivara kihelkonda Virumaal, alates 1917. aastast kuulus Joaoru Narva alla.^[2]

Joaoru asumi varasemad hooned ehitati puidust, kuna Narva kindlusele oli keelatud lähemale kui 1,4 km ehitada kivimaju. 1864. aastal kustutati Narva Venemaa kindluste nimekirjast ja lubati kivihoonete rajamist endisesse keelutsooni. 1870. aastail asutati Joaoru jäärakusse malmivalu tehas, mis oli Narva linna lähikonna üks suuremaid ettevõtteid enne Esimest maailmasõda. Tehas tootis veetorusid.

Ülejäänud Joaorus olid eramajad õuede ja aiamaadega, Narva linna lõunakülje ja raudtee vahel väljakujunenud Joaoru eeslinna peatänav oli lõuna poole viiva vana tee osa (praegune Aleksander Puškini tänav). Joaoru eeslinna kavandati Kreenholmi manufaktuuri töötajate elamud ning 1881. aastal luteri Aleksandri kirik ja Kulgu tehases valminud erivärvilistest tellistest õigeusu Narva Issanda Ülestõusmise peakirik.

Joaoru linnaosa elanikkonna moodustasid algselt Narva-lähedaste suurvabrikute töölised. 1919. aasta 25. aprillil Viru rindel toimunud Punaarmee suurtükitulega süttis linnaosa ja hävines paarsada elumaja.^[3]^[4] 1924. aastal suleti Joaorus asunud Zinovjevi masinatehas ja selle ruumides avati Narva Linna Tööstuskool. Tööstuskooli hooned põlesid maha 1940. aastal.

1936. aastal avasid Rootsi prints Gustaf Adolf ja krahv Folke Bernadotte Rootsi lõvi mälestusmärgi Põhjasõja Narva lahingu mälestamiseks. Aastail 1936–1938 ehitati Joaoru jäärakusse linnaarhitekt Erich Ottingu projekti alusel rannahoone, mis avati 1938. aastal.

Linnaosas tegutses 2006. aastani Narva Juhkentali Kool.

Joaoru eeslinna tänavate loend

1929. aasta linnaplaan	1912. aasta linnaplaan
Malmi tänav	Malmi uulits
Raja tänav	Raja uulits
Masina tänav	Kopika uulits Raja uulits
Madise tänav	Madise uulits
Kiriku tänav	Kiriku uulits
Joaoru tänav	Juhkentali uulits
Võerastemaja tänav	... uulits
Vaivara tänav	Rakwere uulits
Kogukonna tänav	Nikolai uulits
Lääne tänav	Pühapäewa uulits
Kalda põik
Joala tänav	Suur-Peterburi uulits
Posti tänav
Jaama tänav	Jaama uulits
Aleksandri tänav	Aleksandri uulits
Raudsilla tänav	Shuwalowi uulits
1. Kalda tänav	I Kalda uulits
2. Kalda tänav	I Kalda uulits
3. Kalda tänav	I Kalda uulits

Vaata ka

Viited

↑ Joaoru, Dictionary of Estonian Place names
↑ Ülevaade piirkonna kujunemise ja ehituse ajaloost. www.narvagate.eu
↑ Enamlaste esimesi hävitustöid Narvas. Põhja Kodu, 25 aprill 1942
↑ 20 a. Narva Joaoru tulemöllust. Esmaspäev nr 16, 22. aprill 1939
↑ Joaoru tiik maaüksuse munitsipaalomandisse taotlemine ja sihtotstarbe määramine

[1] Joaoru, Dictionary of Estonian Place names

[2] Ülevaade piirkonna kujunemise ja ehituse ajaloost. www.narvagate.eu

[3] Enamlaste esimesi hävitustöid Narvas. Põhja Kodu, 25 aprill 1942

[4] 20 a. Narva Joaoru tulemöllust. Esmaspäev nr 16, 22. aprill 1939

[5] Joaoru tiik maaüksuse munitsipaalomandisse taotlemine ja sihtotstarbe määramine

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]