Jaapani tähtaniisipuu
| Jaapani tähtaniisipuu | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Tähtaniisipuulaadsed Austrobaileyales |
| Sugukond |
Tähtaniisipuulised Illiciaceae |
| Perekond |
Tähtaniisipuu Illicium |
| Liik |
Jaapani tähtaniisipuu |
| Binaarne nimetus | |
|
Illicium anisatum | |
Jaapani tähtaniisipuu (Illicium anisatum) on tähtaniisipuuliste sugukonda tähtaniisipuu perekonda kuuluv puu.
Erinevalt harilikust tähtaniisipuust on taim väga mürgine. Korduvalt on juhtunud, et harilikust aniisipuust tehtud tee asemel on joodud jaapani aniisipuust tehtud teed. See on põhjustanud haigussööste, atakke ja rabandust.
See puu kasvab Jaapanis, kus sellest saadakse suitsutusrohtu. Hiina rahvameditsiinis on seda kasutatud nahahaiguste raviks.
Tema viljad on väiksemad kui harilikul tähtaniisipuul ja nõrgema lõhnaga, mis meenutab pigem kardemoni kui aniisi. Ent tähtaniisipuud on siiski sedavõrd lähedased, et kui viljad on kuivatatud või muul viisil töödeldud, siis pole neid pelgalt välimuse põhjal võimalik eristada.
Jaapani tähtaniisipuu sisaldab anisatiini, šikimiini ja šikimitoksiini. Need põhjustavad neerude, kusejuha ja seedeelundite põletikku. Samuti sisaldab ta safrooli ja eugenooli, mille olemasolu on mõnevõrra lihtsam kindlaks teha, nii et just nende ainete olemasolu abil eristatakse keemiliselt jaapani ja harilikku tähtaniisipuud. Oletatakse, et anisatiin ja selle derivaadid käituvad tugevate gamma-aminovõihappe antagonistidena.
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Jaapani tähtaniisipuu |