Mine sisu juurde

Lendorav

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Lendorav (perekond).
Lendorav
Lendorav oma pesa kõrval
Lendorav oma pesa kõrval
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Imetajad Mammalia
Selts Närilised Rodentia
Sugukond Lendoravlased Pteromyidae
Perekond Lendorav Pteromys
Liik Lendorav
Binaarne nimetus
Pteromys volans
Linnaeus, 1758

Lendorav ehk harilik lendorav (Pteromys volans L.) on näriliste seltsi, oravlaste sugukonda kuuluv pisiimetaja.[2] Varem on teda paigutatud ka eraldi lendoravlaste sugukonda.[3] Ta on Eesti faunas ainuke lendorava perekonna esindaja.[4] Lendorav on Eestis oma areaali läänepiiril, levilaks on Virumaa metsad. Lendorav on öise eluviisiga ning vajab ellu jäämiseks vanu metsi.[5] Ta on Eestis I kategooria kaitsealune liik.[6]

Süstemaatika

[muuda | muuda lähteteksti]

Lendoravaga välimuselt ja eestikeelse nimetuse poolest sarnane liik on orav (Sciurus vulgaris), kes kuulub küll lendoravaga samasse seltsi, kuid mitte samasse sugukonda.[3] (Mõne allika järgi on nad samas sugukonnas, kuid lendoravad kuuluvad eraldi triibusesse.) Sarnasuse tõttu andis lendorava esimene kirjeldaja Carl von Linné 1758. aastal talle ladinakeelse nime Sciurus volans (otsetõlkes 'lendav orav'), pidades harilikku lendoravat ja harilikku oravat ehk punaoravat samasse perekonda kuuluvaks.[7]

Liigi tänapäevane ladinakeelne nimetus tuleneb sõnadest pteron – tiib (kr), mys – hiir, volans – lendav (lad), otsetõlkes 'lendav tiibhiir'.[8]

Ehkki Eestis on harilik lendorav ainuke oma perekonna ja sugukonna esindaja, kuulub samasse perekonda ka Jaapanis Honshu ja Kyushu saartel elutsev jaapani lendorav (Pteromys momonga). Lendoravate sugukonda (Pteromyini või Petauristini) kuulub umbes 50 liiki 16 perekonnas. 1987. aastal eesti keeles ilmunud "Loomade elu" andmeil kirjeldas toonane süstemaatika vaid 36 liiki 13 perekonnast, kelle seas olid Sri Lankast Birmani ulatuva areaaliga taguan (Petaurista petaurista), Kašmiiri mägedes elutsev kaljulendorav (Eupetaurus cinereus), Põhja- ja Kesk-Ameerikas elavad lõunaliugur (Glaucomys volans) ja põhjaliugur (Glaucomys sabrinus) ning Kagu-Aasia lendoravike (Petaurillus) hulka kuuluv tava-lendoravik (Petaurillus hosei) Kalimantanilt.[9]

Lendoravail eristatakse 4 alamliiki:

  • Pteromys volans volans
  • Pteromys volans athene
  • Pteromys volans buechneri
  • Pteromys volans orii

Leviala

[muuda | muuda lähteteksti]

Lendorava areaal asub kogu Põhja-Euraasia sega- ja lehtmetsavööndis. Alates Lääne-Soomest ja Baltimaadest, läbi Siberi ja Vaikse ookeani rannikuni.[7][10]

Eestis elutseb lendorav Virumaa keskosa rabade ümbruse metsades. Veel 20. sajandi viimastel kümnenditel leidus neid paiguti ka Soomaal, Lõuna-Pärnumaal, Harju- ja Raplamaal.[11]

Arvukus

[muuda | muuda lähteteksti]

Kogu levila piires on arvukus üsna väike ning hajus, kuid täpseid andmeid ei ole teada. Arvukuse ja elupaikade vähenemine on olnud iseloomulikud ja süvenenud pidevalt terve 20. sajandi vältel.[7][10] Levila idaosas on arvukus suurem kui lääneosas. Levila lääneosas on lendorav kõige laiemalt levinud Soomes, kuigi ka sealsetes metsades on asustatus üsna laigutine.[5] Euroopas arvukus väheneb, sest liigse metsade majandamise tagajärjel hävivad vanad õõnsate puudega haavikud, mis on liigile olulised elupaigad.[8]

Välimus

[muuda | muuda lähteteksti]

Lendorav sarnaneb kuju poolest oravaga, kuid on veidi väiksem. Oravast saab teda eristada näiteks saba poolest, mis on küll pikk ja tiheda karvastikuga, kuid samas mitte nii pikkade karvadega kui oraval. Lisaks eelpool mainitule on lendorava saba horisontaalselt lamendunud. Veel esineb oravatel kõrvade otstes pikem karvatutt, mida aga lendoraval ei ole. Liigile omased tunnused on mustad suured silmad ning karvkattega kaetud lennuse esinemine esi- ja tagajäsemete vahel.[12] Kui lennus ehk nahakurd ei ole kasutuses, siis on see märkamatu.[8] Karvastik on tihe, pehme ning siidine, mis on suvekuudel kollakas- kuni mustjashall ning talvel hõbehall. Kõhupiirkond ja jäsemete siseküljed on aasta läbi valged. Aluskarv on tumehall. Suvel on karvkate tumedam ja pruunikam. Lendorav vahetab karva kaks korda aastas.[10][12]

Lendorava pea on ümmargune, kõrvad lühikesed ja ümardunud. Kolju näo-osa lühenenud, diasteemi pikkus võrdne või ületab purihammaste reapikkuse. Kolju üldpikkus 38,2–41,3 mm, põsekaarte vahepikkus 22,8–25,2 mm ja ülalõua hammaste rea pikkus on 7,1–7,7 mm. Hambavalem: 1/1, 0/0, 2/1, 3/3 = 22.[8][12]

Looma tüvepikkus jääb vahemikku 13–20 cm, lamendunud saba on 9–14 cm pikkune. Lendorava kehamass jääb 95–170 g vahele (keskmiselt 130 g). Emasloomad kaaluvad umbes 150 grammi, isasloomad on tavaliselt pisut väiksemad. Emasloomal on kaheksa nisa.[3][10][12]

Eluiga

[muuda | muuda lähteteksti]

Täpsed andmed eluea kohta puuduvad. Hinnanguliselt jääb täiskasvanuks saanud lendoravate eluiga enamasti 5–6 aasta vahele ning piirvanus võib olla isenditel 6–8 aastat.[5]

Elupaik ja eluviis

[muuda | muuda lähteteksti]

Lendorava pesapaigaks on puuõõnsused, mistõttu on elupaigas oluline õõnterohkete 70–120-aastaste haavapuude esinemine.[10] Kasutab peamiselt looduslikke ja rähnide loodud ning maha jäetud õõnsusi. Lisaks neile võib kasutada ka lindude pesi või ehitab hoopis ise okstest pesa.[3][5] Metsadest eelistab elutsemiseks küpseid ja metsamajanduse seisukohalt vaadates üleseisnud sega- ja lehtmetsi, kus esineb õõnsaid haabu või kaski. Pesa vooderdab sambla, (habe)samblike, puukõdu, männiokste peenestatud niinekiudude ja karvadega.

Eestis on pesapuudeks haavad. Elupaikadena eelistavad vanemaid kuuse-segametsi ja haavikud. Seal leiavad isendid endale piisavalt toitu ning on head võimalused pesa ehitada.

Pesa luuakse alati nii kõrgele puu otsa kui vähegi võimalik, kuid mitte madalamale kui 3 meetrit. Tavaline pesa asukoht maapinnast jääb 3–10 meetri kõrgusele, kuid asustatud pesi on leitud ka kahest meetrist paarikümne meetrini.

Lendoravate pesaõõnsuste ava läbimõõt on 3–4 cm ning on oluline, et nende seinad oleksid piisavalt paksud. Pesade avad on reeglina varjatud kas pesapuu enda või lähedal kasvava puu (tavaliselt teise rindesse jääva kuuse) okstega. Lisaks pesapuudele, mida asustatakse aktiivselt, peab olema ümbritsevas metsas ka piisavalt teisi õõnsaid puid. Neid kasutatakse ajutise varjekohana või aeg-ajalt asenduspesana. Samuti on vajalik toiduks oluliste lehtpuude(kase, haava, lepa, sarapuu) olemasolu.[5]

Lendoravad on öise eluviisiga ning päevasel ajal ei tule nad oma pesast välja. Suurema osa elueast veedab pesas tukkudes. Väljuvad pesast alles päikeseloojangu paiku. Paiguti võib näha noorloomi päeval liikumas.[5] Puult puule liikumine eristab teda samuti oravast, kes suudab teha vaid 4–5–meetriseid hüppeid. Lendoravad võivad aga sooritada 30–40–meetriseid hüppeid ja seda tänu lennusele, mis tõmbab lennuhetkeks kummi. Tal on hääletu "lend", sest suudab saba liigutades suunda muuta nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunal. Vaikseks maandumiseks sirutab käpad ette ja lennus töötab langevarjuna, mis pidurdab hoogu.[3][5][8]

Nad on väga paigalise eluviisiga. Peamiseks probleemiks on lendoravatele lagedad alad – noorendikud ja lageraielangid, mille ületamine on loomadele ebamugav ning eluohtlik. Lendorav liigub maapinnal harva, kuna tema liikumine seal on aeglane ning kohmakas. Sooritavad 20–25 cm hüppeid edasiliikumiseks.[5][13] Talveund lendoravad ei maga, kuid külma ilmaga võivad isendid magada mitu päeva järjest.[8]

Kodupiirkond

[muuda | muuda lähteteksti]
Lendorav

Lendoravad kasutavad mitut pesa korraga, mida nad sagedasti vahetavad. Pesi vahetavad nad tõenäoliselt vaenlaste, aga ka parasiitide tõttu.

Keskmiseks kodupiirkonnaks loetakse emastel 5,7 hektarit, millest iga päev kasutatakse pesapuu ümbrust vaid kuni 50 meetri raadiuses. Isastel ulatub see 40 hektarini. Emased on territoriaalsed, kaitstes oma kodupiirkonda teiste emaste eest. Isaste kodupiirkonnad aga kattuvad omavahel ning hõlmavad seejuures mitme emase kodupiirkonda.[5][10]

Pesast väljudes ning iseseisvudes jääb umbes 40% isastest oma sünnipiirkonda. Emased aga lahkuvad oma pesa lähedusest varem ja läbivad pikemaid vahemaid leidmaks uusi territooriume.[10]

Toitumine

[muuda | muuda lähteteksti]

Lendoravad eelistavad taimset toitu. Peamiselt toitub pungadest ja urbadest (lepa, kase, paju ja haava), aga ka samblikest, pähklitest ja marjadest. Vahel sööb ka lindude pesapoegi ja mune. Toiduvalik sõltub aastaajast, kuid aasta läbi kuuluvad lendorava toidu hulka männivõrsed.

Suvel ja sügisel moodustavad peamise osa toidust puulehed ja männiokkad. Novembrist alates muutuvad olulisemaks mustika pungad ja varred. Detsembris on mustikas lisaks haavapungadele ja -koorele ning männiokastele lendorava põhitoit. Kevadel on aga olulisemad vaigurikkad männi- ja kuusepungad, aga ka lehtpuude urvad ja paisunud pungad. Lisaks kõigele eelnevale sööb ka õunu, jõhvikaid, seeni, pohli ja putukaid.

Lendorav kogub palju toitu puude õõnsustesse (vahel võib toiduvarude kogus küündida kuni 5 dm3-ni).[3][8]

Sigimine ja areng

[muuda | muuda lähteteksti]

Poegivad 1–2 korda aastas. Esimene pesakond sünnib tavaliselt mai alguses, teine juuni lõpus või juuli alguses. Lendoravatel on kandeaja pikkus 5–6 nädalat, mille järel toob emane ilmale 2–3 (5) järglast.

Vastsündinud pojad on juba lennunahaga, kuid karvade ja pigmendita. Nii silmalaud kui ka kõrvaavad on suletud, tagajalgade varbad hargnemata. Pärast teist nädalat avanevad poegadel silmalaud. Hammaste areng algab juba 6. päeval ning 30. päevaks on hammastu täielik. Emasloom imetab poegi, kuni nad saavad ühekuuseks. Mida aeg edasi, seda suuremat osatähtsust omab sama toit, mida ka täiskasvanud loomad söövad. Kahe kuu vanused pojad on juba täiskasvanud ja lahkuvad pesast. Suguküpsuse saavutavad nad järgmisel kevadel.[3][5]

Muud tunnused

[muuda | muuda lähteteksti]
Lendorava pabulad pesapuu tüvel

Lendorava ekskremendid on helekollased või kollakasrohelised, suvel ka tumerohelised; kujult ovaalsed ja riisiterasuurused. Suurte puhtusearmastajatena on nende väljaheited enamasti puude all hunnikutena, harva pesas.[3][5]

Häälitsemas loomi reeglina ei kuule, aga nad võivad vahel sädistada, kuristada ja viiksuda.[14]

Ohutegurid

[muuda | muuda lähteteksti]

Looduslikeks vaenlasteks on nugised, kanakull, kassi- ja händkakud. Händkaku arvukus on viimasel ajal kasvanud ja händkakk asustab tihti lendoravatele sobivaid metsi.[14] Lisaks looduslikele vaenlaste on ohuteguriteks ka haigused, parasiidid ning halvad ilmastikutingimused. Liigniiskus ja kevadised öökülmad võivad põhjustada esimeses pesakonnas suure osa järglaste hukku. Kuigi liigil on üsna palju looduslikke vaenlasi, siis on tõenäoliselt peamine ohutegur üha intensiivistuv inimtegevus. Lendoravale sobivate elupaikade, raieküpsete ja metsamajanduse seisukohalt üleseisnud leht- ja segametsade vähenemine. Lageraielankide ja noorendike tekkimisest isolatsiooni jäämine ohustab väikeseid asurkondi, kus võib seetõttu esineda sugulusristumisest tulenevaid haigusi ja viljakuse langust.[5]

Olukord Eestis

[muuda | muuda lähteteksti]

Lendorav on Eestis haruldane liik, kelle arvukus on vähenev. Lendoravaid võib Eestis kõige enam leida Ida- ja Lääne-Viru piirialalt, Ida-Virumaalt ning Põhja-Jõgevamaalt. Kui 1990. aastatel elas lendoravaid 3180 ruutkilomeetril, siis 2015. aastaks oli lendorava asustatud metsamaastikke alles jäänud vaid 550 km², millest sobivaid pesitsuspaiku oli vaid 1–2 km². Lendoravate uurija Jaanus Remm arvas 2015. aastal, et senise trendi jätkudes on lendoravad Eestis 2020. aastaks välja surnud.[15] Siiski on alates 2014. aastast lendorava leiukohtade arv Eestis kasvanud. 2019. aastal tehti lendorav kindlaks 71, 2020. aastal 76 ja 2021. aastal 94 leiukohas.[16]

Liik on kantud Eesti punase raamatu 2. kategooriasse (ohualdis liik)[17] ja arvatud I kaitsekategooriasse.[6]

Olukord Euroopas

[muuda | muuda lähteteksti]

Kogu Euroopas arvukus väheneb. Kuulub kaitstavate liikide hulka.[8]

Lendorav kultuuriloos

[muuda | muuda lähteteksti]

Lendorav on Eestimaa Looduse Fondi vapiloom.[18] Eesti Post on andnud 1994. aastal välja lendoravaga margiseeria.[19]

Kuna Soomes esineb lendoravaid Espoo lähistel Nuuksio rahvuspargis, on lendorav valitud rahvuspargi sümboliks.[20]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Amori et al. (2008). Pteromys volans. 2006 IUCNi punane nimistu. IUCN 2006. Vaadatud 23. juuli 2009.
  2. ↑ J. Remm, O. Kalda, H. Valdmann, E. Moks Eesti imetajad. Tartu: Tartu Ülikooli ökoloogia- ja maateaduste instituut. 2015. lk 11
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 Kirk, A., Eesti imetajad. Tartu: Tartu Ülikooli trükikoda. 1990, lk 18–19, 63
  4. ↑ Eesti imetajate süstemaatiline nimestik
  5. ↑ 5,00 5,01 5,02 5,03 5,04 5,05 5,06 5,07 5,08 5,09 5,10 5,11 Timm, U., Tegevuskava lendorava (pteromys volans) kaitse korraldamiseks. Eesti Ulukid, No. 11, 2008, lk 3–12, 19, 22–23
  6. ↑ 6,0 6,1 Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 Amori et al. (2008). Pteromys volans. 2006 IUCNi punane nimistu. IUCN 2006. Vaadatud 26. september 2013.
  8. ↑ 8,0 8,1 8,2 8,3 8,4 8,5 8,6 8,7 MacDonald, D. W., Barett, P., Euroopa imetajad. Eesti Entsüklopeediakirjastus. 2002, lk 229–230
  9. ↑ "Loomade elu", 7. kd Tallinn, 1987, lk 151–152
  10. ↑ 10,0 10,1 10,2 10,3 10,4 10,5 10,6 Absalon, M., Lendorava (Pteromys volans) ruumikasutus ja populatsiooni sidusus Virumaa metsamassiivis. Tartu Ülikool, 2013, lk 7–9
  11. ↑ Moks, Epp; Remm, Jaanus; Kalda, Oliver; Valdmann, Harri (2015). Eesti imetajad. Tallinn: Varrak.
  12. ↑ 12,0 12,1 12,2 12,3 Aul, J., Ling, H., Paaver, K., Eesti NSV imetajad. Tallinn, 1957, lk 157–158
  13. ↑ Timm, U., Tegevuskava lendorava (Pteromys volans) kaitse korraldamiseks. – Eesti Ulukid, No. 11, 2008
  14. ↑ 14,0 14,1 Hagström, T., Hagström, E., Põhjamaade imetajad. Varrak. Tallinn, 2011, lk 109
  15. ↑ Aastaks 2020 võivad lendoravad olla Eestis välja surnud, põhjuseks metsamajandamine
  16. ↑ Lendoravaid leidub Eestis üha rohkem, ERR, 21.08.2021.
  17. ↑ Eesti Punane Raamat, selgroogsed
  18. ↑ Eestimaa Looduse Fond
  19. ↑ Eesti Post, postmargid
  20. ↑ "Nuuksio National Park". Originaali arhiivikoopia seisuga 13.02.2012. Vaadatud 6.12.2011.

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Lendorav&oldid=6693811"