Mine sisu juurde

Looduskaitse all olevad liigid Eestis

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt I kategooria kaitsealused liigid Eestis)
Kõre (Epidalea calamita) on Eestis esimesse kaitsekategooriasse kuuluv liik
Viigerhüljes (Phoca hispida) on teise kaitsekategooriasse kuuluv liik
Hallpea-rähn, üks kolmanda kategooria kaitsealustest liikidest

Looduskaitse all olevad liigid on Eestis jagatud kolme kategooriasse.

Esimesse kaitsekategooriasse kuuluvad valdavalt vähenenud arvukuse ning kriitiliselt halvas seisus elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. I kaitsekategooria liikide puhul tuleb taotleda luba loomade häälte salvestamiseks ning sigimis- ja pesitsuspaikade filmimiseks ning pildistamiseks. Samuti on keelatud täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites.

Esimesse kaitsekategooriasse arvatud kotkaliikide, must-toonekure ja lendorava pesapuu avastamise korral hakkab seal seadusest tulenevalt kehtima automaatne kaitsetsoon, mille raadius on liigispetsiifiline: 25 meetrist lendoraval 500 meetrini kaljukotkal. Pesapuu kaitsetsoonis kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord ning kevad-suvine liikumispiirang. Selle kaitsekategooria liikide kõik teadaolevad elupaigad või kasvukohad võetakse kaitse alla (kaitseala, hoiuala või püsielupaigana).

Teise kategooria looduskaitsealused liigid Eestis on liigid, keda esineb väga piiratud alal või vähestes elupaikades ning kelle arvukus väheneb ning levila aheneb. Sellesse kategooriasse on arvatud 259 liiki. Mõned liigid on vabariigi valitsuse määrusega paigutatud valedesse rühmadesse (näiteks järv-lahnarohi on loetud katteseemnetaimede hulka, tegelikult on ta sõnajalgtaim). Määruse järgi on sõnajalgtaimi 5, paljasseemnetaimi 1, katteseemnetaimi 112, sammaltaimi 26, seeni 27, samblikke 32, selgrootuid loomi 6 ja selgroogseid loomi 50 liiki. Vähemalt 50% teadaolevatest ja keskkonnaregistrisse kantud teise kategooria looduskaitsealuste liikide elupaikadest võetakse kaitse alla.

Kolmanda kategooria kaitsealused liigid Eestis on liigid, mis on suhteliselt tavalised, kuid on võimalik nende liikide arvukuse kriitiline langus. Kokku on selliseid liike 245. Kolmanda kaitsekategooria liikide teadaolevatest ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikadest või kasvukohtadest võetakse kaitse alla vähemalt 10%.

I kaitsekategooria liigid

[muuda | muuda lähteteksti]

Alljärgnevalt on loetletud I kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis, andmed seisuga 21. juuni 2014, Eesti Vabariigi Valitsuse 2004. aasta määruse nr 195 järgi. Kivistised võeti aastal 2014 eraldi määrusega kaitse alla. Nimekirjas on märkusi, mida määruses ei kajastata, ja osasid taksoneid on täpsemalt struktureeritud.

I kaitsekategooria taimeliigid

[muuda | muuda lähteteksti]

I kaitsekategooria sõnajalgtaimed (Pteridophyta)

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. põhja-raunjalg (Asplenium septentrionale)
  2. rohe-raunjalg (Asplenium viride)
  3. haruline võtmehein (Botrychium matricariifolium)
  4. virgiinia võtmehein (Botrychium virginianum)
  5. sudeedi põisjalg (Cystopteris sudetica)
  6. karedahambane osi (Equisetum × trachyodon)
  7. muda-lahnarohi (Isoetes echinospora)
  8. ogane astelsõnajalg (Polystichum aculeatum)
  9. Brauni astelsõnajalg (Polystichum braunii)
  10. odajas astelsõnajalg (Polystichum lonchitis)

I kaitsekategooria katteseemnetaimed (Angiospermae)

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. kollane käoking Aconitum lasiostomum
  2. liiv-hundihammas Astragalus arenarius
  3. mägi-kadakkaer Cerastium alpinum
  4. rohekas õõskeel Coeloglossum viride
  5. lääne-sõrmkäpp Dactylorhiza praetermissa
  6. Ruthe sõrmkäpp Dactylorhiza ruthei – esineb Eestis teadaolevalt vaid ühe väikese lokaalpopulatsioonina
  7. lehitu pisikäpp Epipogium aphyllum
  8. nõmmluga Juncus squarrosus
  9. ahtalehine kareputk Laserpitium prutenicum
  10. harilik kobarpea Ligularia sibirica
  11. silmjärvikas Littorella uniflora
  12. nõtke näkirohi Najas flexilis – esineb Eestis teadaolevalt vaid ühe väikese lokaalpopulatsioonina
  13. mägi-lipphernes Oxytropis campestris
  14. mägi-piimputk Peucedanum oreoselinum
  15. sinine kopsurohi Pulmonaria angustifolia
  16. pisilina Radiola linoides
  17. villtulikas Ranunculus lanuginosus
  18. püstkivirik Saxifraga adscendens
  19. püsiksannikas Swertia perennis

I kaitsekategooria sammaltaimed (Bryophyta)

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. roheline hiidkupar Buxbaumia viridis
  2. tömbilehine tiivik Fissidens arnoldii
  3. suur paelsammal Metzgeria conjugata
  4. kolmis-seligeeria Seligeria patula

I kaitsekategooria seeneliigid (Fungi)

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. poropoorik Amylocystis lapponica
  2. leht-kobartorik Grifola frondosa
  3. krookuspruunik Hapalopilus croceus
  4. taigapässik Inonotopsis subiculosa
  5. lõhe-lehtervahelik Leucopaxillus salmonifolius
  6. roosakas tammenääts Pachykytospora tuberculosa
  7. roosa võrkheinik Rhodotus palmatus
  8. lilla kübarnarmik Hydnellum fuligineoviolaceum
  9. limatünnik Sarcosoma globosum

I kaitsekategooria samblikuliigid (Lichens)

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. harilik tundrasamblik Flavocetraria cucullata

I kaitsekategooria loomaliigid

[muuda | muuda lähteteksti]
Merikotkas (Haliaeetus albicilla)

I kaitsekategooria selgrootud loomad (Invertebrata)

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ebapärlikarp Margaritifera margaritifera – säilinud Eestis teadaolevalt vaid ühe jäänukpopulatsioonina.

I kaitsekategooria selgroogsed loomad (Vertebrata)

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. kõre Bufo calamita
  2. rohe-kärnkonn Bufo viridis
  3. must-toonekurg Ciconia nigra – vähearvukas. Elupaiku ohustab metsaraie.
  4. väike-laukhani Anser erythropus;
  5. merikotkas Haliaeetus albicilla – 1990. aastate alguses oli liik Eestis väga haruldane ja tugevasti ohustatud, kuid tänu kaitsemeetmetele on merikotka olukord nüüdisajaks tunduvalt paranenud.
  6. madukotkas Circaetus gallicus;
  7. väike-konnakotkas Aquila pomarina;
  8. suur-konnakotkas Aquila clanga;
  9. kaljukotkas Aquila chrysaetos;
  10. kalakotkas Pandion haliaetus;
  11. väikepistrik Falco columbarius;
  12. rabapistrik Falco peregrinus;
  13. rabapüü Lagopus lagopus;
  14. niidurüdi Calidris alpina schinzii;
  15. tutkas Philomachus pugnax
  16. kassikakk Bubo bubo;
  17. habekakk Strix nebulosa;
  18. siniraag Coracias garrulus;
  19. lendorav Pteromys volans – vähearvukas. Elupaiku ohustab metsaraie.
  20. euroopa naarits Mustela lutreola – looduslik populatsioon on nüüdisajaks Eestis täielikult hävinud, kuid mitmete rahvusvaheliste projektide kaudu püütakse liigi asurkonda siin taastada.

I kaitsekategooria kivistised

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. Paleosoikumi selgroogsete (Vertebrata) kivistised, mille pikim mõõde ületab 10 mm. See kategooria hõlmab enamasti siluri ja devoni ajastute kalu;
  2. Eurüpteriidide (selts Eurypterida) kivistised, mille pikim mõõde ületab 10 mm;
  3. Okasnahksed (Echinodermata) perekonnast Bothriocidaris;
  4. Karvane mammut, Mammuthus primigenius
  5. Karvane ninasarvik, Coelodonta antiquitatis

II kaitsekategooria liigid

[muuda | muuda lähteteksti]

Alljärgnevalt on loetletud II kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis, andmed vastavalt 21. juuni 2014 kehtivale Eesti Vabariigi Valitsuse määrusele nr 195. Alates 1. oktoobrist 2010 kuuluvad niidurüdi ja kassikakk I kaitsekategooriasse ning hallhüljes III kaitsekategooriasse. Kivistised võeti aastal 2014 eraldi määrusega kaitse alla.

II kaitsekategooria taimeliigid

[muuda | muuda lähteteksti]

II kaitsekategooria sõnajalgtaimed (Pteridophyta)

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. müür-raunjalg Asplenium ruta-muraria;
  2. pruun raunjalg Asplenium trichomanes;
  3. vitsosi Equisetum × moorei;
  4. alssosi Equisetum scirpoides;
  5. järv-lahnarohi Isoetes lacustris;
  6. koldjas selaginell Selaginella selaginoides.

II kaitsekategooria paljasseemnetaimed (Gymnospermae)

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. harilik jugapuu Taxus baccata

II kaitsekategooria katteseemnetaimed (Angiospermae)

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. püramiid-akakapsas Ajuga pyramidalis;
  2. karvane maarjalepp Agrimonia pilosa;
  3. roomav akakapsas Ajuga reptans;
  4. väike konnarohi Alisma gramineum;
  5. nurmlauk Allium vineale;
  6. Gmelini kilbirohi Alyssum montanum subsp. Gmelinii;
  7. püramiid-koerakäpp Anacamptis pyramidalis;
  8. emaputk Angelica palustris;
  9. salutakjas Arctium nemorosum;
  10. palu-liivkann Arenaria procera;
  11. meripuju Artemisia maritima;
  12. oja-haneputk Berula erecta;
  13. kiirjas ruse Bidens radiata;
  14. varju-püsikluste Bromus benekenii;
  15. peen jänesekõrv Bupleurum tenuissimum;
  16. turvastarn Carex heleonastes;
  17. sagristarn Carex irrigua;
  18. randtarn Carex extensa;
  19. klibutarn Carex glareosa;
  20. gallia tarn Carex ligerica;
  21. põhjatarn Carex mackenziei;
  22. jalgtarn Carex rhizina;
  23. nokktarn Carex rhyncophysa;
  24. õrn tarn Carex disperma;
  25. valge tolmpea Cephalanthera longifolia;
  26. punane tolmpea Cephalanthera rubra;
  27. madal kadakkaer Cerastium pumilum;
  28. uimastav varesputk Chaerophyllum temulum;
  29. laialehine nestik Cinna latifolia;
  30. pori-nõiakold Circaea lutetiana;
  31. taani merisalat Cochlearia danica;
  32. kõdu-koralljuur Corallorhiza trifida;
  33. vahelmine lõokannus Corydalis intermedia;
  34. pehme koeratubakas Crepis mollis;
  35. kevad-ristmadar Cruciata glabra;
  36. pruun lõikhein Cyperus fuscus;
  37. kaunis kuldking Cypripedium calceolus;
  38. täpiline sõrmkäpp Dactylorhiza cruenta;
  39. saaremaa sõrmkäpp Dactylorhiza osiliensis;
  40. Russowi sõrmkäpp Dactylorhiza russowii;
  41. nõmmnelk Dianthus arenarius;
  42. aasnelk Dianthus superbus;
  43. sile tondipea Dracocephalum ruyschiana;
  44. mõru vesipipar Elatine hydropiper;
  45. rand-orashein Elytrigia junceiformis;
  46. sale villpea Eriophorum gracile;
  47. rand-ogaputk Eryngium maritimum;
  48. mets-aruhein Festuca altissima;
  49. sinine emajuur Gentiana pneumonanthe;
  50. kivi-kurereha Geranium columbinum;
  51. läikiv kurereha Geranium lucidum;
  52. niidu-kuremõõk Gladiolus imbricatus;
  53. kahar parthein Glyceria lithuanica;
  54. lõhnav käoraamat Gymnadenia odoratissima;
  55. hall soolmalts Halimione pedunculata;
  56. harilik luuderohi Hedera helix;
  57. harilik käokuld Helichrysum arenarium;
  58. harilik muguljuur Herminium monorchis;
  59. pehme mesihein Holcus mollis;
  60. loim-vesipaunikas Hydrocotyle vulgaris;
  61. mägi-naistepuna Hypericum montanum;
  62. võsu-liivsibul Jovibarba sobolifera;
  63. rabaluga Juncus stygius;
  64. tömbiõiene luga Juncus subnodulosus;
  65. sale haguhein Koeleria gracilis;
  66. must seahernes Lathyrus niger;
  67. jõgi-metsriis Leersia oryzoides;
  68. soohiilakas Liparis loeselii;
  69. väike käopõll Listera cordata;
  70. vesilobeelia Lobelia dortmanna;
  71. ainulehine sookäpp Malaxis monophyllos;
  72. harilik sookäpp Malaxis paludosa;
  73. ida-võsalill Moehringia lateriflora;
  74. siberi piimikas Mulgedium sibiricum;
  75. vahelduvaõiene vesikuusk Myriophyllum alterniflorum;
  76. vahelmine näkirohi Najas marina subsp. intermedia;
  77. liiv-esparsett Onobrychis arenaria;
  78. kärbesõis Ophrys insectifera;
  79. jumalakäpp Orchis mascula;
  80. arukäpp Orchis morio;
  81. tõmmu käpp Orchis ustulata;
  82. karvane lipphernes Oxytropis pilosa;
  83. kuninga-kuuskjalg Pedicularis sceptrum-carolinum;
  84. alpi võipätakas Pinguicula alpina;
  85. austria roidputk Pleurospermum austriacum;
  86. alpi nurmikas Poa alpina;
  87. rand-kirburohi Polygonum oxyspermum;
  88. juus-penikeel Potamogeton trichoides;
  89. laukapuu Prunus spinosa;
  90. palu-karukell Pulsatilla patens;
  91. salutulikas Ranunculus nemorosus;
  92. saaremaa robirohi Rhinanthus osiliensis;
  93. tume nokkhein Rhynchospora fusca;
  94. mesimurakas Rubus arcticus;
  95. rand-kesakann Sagina maritima;
  96. hanepaju Salix repens;
  97. liht-randpung Samolus valerandi;
  98. eesti soojumikas Saussurea alpina subsp. esthonica;
  99. kollane kivirik Saxifraga hirculus;
  100. mustjas sepsikas Schoenus nigricans;
  101. juurduv kõrkjas Scirpus radicans;
  102. palu-põisrohi Silene chlorantha;
  103. madal unilook Sisymbrium supinum;
  104. tuhkpihlakas Sorbus rupicola;
  105. lamedalehine jõgitakjas Sparganium angustifolium;
  106. ujuv jõgitakjas Sparganium gramineum;
  107. lääne-sõlmhein Spergularia media;
  108. rand-soodahein Suaeda maritima;
  109. püst-linalehik Thesium ebracteatum;
  110. lamav ristik Trifolium campestre;
  111. siberi koldkaer Trisetum sibiricum;
  112. nõmm-mailane Veronica dillenii;
  113. väikeseõieline hiirehernes Vicia lathyroides;
  114. peenelehine hiirehernes Vicia tenuifolia;
  115. kõrge kannike Viola elatior;
  116. pisikannike Viola pumila;
  117. laanekannike Viola selkirkii.

II kaitsekategooria sammaltaimed (Bryota)

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. kurruline tuhmik Anomodon rugelii;
  2. õunjas bartraamia Bartramia pomiformis;
  3. kolmehõlmaline batsaania Bazzania trilobata;
  4. turd-lühikupar Brachythecium turgidum;
  5. meri-pungsammal Bryum marratii;
  6. vesi-tömptipp Calliergon megalophyllum;
  7. mustpeasammal Catoscopium nigritum;
  8. juus-kiilsirbik Dichelyma capillaceum;
  9. vesi-kiilsirbik Dichelyma falcatum;
  10. roheline kaksikhammas Dicranum viride;
  11. könttanukas Encalypta mutica;
  12. tamarisk-kariksammal Frullania tamarisci;
  13. õlilõhiksammal Oleolophozia perssonii, varem Perssoni lõhiksammal Lophozia perssonii;
  14. tugev kurdõhik Exsertotheca crispa, varem kurdõhik Neckera crispa;
  15. allikatiivik Fissidens fontanus, varem allika-vesitiivik Octodiceras fontanum;
  16. põhja-roodik Palustriella decipiens;
  17. Oederi põiksammal Plagiopus oederianus, varem Oederi põikkupar Plagiopus oederi;
  18. lainjas põikkupar Plagiothecium undulatum;
  19. sale katiksammal Pterogonium gracile;
  20. kurdsammal Rhytidium rugosum;
  21. sinisammal Saelania glaucescens;
  22. meklenburgi timmia Timmia megapolitana;
  23. jäik keerdsammal Tortella rigens;
  24. suur sagarsammal Tritomaria quinquedentata;
  25. tundra vesisirbik Warnstorfia tundrae.

II kaitsekategooria seened (Fungi)

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. sireli-lambaseenik Albatrellus syringae;
  2. lepa-kärbseseen Amanita friabilis;
  3. lehise-õõspuravik Boletinus cavipes;
  4. must hundiseenik Boletopsis leucomelaena;
  5. punajalg-kivipuravik Boletus erythropus;
  6. Fechtneri kivipuravik Boletus fechtneri;
  7. mõru kivipuravik Boletus radicans;
  8. kollane kivipuravik Boletus suspectus;
  9. soo-maamuna Bovista paludosa;
  10. mustuv torbikseen (varasema nimega mustuv/lilla kukeseen) Craterellus melanoxeros;
  11. säärissirmik Chamaemyces fracidus;
  12. Bloxami punalehik Entoloma bloxamii;
  13. liiv-maakeel Geoglossum arenarium;
  14. purpur-maakeel Geoglossum atropurpureum;
  15. ebe-limanutt Hygrophorus chrysodon;
  16. tammepässik Inonotus dryophilus;
  17. kuldpiimane riisikas Lactarius chrysorrheus;
  18. roosa riisikas Lactarius controversus;
  19. ripsriisikas Lactarius mairei;
  20. värviline lehtervahelik Leucopaxillus compactus;
  21. valge sirmik Leucoagaricus nympharum;
  22. kellukmürkel Morchella semilibera;
  23. luiteliudik Peziza ammophila;
  24. mugultorik Polyporus tuberaster;
  25. kroonliudik Sarcosphaera coronaria;
  26. kährikseen Sparassis crispa;
  27. sellerheinik Tricholoma apium.

II kaitsekategooria samblikud (Lichens)

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. harilik tuustsamblik Alectoria sarmentosa;
  2. nõel-narmassamblik Bryoria furcellata;
  3. tera-mõhnsamblik Bacidia biatorina;
  4. kirss-mõhnsamblik Bacidia laurocerasi;
  5. kahvatu seensamblik Baeomyces carneus;
  6. rohe-tilksamblik Biatoridium monasteriense;
  7. näsa-kuldsamblik Caloplaca verruculifera;
  8. oliiv-helksamblik Cetrelia olivetorum;
  9. härma-varjusamblik Chaenotheca cinerea;
  10. vask-porosamblik Cladonia convoluta;
  11. sire-säärsamblik Cybebe gracilenta;
  12. must limasamblik Collema nigrescens;
  13. kollane virvesamblik Dimerella lutea;
  14. harilik kitsesamblik Flavoparmelia caperata;
  15. jalaka-kauss-samblik Gyalecta ulmi;
  16. männi-soomussamblik Hypocenomyce anthracophila;
  17. sõrmjas tardsamblik Leptogium teretiusculum;
  18. karvane kruupsamblik Micarea hedlundii;
  19. kääv-neersamblik Nephroma resupinatum;
  20. külm purusamblik Ochrolechia frigida;
  21. väike nõgisamblik Parmeliella triptophylla;
  22. serva-kilpsamblik Peltigera collina;
  23. hõbe-luulissamblik Pyrenula laevigata;
  24. õli-luulissamblik Pyrenula nitidella;
  25. ruske nuisamblik Sclerophora coniophaea;
  26. sale nuisamblik Sclerophora farinacea;
  27. võrk-nuisamblik Sclerophora peronella;
  28. harilik lohksamblik Solorina saccata;
  29. käsnjas lohksamblik Solorina spongiosa;
  30. valge vahasamblik Squamarina lentigera;
  31. loo-rebasesamblik Vulpicida tubulosus;
  32. Mougeot' koldsamblik Xanthoparmelia mougeotii.

II kaitsekategooria loomaliigid

[muuda | muuda lähteteksti]

II kaitsekategooria selgrootud loomad (Invertebrata)

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. apteegikaan Hirudo medicinalis;
  2. paksukojaline jõekarp Unio crassus;
  3. eremiitpõrnikas Osmoderma eremita;
  4. väike-punalamesklane Cucujus cinnaberinus;
  5. männisinelane Boros schneideri;
  6. mustlaik-apollo Parnassius mnemosyne.

II kaitsekategooria selgroogsed loomad (Vertebrata)

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. säga Silurus glanis;
  2. tõugjas Aspius aspius;
  3. harivesilik Triturus cristatus;
  4. mudakonn Pelobates fuscus;
  5. kivisisalik Lacerta agilis;
  6. järvekaur Gavia arctica;
  7. sarvikpütt Podiceps auritus;
  8. hüüp Botaurus stellaris;
  9. väikeluik Cygnus columbianus;
  10. laululuik Cygnus cygnus;
  11. soopart Anas acuta (haudeasurkond);
  12. merivart Aythya marila (haudeasurkond);
  13. kirjuhahk Polysticta stelleri;
  14. väikekoskel Mergus albellus;
  15. kanakull Accipiter gentilis;
  16. metsis Tetrao urogallus;
  17. väikehuik Porzana parva;
  18. naaskelnokk Recurvirostra avosetta;
  19. mudanepp Lymnocryptes minimus;
  20. rohunepp Gallinago media;
  21. mustsaba-vigle Limosa limosa;
  22. kivirullija Arenaria interpres;
  23. väikekajakas Larus minutus;
  24. tõmmukajakas Larus fuscus;
  25. räusktiir Sterna caspia;
  26. tutt-tiir Sterna sandvicensis;
  27. alk Alca torda;
  28. krüüsel Cepphus grylle;
  29. sooräts Asio flammeus;
  30. karvasjalg-kakk Aegolius funereus;
  31. jäälind Alcedo atthis;
  32. roherähn Picus viridis;
  33. valgeselg-kirjurähn Dendrocopos leucotos;
  34. laanerähn Picoides tridactylus;
  35. nõmmekiur Anthus campestris;
  36. randkiur Anthys petrosus;
  37. luha-sinirind Luscinia svecica cyanecula;
  38. põldtsiitsitaja Emberiza hortulana;
  39. veelendlane Myotis daubentoni;
  40. tiigilendlane Myotis dasycneme;
  41. tõmmulendlane (varasema nimega Brandti lendlane) Myotis brandtii;
  42. habelendlane Myotis mystacinus;
  43. Nattereri lendlane Myotis nattereri;
  44. pruun-suurkõrv Plecotus auritus;
  45. suurvidevlane Nyctalus noctula;
  46. kääbus-nahkhiir Pipistrellus pipistrellus;
  47. pargi-nahkhiir Pipistrellus nathusii;
  48. pügmee-nahkhiir Pipistrellus pygmaeus;
  49. hõbe-nahkhiir (varasema nimega suur-nahkhiir) Vespertilio murinus;
  50. põhja-nahkhiir Eptesicus nilssonii;
  51. viigerhüljes Phoca hispida.

II kaitsekategooria kivistised

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. Peajalgsete (klass Cephalopoda) kivististe tervikeksemplarid. Peajalgsete tervikeksemplariks loetakse kivistist, millel on säilinud nii elukamber kui ka gaasikambrid;
  2. Okasnahksete (hõimkond Echinodermata) tervikeksemplarid. Okasnahksete tervikeksemplariks loetakse kivistist, millel on säilinud pähik (calyx);
  3. Trilobiitide (alamhõimkond Trilobita) tervikeksemplarid. Trilobiitide tervikeksemplariks loetakse kivistist, millel on säilinud nii sabakilp kui peakilp.

III kaitsekategooria liigid

[muuda | muuda lähteteksti]

Alljärgnevalt on loetletud III kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis, andmed vastavalt 19. mai 2004 keskkonnaministri määrusele nr 51.

III kaitsekategooria taimeliigid

[muuda | muuda lähteteksti]

III kaitsekategooria sõnajalgtaimed (Pteridophyta)

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. mets-vareskold Diphasium complanatum;
  2. nõmm-vareskold Diphasium tristachyum;
  3. harilik ungrukold Huperzia selago;
  4. paas-kolmissõnajalg Gymnocarpium robertianum;
  5. karukold Lycopodium clavatum.

III kaitsekategooria katteseemnetaimed (Angiospermae)

[muuda | muuda lähteteksti]
Soo-neiuvaip (Epipactis palustris)
  1. karulauk Allium ursinum;
  2. veripunane koldrohi Anthyllis coccinea;
  3. roosa merikann Armeria maritima subsp. elongata;
  4. sile kardhein Ceratophyllum submersum
  5. rootsi kukits Cornus suecica;
  6. lääne-mõõkrohi Cladium mariscus;
  7. harilik sügislill Colchicum autumnale;
  8. must tuhkpuu Cotoneaster niger;
  9. karvane ristmadar Cruciata laevipes;
  10. balti sõrmkäpp Dactylorhiza baltica;
  11. vööthuul-sõrmkäpp Dactylorhiza fuchsii;
  12. kahkjaspunane sõrmkäpp Dactylorhiza incarnata;
  13. kuradi-sõrmkäpp Dactylorhiza maculata;
  14. müürkevadik Draba muralis;
  15. metskevadik Draba nemoralis;
  16. tumepunane neiuvaip Epipactis atrorubens;
  17. laialehine neiuvaip Epipactis helleborine;
  18. soo-neiuvaip Epipactis palustris;
  19. harilik kikkapuu Euonymus europaea;
  20. roomav öövilge Goodyera repens;
  21. harilik käoraamat Gymnadenia conopsea;
  22. kaljukress Hornungia petraea;
  23. siberi võhumõõk Iris sibirica;
  24. rand-seahernes Lathyrus japonicus;
  25. suur käopõll Listera ovata;
  26. mets-kuukress Lunaria rediviva;
  27. mets-õunapuu Malus sylvestris;
  28. harilik porss Myrica gale;
  29. pruunikas pesajuur Neottia nidus-avis;
  30. väike vesikupp Nuphar pumila;
  31. valge vesiroos Nymphaea alba;
  32. väike vesiroos Nymphaea candida;
  33. hall käpp Orchis militaris;
  34. põdrajuure-soomukas Orobanche bartlingii;
  35. suur soomukas Orobanche elatior;
  36. ohakasoomukas Orobanche pallidiflora;
  37. tähk-rapuntsel Phyteuma spicata;
  38. kahelehine käokeel Platanthera bifolia;
  39. rohekas käokeel Platanthera chlorantha;
  40. niitjas penikeel Potamogeton filiformis;
  41. väike penikeel Potamogeton pusillus;
  42. põõsasmaran Potentilla fruticosa;
  43. aas-karukell Pulsatilla pratensis;
  44. mets-pirnipuu Pyrus pyraster;
  45. tui-tähtpea Scabiosa columbaria;
  46. värvi-paskhein Serratula tinctoria;
  47. niidu-asparhernes Tetragonolobus maritimus;
  48. ahtalehine ängelhein Thalictrum lucidum;
  49. alpi ristik Trifolium alpestre;
  50. künnapuu Ulmus laevis;
  51. püstine hiirehernes Vicia cassubica;
  52. lood-angervars Vincetoxicum hirundinaria;
  53. lodukannike Viola uliginosa.

III kaitsekategooria sammaltaimed (Bryota)

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. Helleri narmaskarikas Crossocalyx hellerianus, varem Helleri ebatähtlehik Anastrophyllum hellerianum;
  2. kivi-lõhiskupar Andreaea rupestris;
  3. longus rippsammal Antitrichia curtipendula;
  4. allika-nuttsammal Ptychostomum pseudotriquetrum, varem tõmmu pungsammal Bryum neodamense;
  5. läikiv kurdsirbik Hamatocaulis vernicosus;
  6. harilik valvik Leucobryum glaucum;
  7. sulgjas õhik Neckera pennata;
  8. corda porella Porella cordaeana;
  9. suurelehine porella Porella platyphylla;
  10. süstjas skapaania Scapania apiculata;
  11. lindbergi turbasammal Sphagnum lindbergii;
  12. loigu-turbasammal Sphagnum inundatum;
  13. viierealine turbasammal Sphagnum quinquefarium;
  14. Wulfi turbasammal Sphagnum wulfianum;
  15. kähar põõsassammal Thamnobryum alopecurum;
  16. keeljas keerik Tortula lingulata.

III kaitsekategooria seened (Fungi)

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. sarvharik Clavulinopsis corniculata;
  2. haavanääts Junghuhnia pseudozilingiana;
  3. kadakatarjak Oxyporus philadelphi;
  4. must narmik Phellodon niger;
  5. pruunikas mütsnarmik Bankera fuligineoalba;
  6. lilla mütsnarmik Bankera violascens;
  7. hall hundiseenik Boletopsis grisea;
  8. taiga-peenpoorik Skeletocutis odora;
  9. kuld-soverbiell Sowerbyella imperialis;
  10. hiidheinik Tricholoma colossus.

III kaitsekategooria samblikud (Lichens)

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. rant-tähnsamblik Arthonia byssacea;
  2. rant-tünnsamblik Cyphelium inquinans;
  3. pikk lõhnasamblik Evernia divaricata;
  4. harilik särasamblik Fulgensia bracteata;
  5. harilik põissamblik Lasallia pustulata;
  6. puna-näsasamblik Lecidea erythrophaea;
  7. harilik kopsusamblik Lobaria pulmonaria;
  8. haava tardsamblik Leptogium saturninum [keskkonnaministri määruses on valesti; õige on haava-tardsamblik];
  9. suur nööpsamblik Megalaria grossa;
  10. harilik poorsamblik Menegazzia terebrata;
  11. sile neersamblik Nephroma laevigatum;
  12. harilik neersamblik Nephroma parile;
  13. stepi-naastsamblik Psora decipiens;
  14. niitjas rihmsamblik Ramalina thrausta;
  15. lumi-nuisamblik Sclerophora nivea;
  16. pisi-tinasamblik Stereocaulon condensatum;
  17. harilik koobassamblik Thelotrema lepadinum;
  18. kare habesamblik Usnea scabrata.

III kaitsekategooria loomaliigid

[muuda | muuda lähteteksti]

III kaitsekategooria selgrootud loomad (Invertebrata)

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. vasakkeermene pisitigu Vertigo angustior;
  2. luha-pisitigu Vertigo geyeri;
  3. väike pisitigu Vertigo genesii;
  4. rohe-tondihobu Aeshna viridis;
  5. valgelaup-rabakiil Leucorrhinia albifrons;
  6. suur-rabakiil Leucorrhinia pectoralis;
  7. hännak-rabakiil Leucorrhinia caudalis;
  8. rohe-vesihobu Ophiogomphus cecilia;
  9. laiujur Dytiscus latissimus;
  10. tõmmuujur Graphoderus bilineatus;
  11. must-seenesultan Oxyporus mannerheimi;
  12. vareskaera-aasasilmik Coenonympha hero;
  13. teelehe-mosaiikliblikas Euphydryas aurinia;
  14. suur-mosaiikliblikas Euphydryas maturna;
  15. suur-kuldtiib Lycaena dispar;
  16. sõõrsilmik Lopinga achine;
  17. nõmme-tähniksinitiib Maculinea arion;
  18. tume-nõlvaöölane Chersotis andereggii;
  19. põhja-tõmmusilmik Erebia embla;
  20. hahkkaruslane Phragmatobia luctifera;
  21. liivakuklane Formica pratensis;
  22. veerekuklane Formica nigricans;
  23. laanekuklane Formica aquilonia;
  24. karukuklane Formica lugubris;
  25. palukuklane Formica polyctena;
  26. arukuklane Formica rufa;
  27. kännukuklane Formica truncorum;
  28. ristikukimalane Bombus distinguendus;
  29. aedkimalane Bombus hortorum;
  30. jaanikimalane Bombus humilis;
  31. talukimalane Bombus hypnorum;
  32. nõmmekimalane Bombus jonellus;
  33. kivikimalane Bombus lapidarius;
  34. maakimalane Bombus lucorum;
  35. samblakimalane Bombus muscorum;
  36. põldkimalane Bombus pascuorum;
  37. niidukimalane Bombus pratorum;
  38. tume kimalane Bombus ruderarius;
  39. Schrencki kimalane Bombus schrencki;
  40. sorokimalane Bombus soroeensis;
  41. pikktiib-kimalane Bombus sporadicus;
  42. urukimalane Bombus subterraneus;
  43. metsakimalane Bombus sylvarum;
  44. karukimalane Bombus terrestris;
  45. hall kimalane Bombus veteranus.

III kaitsekategooria selgroogsed loomad (Vertebrata)

[muuda | muuda lähteteksti]
Hink (Cobitis taenia)
  1. atlandi tuur Acipenser sturio;
  2. harjus Thymallus thymallus;
  3. hink Cobitis taenia;
  4. võldas Cottus gobio;
  5. vingerjas Misgurnus fossilis;
  6. tähnikvesilik Triturus vulgaris;
  7. harilik kärnkonn Bufo bufo;
  8. rohukonn Rana temporaria;
  9. rabakonn Rana arvalis;
  10. veekonn Rana esculenta;
  11. tiigikonn Rana lessonae;
  12. järvekonn Rana ridibunda;
  13. arusisalik Lacerta vivipara;
  14. vaskuss Anguis fragilis;
  15. nastik Natrix natrix;
  16. rästik Vipera berus;
  17. punakurk-kaur Gavia stellata;
  18. väikepütt Tachybaptus ruficollis;
  19. hallpõsk-pütt Podiceps grisegena;
  20. valge-toonekurg Ciconia ciconia;
  21. valgepõsk-lagle Branta leucopsis;
  22. punakael-lagle Branta ruficollis;
  23. ristpart Tadorna tadorna;
  24. tõmmuvaeras Melanitta fusca;
  25. herilaseviu Pernis apivorus;
  26. must-harksaba Milvus migrans;
  27. roo-loorkull Circus aeroginosus;
  28. välja-loorkull Circus cyaneus;
  29. soo-loorkull Circus pygargus;
  30. raudkull Accipiter nisus;
  31. hiireviu Buteo buteo;
  32. karvasjalg-viu Buteo lagopus;
  33. tuuletallaja Falco tinnunculus;
  34. punajalg-pistrik Falco vespertinus;
  35. lõopistrik Falco subbuteo;
  36. laanepüü Bonasa bonasia;
  37. teder Tetrao tetrix;
  38. rooruik Rallus aquaticus;
  39. täpikhuik Porzana porzana;
  40. rukkirääk Crex crex;
  41. tait Gallinula chloropus;
  42. sookurg Grus grus;
  43. liivatüll Charadrius hiaticula;
  44. väiketüll Charadrius dubius;
  45. rüüt Pluvialis aprcaria;
  46. meririsla Calidris maritima;
  47. vöötsaba-vigle Limosa lapponica;
  48. väikekoovitaja Numenius phaeopus;
  49. suurkoovitaja Numenius arquata;
  50. punajalg-tilder Tringa totanus;
  51. heletilder Tringa nebularia;
  52. mudatilder Tringa glareola;
  53. veetallaja Phalaropus lobatus;
  54. jõgitiir Sterna hirundo;
  55. randtiir Sterna paradisaea;
  56. väiketiir Sterna albifrons;
  57. mustviires Chlidonias niger;
  58. õõnetuvi Columba oenas;
  59. lumekakk Nyctea scandiaca;
  60. vöötkakk Surnia ulula;
  61. värbkakk Glaucidium passerinum;
  62. kodukakk Strix aluco;
  63. händkakk Strix uralensis;
  64. öösorr Caprimulgus europaeus;
  65. vaenukägu Upupa epops;
  66. väänkael Jynx torquilla;
  67. hallpea-rähn Picus canus;
  68. musträhn Dryocopus martius;
  69. tamme-kirjurähn Dendrocopos medius;
  70. väike-kirjurähn Dendrocopos minor;
  71. nõmmelõoke Lullula arborea;
  72. kaldapääsuke Riparia riparia;
  73. suitsupääsuke Hirundo rustica;
  74. hänilane Motacilla flava;
  75. kuldhänilane Motacilla citreola;
  76. vesipapp Cinclus cinclus;
  77. hoburästas Turdus viscivorus;
  78. vööt-põõsalind Sylvia nisoria;
  79. väike-kärbsenäpp Ficedula parva;
  80. punaselg-õgija Lanius collurio;
  81. hallõgija Lanius excubitor;
  82. koldvint Serinus serinus;
  83. männi-käbilind Loxia pytyopsittacus;
  84. kasetriibik Sicista betulina;
  85. pähklinäpp Muscardinus avellanarius;
  86. lagrits Eliomys quercinus;
  87. pringel Phocoena phocoena;
  88. ahm Gulo gulo;
  89. saarmas Lutra lutra;
  90. hallhüljes Halichoerus grypus.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]