Narva Issanda Ülestõusmise peakirik

Narva Issanda Ülestõusmise peakirik (vene keeles Нарвский Воскресенский кафедральный собор) on õigeusu kirik Narvas aadressil Bastrakovi 4.

Kreenholmi Kristuse Ülestõusmise kirik ehitati aastatel 1890–1898 arhitekt Paul Alischi projekti järgi. Tegu on ainsa uusbütsantsi stiilis sakraalehitisega Eestis. Kirik (vene k. Кренгольмская Воскресения Христова церковь) ehitati Kreenholmi Manufaktuuri õigeusulistele töölistele ja Kreenholmi Kristuse Ülestõusmise kogudusele. Kirik pühitseti 17. novembril 1896. Nurgakivipaneku tseremoonia toimus kuus aastat varem, 5. augustil 1890. Tseremooniat toimetas Riia ja Miitavi piiskop Arseni (Brjantsev). Sellel sündmusel osalesid keisrid Aleksander III ja Wilhelm II, kellel toimus samal ajal Narvas ametlik kohtumine. Tseremoonial pani kirikule nurgakivi Aleksander III.^[1]

Narva Kreenholmi Ülestõusmise koguduse esimene preester (12. detsembrist 1896 – 2. augustini 1920) oli ülempreester Vladimir Bežanitski.

Sõjajärgsel Narva taastamisel ja sakraalhoonete remondil kavatseti Narvas taastada ainult kolm endist kirikut – õigeusu Narva Issanda Ülestõusmise peakirik ja Aleksandri kirik kultushoonetena, endine Vladimiri kirik aga kombinaadi nr. 7 tarbeks, kes pidi sinna paigutama oma projekteerijad^[2].

Kirikuhoonet ja selle juures paiknevat kinnistut kasutab Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Narva Issanda Ülestõusmise peakiriku kogudus.^[3]

Kiriku eesseisja on Narva ja Peipsiveere piiskop Lazar.

Kirikus on Narva Znamenja kirikust pärit Jumalaema Tunnustähe ikoon.^[4]

Kirik on arvele võetud ehitismälestisena.^[5]