Müokardi infarkt

Müokardiinfarkt ehk südamelihase infarkt (kõnekeeles lihtsalt infarkt) on seisund, mille korral südamelihase verevarustus väheneb või katkeb südame veresoonte sulguse või ahenemise tõttu. Selle tulemusena südamelihas kärbub ning normaalne südametegevus on häiritud.

Südamelihase infarkti kulg ja raskusastmed on erinevad ja individuaalsed, mis sõltuvad õigeaegsest ja kiirest ravist. "Aeg on südamelihas" – mida kiiremini reageerida, seda väiksem osa südamelihasest kärbub. Esimesed kaks tundi on kõige olulisemad.

Vereringeelundite haigused on peamine suremuse põhjus kogu maailmas, sealhulgas ka Eestis. Eestis on haigestumine südame-veresoonkonnahaigustesse, kuhu kuulub ka südamelihaseinfarkt, Euroopa keskmisest kaks korda suurem.

Põhjused

• Pärgarterite ateroskleroos ehk veresoonte lubjastumine

See on kõige sagedasem (90% juhtudest) südamelihase infarkti põhjus. Rasvataoline aine ladestub arteriseina siseküljele. Selle tagajärjel tekkiv seinapaksend paisub ning sidekoestub, mille tagajärjel tekib lubiladestus. Seetõttu veresoone elastsus kaob ning tekib oht trombi tekkeks. Trombi suurenemisel arteris verevool katkeb. See protsess kestab aastakümneid.

• Veresoone spasm ehk järsk kokkutõmme
• Veresoone emboolia

Südamelihase infarkti puhul on toimunud arteri topistumine verega edasikanduva ühe või mitme emboli ehk topisega. Topistunud veresoone alal tekivad verevarustushäired.

Uuringud diagnoosi täpsustamiseks

• EKG ehk elektrokardiogramm
• Ehhokardiograafia ehk südame ultraheli
• Koronarograafia

Südamelihast verega varustavatesse pärgarteritesse süstitakse kontrastainet, mis muudab veresooned röntgenile nähtavaks. Pärast aine süstimist tehakse röntgen, millega selgitatakse välja, kui suures ulatuses on veresooned kahjustatud, ning valitakse välja sobiv ravimeetod.

• Vereanalüüsid

Riskitegurid

Inimese elustiilist sõltuvad

• Suitsetamine

Südamelihase infarkti haigestumise ohtu suurendab 25–35% tahtmatu ehk passiivne suitsetamine. Passiivne suitsetamine on südame- ja veresoonkonnale peaaegu (80–90%) sama kahjulik kui aktiivne suitsetamine.

• Suur kolesterooli sisaldus veres

Kui veres on liiga palju kolesterooli, siis see ladestub veresoonte seintele ning soodustab südame-veresoonkonnahaiguste teket.

• Kõrge vererõhk

Kõrge vererõhk on südame- ja veresoonkonna haiguste suurim riskitegur. See kahjustab veresooni, kiirendab veresoonte ateroskleroosi ehk lubjastumist ning koormab südant.

• Suur vere glükoosisisaldus

Rohke ning kiire insuliini tootmine vähendab veresoonte võimet lõõgastuda, veri muutub paksemaks ning suureneb trombi tekkimise võimalus. Pidevalt suur vere glükoosisisaldus kiirendab veresoonte ateroskleroosi ehk lubjastumist.

• Ülekaalulisus
• Vähene füüsiline aktiivsus

Füüsiline aktiivsus aitab vältida trombide teket, vähendada ülekaalu ning stressi, samuti langetab vererõhku.

Inimesest sõltumatu

• Meessugu

2016. aastal oli 2/3 südamelihase infarkti haigestunutest mehed.

• Vanus

Infarkti haigestumise risk suureneb vanusega, mida vanem on inimene, seda suurem on oht haigestuda. Risk haigestuda kasvab 45-st eluaastast.

• Pärilikkus
• Menopaus

Menopausiga väheneb naissuguhormoonide kaitsev toime.

Tunnused

2/3 inimestest esinevad mõne päeva või nädala jooksul enne infarkti järgmised tunnused:

• Valud südame piirkonnas
• Hingeldamine
• Väsimus

Peamine sümptom on stenokardiline valu. Valu kestab üle 20 minuti ning esineb kogu rindkeres, kiirgab vasakusse õlga ja küünarnukki ning mõnikord ka alalõuga, selga ja ülakõhtu. Reeglina on valu pigistav, suruv, kõrvetav või rebiv. Sageli algab valu öösel või varahommikul ning võib olla nii süvenev kui ka vahelduv.

Vormid

• Südame eesseina infarkt
• Südame allseina infarkt
• Südame külgseina infarkt
• Südame vahesina infarkt
• Südame tipuseina infarkt

Esmaabi

• Kutsuda kiirabi (hädaabinumber 112)
• Haige ei tohiks ringi liikuda
• Võimalusel võtta nitroglütseriini, mida iga südamelihase infarkti varem põdenud inimene peaks kaasas kandma
• Võimalusel võtta aspiriini, mis takistab trombi moodustamist
• Tagada ruumis värske õhk

Raskusaste

• Seinaläbine ehk transmuraalne

Infarkti piirkonnas on südamelihas kogu seina paksuses hävinud.

• Mitteseinaläbine ehk mittetransmuraalne

Infarkti piirkonnas on südamelihas osaliselt hävinud.

Ravimeetodid

• Optimaalne medikamentoosne ravi

Elustiili muutus, milleks on tervislik toitumine, füüsiline aktiivsus ja suitsetamisest loobumine, riskitegurite nagu suhkurtõve, kõrge vererõhu ja ülekaalu kontrolli all hoidmine, ravimite kasutamine ning negatiivsete juhtumite ennetamine.

• Perkutaanne koronaarne interventsioon ehk sondeerimine

Pärgarteri ahenenud piirkonda viiakse reie või käsivarre arteri kaudu sond ehk kateeter, mille tipus asub balloon. Balloon täidetakse surve all ning ahenenud kohas pressitakse naastud vastu veresooneseina. Seeläbi ei ole see enam takistuseks verevoolule. Laiendatud kohale pannakse võrk ehk stent, et takistada laiendatud koha uuesti ahenemist. Tänapäeval kasutatavad stendid on kaetud ravimitega, mis takistavad veresoone sumbumist, kuid sellest hoolimata kipuvad stendid mingi aja jooksul sumbuma.

• Aortokoronaarne šunteerimine ehk südameoperatsioon

Südameoperatsioonil moodustatakse umbunud või ahenenud pärgarteri osale kõrvaltee haigelt endalt võetud veeni või arteriga. Jäsemelt võetud veene kasutatakse kõige sagedamini. Rindkerelt võetud arterit peetakse paremaks, sest see toimib kauem, kui jäsemelt võetud veen, millest pooled sumbuvad 10 aasta jooksul. Sageli on vaja moodustada mitmeid kõrvalteid. Pärast operatsiooni taastub patsient paar päeva intensiivravipalatis ning nädala möödudes lastakse patsient tavaliselt koju.

Tagajärjed

• Taastusravi
• Ravimite tarvitamine
• Elustiili muutus
• Regulaarsed arstivisiidid
• Surm

Välislingid

• Müokardi infarktist Tartu Ülikooli Kliinikumi lehel