Igor Severjanin

Igor–Severjanin
	Igor Severjanin aastal 1916
Sünninimi	Игорь Васильевич Лотарев
Sünniaeg	4. mai 1887; Peterburi
Surmaaeg	30. detsember 1941 (54-aastaselt); Tallinn
Rahvus	venelane
Elukutse	luuletaja
Abikaasa	Felissa Kruut (1902–1957)

Igor Lotarjov (pseudonüüm Igor Severjanin või Igor–Severjanin, vene keeles Игорь–Северянин, algselt Игорь–Сѣверянинъ; 4. mai / 16. mai 1887 Peterburi – 20. detsember 1941 Tallinn) oli vene luuletaja ja tõlkija.

Elukäik

Igor Lotarjov (Игорь Васильевич Лотарев) sündis Peterburis sõjaväeinseneri aadlik Vassili Lotarjovi ja pärusaadlikust ema Natalja Lotarjova (sündinud Šenšina) pojana.

Oma esimesed eluaastad elas ta Peterburis. Aastatel 1898–1903 elas ta Novgorodi kubermangus Tšerepovetsis, kus õppis kohalikus reaalkoolis.

Aastast 1904 elas ta taas põhiliselt Peterburis. Külastas aastal 1912 esmakordselt Eestimaad, suvitas aastatel 1914 ja 1915 Toilas, jäi aastal 1921 sinna alaliselt elama. Käis alates aastast 1921 sageli esinemisreisidel Lätis, Leedus, Poolas, Saksamaal, Tšehhoslovakkias ja mujal. Aastatel 1930–1931 viibis ta pikemat aega Jugoslaavias ja Bulgaarias, 1933–1934 Rumeenias ja Jugoslaavias. 1935–1938 elas ta peamiselt Tallinnas, 1938–1939 Saarkülas (Narvataguses Eesti Ingeris) ning aastatel 1939–1941 Narva-Jõesuus, lühikest aega ka Paides. Ta suri Saksa okupatsiooni ajal 1941. aasta lõpus Tallinnas ja on maetud sealsele Aleksander Nevski kalmistule.

Looming

Tõlked

Igor-Severjanin tõlkis eesti keelt ise osates ning autorite ja oma eestlannast abikaasa Felissa Kruuti (1902–1957) abiga eesti keelest vene keelde paljude luuletajate luuletusi. Tema tõlgitud teoste seas on kahe luulekoguga esindatud Henrik Visnapuu ja Aleksis Rannit. Teised autorid, kelle töid ta eesti keelest vene keelde tõlkis on nt Marie Under, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Friedrich Kuhlbars, Lydia Koidula, Juhan Liiv, Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Barbarus, Johannes Semper, Mihkel Veske, Ado Reinvald, Ado Grenzstein, Karl August Hermann, Juhan Kunder, Peeter Jakobson, Martin Lipp, Jaan Bergmann, Matthias Johann Eisen, Jakob Liiv, Jakob Tamm, Karl Eduard Sööt, Elise Rosalie Aun, Anna Haava, Georg Eduard Luiga, Andres Alver, Ernst Enno, Villem Grünthal-Ridala, Marie Heiberg, August Alle, Rudolf Reiman ja Valmar Adams.

Severjanini tõlkevalimik eesti luulest kandis pealkirja "Eesti poeedid: Antoloogia sajast aastast 1803–1902" (originaalkeeles Поэты Эстонии: Антология за сто лет (1803-1902)). See ilmus 1928. aastal Tartus.

Teosed eesti keeles

"Sologub" (artikkel) – Looming 1928, nr 1, lk 65–69; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis
Seitse luuletust, tõlkinud Artur Alliksaar ja Merike Pau – antoloogias "Postitõllaga läbi Eestimaa", koostanud Sergei Issakov, Tallinn 1971
Neli luuletust – August Sanga tõlkeluulevalimikus "Laenatud laulud", I köide, Tallinn 1973
Neli luuletust Puškinist. Tõlkinud Andres Ehin, järelmärkus: Rein Kruus – Looming 1987, nr 5, lk 644–646
"Elan unelmas" (autobiograafiline lühiartikkel), prantsuse keelest tõlkinud Joonas Kiik – Vikerkaar 1987, nr 5, lk 36–37; samas lk 35–36 ka Edith Södergrani lühiessee "Igor Severjanin" ja lk 35 Rein Kruusi saatesõna "Igor Severjanin Euroopas"; loetavad ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis
Viis luuletust, tõlkinud Katrin Tammik – Sakala 21. detsember 1991
"Avamäng" (luuletus), tõlkinud Ingvar Luhaäär – antoloogias "Armastus on metsik roos meis: maailma rahvaste armastusluulet", Tallinn 2007, lk 259
Severjanini luule tõlkeid ja viise tema poeesidele on ilmunud Eestis Karolina Grynilt aastatel 2016–2019: "Aeg hümnistada" (ISBN 9789949811694), "Maa armastab Päikest" (ISBN 9789949626236), "Karolina laulud" (ISBN 9789949011728).

Isiklikku

Igor Lotarjov sündis 1887. aastal Peterburis sõjaväeinseneri aadlik Vassili Lotarjovi ja pärusaadlikust ema Natalja (snd Šenšina) pojana. Tema pärusaadlikust ema kaugemad sugulased olid nt revolutsionäär Aleksandra Kollontai ja ajaloolane Nikolai Karamzin.

1921. aasta 21. detsembril abiellus ta Tartus Felissa Kruutiga. Neil sündis 31. juulil 1922 poeg Vakh (võttis augustis 1944 uueks nimeks Ling). Vakh põgenes 1944. aastal Rootsi, kus kandis oma sünnipärast perekonnanime Lotarev. Vakh Lotarev abiellus Vilma Treuga, kes oli Haapsalu päästepunkti kapteni Vassili Treu tütar. Treud kandsid pärast eestistamist perekonnanime Randma, seda ka Rootsis. Vakhil ja Vilmal sündis kaks poega, Jan Urmas Lotarev (snd 1952) ja Jaak Rein Lotarev (snd 1954). Rootsis elab Severjanini pojapojapoeg Bengt Tobias Lotarev, Norras pojapojapoeg Isak Andreas Lotarev.

Mälestuse jäädvustamine

Aastast 1996 antakse välja Igor Severjanini preemiat vene kultuuri populariseerijale Eestis.

Kirjandus ja välislingid

Jaan Kärner, "Severjanin – Visnapuu – Kussikov" – Jaan Kärneri raamatus "Lehed tuulde", Sõnavara kirjastus, Tartu 1924, lk 40–48
Henrik Visnapuu, "Igor Severjanin 50-aastane. Ääremärkusi ühe luuletaja elu ja loomingu kohta" – Vaba Maa 22. mai 1937, nr 114, lk 4; loetav ka digiteeritud eesti ajalehtede (DEA) aadressil
Valmar Adams, "Igor Severjanin Eestis" – Keel ja Kirjandus 1966, nr 8 ja V. Adamsi raamatus "Vene kirjandus, mu arm", Eesti Raamat, 1977, lk 320-327; samas lk 328-338 ka artikkel "Утопия Игоря Северянина"
Jüri Šumakov, "Igor Severjanin ja Tartu" – Edasi 14. mai 1967
Jüri Šumakov, "Severjaninit meenutades. Poeedi 80. sünnipäeva puhul" – Looming 1967, nr 5, lk 771–776
Jüri Šumakov, "Vene poeet eesti rannikul" – Looming 1977, nr 5, lk 876
Voldemar Kaljumäe, "Üks kauge hommik Pühajõe lauliku kodus" (vestlus kirjaniku abikaasa Felissa Kruudiga aastast 1937) – Keel ja Kirjandus 1978, nr 5, lk 301–302
Valmar Adams, "Ego-lõik vene futurismi ajaloos" – V. Adamsi raamatus "Õhtune valgus", Eesti Raamat, Tallinn 1982, lk 513–524
Jüri Šumakov, "Toila poeedile mõeldes" – Keel ja Kirjandus 1984, nr 9, lk 563–566 ja J. Šumakovi raamatus "Tartu tiivustusel", Eesti Raamat, Tallinn 1985, lk 82–93
Rein Kruus, "Eesti ja Igor Severjanin" – Looming 1987, nr 5, lk 682–693
Rein Kruus, "Severjanini-konverents Tšerepovetsis" (100. sünniaastapäevale pühendatud konverentsi ettekannetest) – Looming 1987, nr 7, lk 1004–06
Sergei Issakov, "Eesti Igor Severjanini loomingus" – Keel ja Kirjandus 1987, nr 7, lk 395–404
Eesti kirjanike leksikon, Eesti Raamat, Tallinn 2000, lk 528–529, artikli autor Eerik Teder
"Raamat Severjanini armuelust" (Михаил Петров, "Дон-Жуанский список Игоря-Северянина: истории о любви и смерти поэта", Таллинн 2002, 352 lk) – Eesti Päevaleht/Arkaadia 26. aprill 2002, lk 15
Jüri Aarma, "Eesti luule teises kuues" – Maaleht 10. september (veebiversioon 13. september) 2009, lk 23
Lea Pild ja Tatjana Misnikevitš, [1] "Igor Severjanini Henrik Visnapuu tõlked ja nende retseptsioon" (PDF-fail), tõlkinud Mall Jõgi – Keel ja Kirjandus 2010, nr 2, lk 112–126
Livia Viitol, "Severjanin Toilas" (Teatri Varius lavastusest "Ananassid šampanjas", autor ja lavastaja Heidi Sarapuu) – Teater. Muusika. Kino (TMK) 2012, nr 5, lk 29–38
Arno Oja, "Ananassid lillas kokteilis" – Sirp 11. november (veebiversioon 10. november) 2011, lk 23