Hispania Tarraconensis
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2019) |
 | Artiklis puuduvad viited. (Juuli 2019) |
.svg)
Hispania Tarraconensis oli üks kolmest Rooma provintsist Hispanias. See hõlmas enamiku tänapäeva Hispaania Vahemere rannikust koos keskplatooga. Lõuna-Hispaania, praeguse Andaluusia piirkond, oli Hispania Baetica provints. Läänes, Atlanti ookeani ääres asus Lusitaania provints, mis osaliselt kattub tänapäeva Portugaliga.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
Foiniiklased ja puunialased koloniseerisid Vahemere ranniku 8. kuni 6. sajandil eKr. Hiljem rajasid ka kreeklased piki rannikut kolooniaid. Roomlased saabusid 2. sajandil eKr.
Keiserlik Rooma provints Tarraconensis asendas Hispania Citeriori, mida valitses Augustuse reorganiseerimisega aastal 27 eKr hilise vabariigi konsul.
Selle keskus oli Tarraco (tänapäeva Tarragona Kataloonias). Kantaabria sõjad (29–19 eKr) tõid kogu Ibeeria Rooma ülemvõimu alla Tarraconensisesse. Astuurlased ja kantaabrid Ibeeria põhjarannikul olid viimased rahvad, keda tuli rahustada. Tarraconensis oli keiserlik provints ja eraldi kahest muust Ibeeria provintsist — Lusitaaniast (tänapäeva Portugal ilma põhjapiirkonnata, pluss Hispaania Extremadura) ja senatiprovints Baeticast, mis vastab Hispaania lõunaosale või Andaluusiale. Galba, kes oli keiser lühidalt aastatel 68–69, valitses provintsi aastast 61. Plinius Vanem oli Tarraconensise prokuraator (73). Diocletianuse ajal, aastal 293, jaotati Hispania Tarraconensis kolmeks väiksemaks provintsiks: Gallaecia, Carthaginensis ja Tarraconensis. Keiserlik provints Hispania Tarraconensis kestis kuni 5. sajandi sissetungideni, alates aastast 409, kui sueebid, vandaalid ja alaanid ületasid Püreneed, ning lõpetades Läänegootide kuningriigi rajamisega.
Sissetung põhjustas ulatuslikku metallide kasutamist, eriti kulla, tina ja hõbeda. Las Médulase uhtkullakaevandused näitavad, et Rooma insenerid töötlesid setteid väga suurel mahul, kasutades mitmeid kuni 48 km pikki akvedukte, et kasutada ümbritsevate mägede vett. Kiirete veevoogude suunamisega pehmele kivimile võisid nad hüdraulilise kaevandamise meetoditega (Ruina montium) suurel hulgal kulda eraldada. Kui kuld oli ammendunud, järgnesid nad maa-alustele püriidikihtidele tunnelite kaudu, kasutades tuleseadet, et lõhkuda palju kõvemaid kulda kandvaid kivimeid. Plinius Vanem annab hea ülevaate Hispanias kasutatavatest meetoditest, eeldatavasti tema enda tähelepanekute põhjal.
Religioon
[muuda | muuda lähteteksti]Kõige populaarsem jumalus Hispanias oli Isis, talle järgnes Kybele, suur ema. Kartaago-foiniikia jumalused Melqart (nii päikese- kui ka merejumal) ja Tanit-Caelestis (emakuninganna võimalike kuu-sidemetega) olid ka populaarsed. Rooma panteon neelas identifitseerimise kaudu kiiresti kohalikud jumalused (Melqartist sai näiteks Hercules, keda kreeklased olid pikka aega võtnud oma Heraklese variandina). Baal Hammon oli Kartaago peajumal ja oli ka Hispanias tähtis. Egiptuse jumalad Bes ja Osiris leidsid ka kummardajaid.
Väljavedu
[muuda | muuda lähteteksti]Tarraconensisest veeti välja metsamaterjali, kinaveri, kulda, rauda, tina, pliid, savinõusid, marmorit, veini ja oliiviõli.