Tumekimalane
| Tumekimalane | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
| Klass |
Putukad Insecta |
| Selts |
Kiletiivalised Hymenoptera |
| Alamselts |
Rippkehalised Apocrita |
| Sugukond |
Mesilaslased Apidae |
| Perekond |
Kimalane Bombus |
| Liik |
Tumekimalane |
| Binaarne nimetus | |
|
Bombus ruderarius | |
Tumekimalane (Bombus ruderarius) on mesilaslaste sugukonda kuuluv kimalaseliik.
Levik
[muuda | muuda lähteteksti]Tumekimalast leidub Euroopas ja Loode-Aasias Iirimaalt läänes kuni Siberi ja Loode-Hiinani idas, Põhjalahe ja põhjapolaarjooneni Skandinaavias ning lõuna suunas Põhja-Aafrikas, Lõuna-Itaalias, Kreekas ja Balkani poolsaarel. Jaotus on ebaühtlane – Põhja-Aafrikas peetakse teda väga haruldaseks, samas kui Püreneede idaosas on tumekimalane väga levinud, moodustades enam kui poole kõigist kimalastest selles piirkonnas.[1]
Välimus
[muuda | muuda lähteteksti]Tumekimalane sarnaneb väliselt kivikimalasega, sametkimalasega (Bombus confusus) ja sorokimalase alamliigiga, kellel kõigil on rindmik ja tagakeha eesmine osa mustad, tagakeha tipp aga oranžikaspunane. Oluline erinevus on tagumiste jalgade suirakorvikest ümbritsevaid karvade värvuses – tumekimalasel on need oranžikaspunased, ülejäänud sarnastel liikidel aga süsimustad.[2]
Tumekimalase suised on keskmise pikkusega.[2]
Elupaigad
[muuda | muuda lähteteksti]Tumekimalane pesitseb maapinnal (nt samblas, kompostihunnikus) või pinnases maapinna lähedal endistes hiireurgudes.[2] Pesakond ei ole kuigi suur, sinna kuulub alla 100 töölise.[3] Elupaik on avatud, mille hulka kuulub ka prahitaimkond. Tumekimalane väldib väga metsaseid alasid.[2]
Esinemine ja kaitse Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]
Eestis on ta sage[4] ja kuulub kuue arvukaima liigi hulka[2]. Ta on meil arvatud III kaitsekategooriasse.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Atlas Hymenoptera. Bombus (Thoracobombus) ruderarius
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Eesti kimalased (pdf)
- ↑ "Eesti kimalaste fauna ja ohustatus (2021)" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 16. mai 2021. Vaadatud 16. mail 2021.
- ↑ M. Chinery, 2005. Euroopa putukad (tõlkinud ja kohandanud Teder, T. & Tammaru, T). Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 252.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Tumekimalane – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis- Tume kimalane andmebaasis eElurikkus
