Mine sisu juurde

Jahihooaeg

Allikas: Vikipeedia
Jahimees koos jahikoertega
Kaks jahimeest pärast linnujahti

Jahihooaeg (hunting season)[1] on kindlaks määratud aeg, millal võib küttida teatud ulukeid. Igal aastal määratakse kindel arv ulukeid, mida võib küttida.

Ameerika Ühendriikides määrab iga osariik kindla arvu ulukeid, kui palju võib jahtida, määratakse ka kindlad alad. Igal Ameerika osariigil on seaduslikult jahtimiseks kindlaks määratud kuupäevad.

Parim aeg küttimiseks on talv. Talv on ka parim aeg algaja jahimees viia esimesele jahile. Jahihooajal kasutatavad jahipidamisviisid on hiilimisjaht, varitsusjaht, peibutusjaht, ajujaht, otsijaht ja urujaht.

Jahikalender

[muuda | muuda lähteteksti]

Jahikalendris on kirjas, millist ulukit tohib millal küttida. Jahihooaeg saab Eestis alguse 1. märtsil ja lõppeb veebruari viimasel päeval. Jahiuluk ehk jahiloom, kellele tohib jahti pidada jahiajal, jahiseaduse[2] järgi. Jahiulukite liha, sarvi, nahka, sulgi ja muid kehaosi tarvitatakse söögiks või muuks otstarbeks. Jahiulukid liigitatakse suurulukiteks ja väikeulukiteks.

Jahihooajaga käib kokku ka jahiturism[3]. Igal aastal meelitab hooaeg kohale jahimehi välismaalt, kelle peamiseks kütitavateks atraktsioonideks on hunt, ilves, kobras, põder, metssiga ja punahirv. Kõigile turistidel kehtib jahiseadus[2], lisaks peab turist olema täisealine, et omada jahirelvaluba. Teisest riikidest Eestisse tulevad jahimehed peavad näitama ette kehtiva välisriigi jahitunnistuse, sellega saab tutvuda jahieeskirjas[4]. Vajalike tunnistuste taotlemisel on abiks Eesti Jahimeeste Selts.

Jahipiirkonnad

[muuda | muuda lähteteksti]

Jahimaa on jahiulukite vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala. Jahimaa on jagatud jahipiirkondadeks, mis on suurulukijahi pidamiseks moodustatud ala, mille jahimaa pindala ühes ringpiiris on vähemalt 5000 hektarit. Erandina võib see väikesaarel olla ka väiksem, kui saar ise ei ole liidetud mõne teise jahipiirkonnaga. Eestis on kokku 331 jahipiirkonda. Väikseim jahipiirkond on Kihnu 1750 hektarit ja suurim Ida-Harju 118 930 hektarit. Rohkem infot jahipiirkondade kohta leiab Keskkonnaportaalist.[5]

Jahipidamine Eestis

[muuda | muuda lähteteksti]
Edukas metssea jaht

Eestis seaduslikult ulukite küttimiseks on vaja

Ulukite jahiajad

[muuda | muuda lähteteksti]

Enim kütitud suurulukite jahiajad Eestis

[muuda | muuda lähteteksti]
Uluki nimetus Ladinakeelne nimetus Jahihooaeg
Punahirv Cervus elaphus 15. august – 15. veebruar
Põder Alces alces 15. september – 15. detsember
Metssiga Sus scrofa aasta läbi (v.a emis põrsastega)
Ilves Lynx lynx 1. detsember – 28. veebruar (v.a emailves kutsikatega)
Hunt Canis lupus 1. november – 28. veebruar
Metskits Capreolus capreolus 1. juuni – 30. november
Karu Ursus arctos 1. august – 31. oktoober

Enim kütitud väikeulukite jahiajad Eestis

[muuda | muuda lähteteksti]
Uluki nimetus Ladinakeelne nimetus Jahihooaeg
Kobras Castor fiber 1. august – 15. aprill
Rebane Vulpes vulpes 1. august – 31. märts
Kährik Nyctereutes procyonoides aasta läbi
Mäger Meles meles 1. septembrist jahiaasta lõpuni
Mets- või kivinugis Martes martes, Martes foina 1. november – 31. märts
Mink ehk ameerika naarits Mustela vison aasta läbi
Hall- või valgejänes Lepus europaeus, Lepus timidus 1. oktoobrist jahiaasta lõpuni
Ondatra Ondatra zibethicus 1. oktoobrist jahiaasta lõpuni

Eestis kütitavad jahiulukid (suurulukid, väikeulukid ja linnud)

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. hunt (Canis lupus)
  2. karu (Ursus arctos)
  3. ilves (Lynx lynx)
  4. metssiga (Sus scrofa)
  5. punahirv (Cervus elaphus)
  6. põder (Alces alces)
  7. metskits (Capreolus capreolus)
  8. rebane (Vulpes vulpes)
  9. kährikkoer (Nyctereutes procyonoides)
  10. mink (Mustela vison)
  11. tuhkur (Mustela putorius)
  12. metsnugis (Martes martes)
  13. kivinugis (Martes foina)
  14. mäger (Meles meles)
  15. kobras (Castor fiber)
  16. ondatra (Ondatra zibethicus)
  17. halljänes (Lepus europaeus)
  18. valgejänes (Lepus timidus)
  19. kormoran (Phalacrocorax carbo)
  20. hallhaigur (Ardea cinerea)
  21. rabahani (Anser fabalis)
  22. hallhani (Anser anser)
  23. suur-laukhani (Anser albifrons)
  24. kanada lagle (Branta canadensis)
  25. valgepõsk-lagle (Branta leucopsis)
  26. viupart (Anas penelope)
  27. rääkspart (Anas strepera)
  28. piilpart (Anas crecca)
  29. sinikael-part (Anas platyrhynchos)
  30. soopart (Anas acuta)
  31. rägapart (Anas querquedula)
  32. luitsnokk-part (Anas clypeata)
  33. punapea-vart (Aythya ferina)
  34. tuttvart (Aythya fuligula)
  35. hahk (Somateria mollissima)
  36. aul (Clangula hyemalis)
  37. mustvaeras (Melanitta nigra)
  38. sõtkas (Bucephala clangula)
  39. laanepüü (Bonasa bonasia)
  40. faasan (Phasianus colchicus)
  41. nurmkana (Perdix perdix)
  42. lauk (Fulica atra)
  43. tikutaja (Gallinago gallinago)
  44. metskurvits (Scolopax rusticola)
  45. naerukajakas (Larus ridibundus)
  46. kalakajakas (Larus canus)
  47. hõbekajakas (Larus argentatus)
  48. merikajakas (Larus marinus)
  49. kodutuvi (Columba livia f. domestica)
  50. kaelustuvi (Columba palumbus)
  51. hallrästas (Turdus pilaris)
  52. künnivares (Corvus frugilegus)
  53. hallvares (Corvus corone)
  54. ronk (Corvus corax)