Indrek Paas
|
See artikkel räägib A. H. Tammsaare tegelasest; muusiku kohta vaata artiklit Indrek Paas (muusik). |
Indrek Paas on A. H. Tammsaare romaanisarja "Tõde ja õigus" II–V osa peategelane, I osa peategelase Andres Paasi ja tema teise naise Mari poeg.
"Tõe ja õiguse" esimese osa lõpus läheb Indrek linna kooli. Järgnevad osad kirjeldavad tema õpinguid, kokkupuuteid revolutsioonilise liikumisega ja abielu Kariniga. Vahepeal elab Indrek nii Tartus kui ka Tallinnas, kuid sarja viimases osas tuleb ta tagasi isatallu ning räägib isale linnas toimunust. Ta ei ole õnnelik ja tunneb, et ta jõuab alati igale poole liiga hilja, siis, kui paremad ajad on juba möödas.[1]
Indrek on tüüpiline intellektuaal, kes elab pigem oma sisemiste ideaalide järgi. Ta on väga õrnahingeline ja impulsiivne ning elab sissepoole. Tema sisemised ja välimised võitlused viivad arusaamani, et oma "vere" eest pole võimalik põgeneda, mispeale teeb ta iseendaga lõpuks rahu.[2]
Indrek eelistab tõele õigust, mis tähendab seda, et ta väldib teise inimese alandamist ning on valmis kellegi teise ees oma tõe hülgama, et teine inimene saaks jätta endale oma tõe. Indreku jaoks on tõde mingit laadi objekt ning õigus sünnib või sureb selliste objektide suhtes.[3]
Indrek on oma käitumises mõjutatud nii Kanti absoluutsest eetikast kui ka Goethe ideedest ning on väga tolerantne. Ta aitab teisi inimesi ka siis, kui ta seetõttu halvakspanu osaliseks peaks saama.[4]
Indrek kehastab justkui uustestamentlikku lunastajarolli. Ta viskab oma ema Mari kiviga, mille läbi saab temast justkui Mari kohtumõistja. Seetõttu peab ka tema Marile halastama ja lunastuse tooma ning nii jääbki Mari süü tema kanda.[5] Kui Indreku ema jääb väga haigeks, annab poiss emale viimase palvel valuvaigistite üledoosi ning ema surma põhjustamine kasvatab tema süükoormat veelgi. Ta üritab oma süüd lunastada oma naise Karini kaudu rääkides talle kivi viskamisest ja ema surmast ning sellest saladusest saab justkui nende abielu sakraalne alus.[6]
Indreku ja Karini abielu jookseb aga karile, kuna nad ei suuda teineteist mõista. Indrek tahab maailma mõistusega kontrollida, seda süstematiseerida ja analüüsida, kuid Karinit juhivad irratsionaalsed tungid (nt armastus, võimuiha, süütunne). Karin on kahtleja ja tõdedega mängija ning üritab paljastada ka kõik varjatu. Samas aga ei rahuldu ta ühegi tõega. Tihti peegeldab Karin lugejale Indreku sisemaailma. Kui Karin Indrekut provotseerib ja Indrek tema suunas tulistab, saavutab Indrek lõpuks vabanemise sisemisest paigalseisust.[6]
Kui "Tõe ja õiguse" esimene osa algas sellega, kuidas Indreku isa ja tema esimene naine Krõõt väljamäest üles tulid, siis romaaniköite viimases osas sammub Indrek koos Tiinaga sellest samast mäest viimast korda alla.[5]
Filmis "Indrek" kehastas teda Harry Kõrvits.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 'Kõvamees, Anneli 2007. "Minevik ja tulevik. Mälestus ja unistus."- "Tõde ja õigus: kirjandus, mis kunagi valmis ei saa." Koost Maarja Vaino. Tallinn: A.H.Tammsaare Muuseum, 2007.
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. november 2016. Vaadatud 23. novembril 2016.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Kaus, Jan 2007. "Kuidas õigus võidab tõe: näiteid Dostojevski ja Tammsaare toel."- "Tõde ja õigus: kirjandus, mis kunagi valmis ei saa." Koost Maarja Vaino. Tallinn: A.H.Tammsaare Muuseum, 2007. Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt; nime "Kaus, 2007" on määratud mitu korda erineva sisuga. - ↑ ' Treier, Elem. "Tammsaare ja tema "Tõde ja õigus". Tallinn, 2000.
- ↑ 5,0 5,1 Eesti kirjanduslugu. Koost Epp Annus, Luule Epner jt. Tallinn: Kirjastus Koolibri, 2001.
- ↑ 6,0 6,1 Vaino, M.Irratsionaalsuse poeetika A. H. Tammsaare loomingus, 2011.
Viitamistõrge: Rühma "" <references>-siltide vahel oleval <ref>-sildil nimega "Vaino, M, 2011" puudub sisu.
<references>-siltide vahel oleval <ref>-sildil nimega "http://kultuur.err.ee/l/tode_ja_oigus" puudub sisu.