Intratsonaalsed mullad
Intratsonaalsed mullad on mullad, mille kujunemist ja arengut mõjutasid suuremal määral muud mullatekkekegurid – lähtekivim, pinnamood või taimestik. Selletõttu esinevad need mullad igas loodusvööndis sellele iseloomulikute tüüpiliste muldade kõrval.
Intrasonaalsete muldade näidiseks Eestis võivad olla karbonaatsel aluskivimil kujunenud kaltsiumkarbonaadirikkad mullad, mis pole metsavööndile iseloomulikud. Tänu sellele, et maapinna lähedal ladestub lubjakivi, mis takistab metsakoosluse kujunemist, metsa asemel kasvavad niidud ning nende taimede lagunemisel muutub muld huumusrikkamaks. Selletõttu on mulla kujunemine sarnane mustmulla tekkega.
Intrsonaalsed mullad on samuti gleimullad, mis kujunevad märjades asukohtades. Sarnase tekkimisviisiga on turvasmullad, mille peamine mullatekketegur on veerohkus.
Soolajärvede ümbruses ja nõgudes aurumise ülekaalusega piirkondades esinevad sooldunud mullad.
Intrasonaalsed mullad levivad laigutiselt naabervööndites. Näiteks gleimullad esinevad nii tundras kui ka metsavööndis ning sooldunud mullad rohtla- ja kõrbevööndis.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Üldmaateadus (õpik kõrgkoolidele). Koostanud Ülo Mander, Ülle Liiber. Tartu, 2014. lk.426