Infootsingu kognitiivsed mudelid

Infootsingu kognitiivsed mudelid kirjeldavad, kuidas kasutajad otsivad ja töötlevad teavet, tuginedes vaimsetele protsessidele ja käitumismustritele. Need mudelid aitavad uurida, kuidas inimesed määratlevad oma otsingustrateegiaid, tõlgendavad leitud informatsiooni ja kohandavad oma strateegiaid. Kognitiivsete mudelite rakendamine võib aidata arendada paremaid otsingusüsteeme, mis toetavad kasutajate käitumist ja parandavad teabe leidmist. Infootsingut mõjutavad peamised kognitiivsed protsessid: mälu, tähelepanu, taju ja eelnevad teadmised.

Marjakorjamise mudel

Marjakorjamise mudel (ing k berrypicking) on Marcia J. Batesi loodud infootsingu mudel, mis kirjeldab teabe otsimist dünaamilise ja areneva protsessina. Bates selgitab, et infootsing võib alata ühe teema või viitega, millele järgneb liikumine erinevate allikate vahel. Otsingu käigus kohandatakse päringut ja otsingutermineid pidevalt vastavalt uutele ideedele ja avastustele, mida Bates nimetab arenevaks otsinguks. Kasutajad leiavad igas etapis kasulikku teavet väikeste osadena, mitte ühe tervikliku tulemuste komplektina. Seda protsessi võrreldakse marjade korjamisega metsas, kus marjad on hajutatud, mitte ühes kobaras.

Batesi marjakorjamise mudeli joonisel on kujutatud:

1. Ruumiline ala, mis on jaotatud erinevateks sektoriteks või piirkondadeks, kus ressursid (nt marjad) paiknevad kas juhuslikult või klastritena.
2. Korjajate liikumisteed – nooled või jooned, mis näitavad, kuidas korjajad liiguvad läbi ala, otsides ressursse.
3. Ressursitaskud – alad, kus ressursid on kontsentreerunud, eristuvad sageli värvi või sümbolitega, et tähistada nende asukohti ja koguseid.
4. Korjamisstrateegiad – märgitud selgitustega, mis näitavad, kas korjajad liiguvad sihipäraselt ühest ressursialast teise või otsivad juhuslikult.
5. Ajafaktor – mõned ressursid on halli või kahvatu värviga, et tähistada nende vähenemist või ammendumist aja jooksul.

Joonis aitab mõista, kuidas korjajad kasutavad erinevaid strateegiaid ja kohanevad ressursside paigutuse ning kahanemisega.

Klassikalise mudeli sirgjoonelise, üks-ühele otsingu puhul võib noolt kujutada väga lühikese ja sirgena, kus on üks päring ja üks infoväljundikomplekt. Marjakorjamise mudelis erineb protsess kahes olulises aspektis: päringu olemus on arenev, mitte üksik ja muutumatu; otsinguprotsess järgib marjade korjamise mustrit, mitte ei jõua ühe parima tulemuste komplektini.

Kasutatavad otsingustrateegiad

Bates tuvastas marjakorjamise mudelis mitmeid otsingustrateegiaid, mis aitavad kasutajatel kohandada oma otsingut ja leida kasulikku teavet eri allikatest:

1. Viidete jälitamine: Kasutaja liigub viidete abil varasematesse allikatesse.
2. Tsitaadiotsing: Otsitakse, kes on konkreetset allikat tsiteerinud, liikudes ajas edasi.
3. Ajakirjade sirvimine: Otsitakse asjakohastes ajakirjades artikleid teemal.
4. Materjalide sirvimine: Leitud materjalide läheduses asuvate dokumentide uurimine.
5. Teemaotsingud bibliograafiates ja andmebaasides: Kasutatakse temaatilisi viiteallikaid, et leida teavet valdkonna kohta.
6. Autoripõhine otsing: Otsitakse kindla autori töid, et uurida valdkonda süvitsi.

Reaalsed otsingud kasutavad kõiki ülaltoodud tehnikaid ja rohkemgi veel, lõputus varieeruvuses. Marjakorjamise olemus seisneb selles, et inimesed kohandavad oma strateegiat vastavalt hetkevajadusele; kui vajadus osaliselt või täielikult muutub, muutub ka strateegia, vähemalt tõhusate otsijate puhul.

Mudeli võrdlus klassikalise infootsingu mudeliga

Marjakorjamise mudel vastandub klassikalisele infootsingu mudelile mitmes olulises aspektis:

• tüüpilised otsingupäringud ei ole staatilised, vaid arenevad;
• otsijad koguvad teavet sageli väikeste tükkidena, mitte ühe suurima ja parima leidmisena;
• otsijad kasutavad laia valikut otsingutehnikaid, mis ulatuvad kaugemale nendest, mis on tavaliselt seotud bibliograafiliste andmebaasidega;
• otsijad kasutavad mitmeid allikaid, mis ei piirdu ainult bibliograafiliste andmebaasidega.

Infohankimisprotsessi mudel

Infohankimisprotsessi mudel ehk infootsingu mudel (ISP - The Information Search Process) on Carol C. Kuhlthau välja töötatud kuue-etapiline mudel, mis kirjeldab kasutajate kogemust infootsingu protsessis. Mudeli keskse idee kohaselt võib infootsingu käigus inimese ebakindlus muutuda – see võib suureneda või väheneda nii emotsionaalses (tunnetes) kui ka mõttelises plaanis. Kuhlthau leidis, et info kogumine võib otsingu algfaasis ebakindlust suurendada, mis võib osutada vajadusele infootsingu tugiteenuste ja süsteemide täiustamise järele.

Etapid infootsingu protsessis

ISP-mudel jagab infootsingu kuueks etapiks:

1. Algus (initiation) – Kasutaja tajub info puudust ja tunneb ebakindlust. Selle etapi peamine tegevus on probleemi ja infootsingu eesmärgi määratlemine.
2. Valimine (selection) – Kasutaja valib uuritavad teemad. Ebakindlus asendub optimismiga.
3. Uurimine (exploration) – Kasutaja kogeb segadust ja kahtlusi, kuid laiendab oma arusaamist probleemist.
4. Formuleerimine (formulation) – Kasutaja hakkab teemast selgemalt aru saama ja kujundab esmase seisukoha.
5. Kogumine (collection) – Täpsustatakse ja kogutakse teemaga seotud spetsiifilist teavet.
6. Esitamine (presentation) – Kasutaja võtab otsingu kokku ja esitleb leitud infot.

Tunded, mõtted ja tegevused

Kuhlthau tuvastas igas etapis kolm peamist kogemuse aspekti:

• Mõtted (kognitiivne) – Teemaga seotud mõtted ja arusaamad.
• Tunded (afektiivne) – Tunnetuslikud reaktsioonid, nagu ebakindlus või optimism.
• Tegevused (füüsiline) – Konkreetse infootsinguga seotud tegevused.

Kuhlthau märkis, et infohankimisprotsessi mudel väljendab kasutajate ühiseid kogemusi, mis jaotuvad infokasutaja, -vahendaja ja -süsteemi vahel ning loovad aluse koostööks. Kasutajate kogemused mõjutavad, eriti uurimisetapis, nende infokasutust, tundeid ja mõtlemist. Kuhlthau rõhutab, et koos tehnoloogiliste uuendustega kasvab ka infosüsteemide kasutajate koolitusvajadus. Kuhlthau mudel erineb teistest mudelitest oluliselt, sest see on keskendunud kasutaja subjektiivsele kogemusele.

Ingwerseni mudel

Ingwerseni mudeli kohaselt on nii informatsiooni vastuvõtmine kui ka loomine infoprotsessid, mille töötlemise viis sõltub toimija maailmamudelist – olgu tegemist inimese või masinaga. Ingwersen arendas oma mudelis edasi Belkini infoteaduse kognitiivse kommunikatsioonisüsteemi mudelit ning käsitleb info hankimist ja infootsingut selle osana.

Ingwerseni mudel eristab kognitiivses kommunikatsioonisüsteemis kahte taset: lingvistilist ja kognitiivset taset. Lingvistilisel tasemel on ühel pool dokumentide (tekstide) loojad ja teisel pool informatsiooni vastuvõtjad, kes hangivad dokumente kasutamiseks. Kognitiivsel tasemel eristatakse loojate teadmusruumi, millest kommunikatsiooni teel edastatavaks osaks on dokumentidena esitatud informatsioon, ning vastuvõtjate teadmusruumi, mis muutub olukorrakeskseks probleemiruumiks. Kui probleem ei lahene mõtlemise kaudu, tekib ebakindel olukord, kus olemasolevad teadmised ei ole piisavad ning on vaja hankida lisateavet.

Kuigi Ingwerseni mudel on seotud teadusliku kommunikatsiooni, infootsingu ja probleemilahendusega, võib sama põhimõtet rakendada ka ilukirjanduse või muusikakommunikatsiooni kontekstis. Sel juhul ei ole probleemi- ja ebakindlusseisund vajalikud. Vastuvõtja tõlgendab dokumente ja loob neist informatsiooni, mis aitab ületada ebakindlat olukorda. Dokumentidest tõlgendatud informatsioon ei pruugi siiski olla sama kui loojate dokumentides esitatud ning sõltub informatsiooni vastuvõtjast ehk tõlgendajast.

Ingwersen on rõhutanud, et infootsingu seisukohalt peab informatsioon vastama kahele tingimusele: esiteks on informatsioon looja teadmusstruktuuri eesmärgipärase ümbertöötamise tulemus, mis on dokumentide kujul esitatud ning arvestab vastuvõtjate teadmusruumi; teiseks peab informatsioon mõjutama ja muutma vastuvõtja teadmusruumi.

Ingwerseni käsitluse kohaselt ei ole informatsioon sama mis tekst või muu dokument; informatsioon on dokumentides peidetud kujul ning jõuab vastuvõtjani dokumentide tõlgendamise kaudu. Infosüsteemid säilitavad dokumente ja nende kirjeldusi, kuid sisaldavad vaid potentsiaalset informatsiooni, mis muutub tegelikuks informatsiooniks alles info vastuvõtja tõlgenduse tulemusel.

Vaata ka

Infootsing

Kirjandus

• Bates, M. J. (2010). "Information Behavior." M. J. Bates & M. Niles Maack (toim.), Encyclopedia of Library and Information Sciences, 3. tr, New York: CRC Press, lk 2381–2391.
• Bates, M. J. (1989). "The Design of Browsing and Berrypicking Techniques for the Online Search Interface." Online Review, 13(5), lk 407–424.
• Belkin, N. J. (1990). "The Cognitive Viewpoint in Information Science." Journal of Information Science, 16(1), lk 11–15.
• Belkin, N. J., Oddy, R. N., Brooks, H. M. (1982). "ASK for Information Retrieval." Journal of Documentation, 38(2), lk 61–71.
• Ellis, D. (1992a). "The Physical and Cognitive Paradigms in Information Retrieval Research." Journal of Documentation, 48(1), lk 45–60.
• Ellis, D. (1992b). "Paradigms and Proto-Paradigms in Information Retrieval Research." P. Vakkari & B. Cronin (toim.), Conceptions of Library and Information Science: Historical, Empirical and Theoretical Perspectives, London: Taylor Graham, lk 165–186.
• Ingwersen, P. (1982). "Search Procedures in the Library Analyzed from the Cognitive Point of View." Journal of Documentation, 38(3), lk 165–191.
• Ingwersen, P. (1992). Information Retrieval Interaction. London: Taylor Graham.
• Ingwersen, P., Willett, P. (1995). "An Introduction to Algorithmic and Cognitive Approaches for Information Retrieval." Libri, 45(3/4), lk 160–177.