Mine sisu juurde

Helju Sirel

Allikas: Vikipeedia

Helju Sirel (26. september 1931 Massu vald, Hanila kihelkond, Läänemaa18. veebruar 2011 Tallinn) oli eesti arhitektuuriajaloolane.

Sündis meieri perekonnas. Ta lõpetas 1950. aastal Pärnu 2. Keskkooli ja õppis aastatel 1951–1956 Tartu Riikliku Ülikoolis, lõpetas selle etnograafia erialal (diplomitöö "Põllutööriistad Lääne-Eestis ja saartel feodalismi perioodil"). Kaitses 1982. aastal Leningradis Ilja Repini nimelise Maali-, Skulptuuri- ja Arhitektuuriinstituudis kunstiteaduste kandidaadi väitekirja "Историко-архитектурное исследование небольшого города как основания реконструкции его центра. (На примере города Пярну ЭССР)".

Ta töötas aastatel 1956–1960 Tallinna Linnamuuseumis, 1963–1973 Vabariiklikus Restaureerimisvalitsuses ja alates 1974. aastast Ehituse TUI-s teadurina.

Käsitlenud arhitektuuri- ja linnaehitusajalugu. Uurinud Tartu, Pärnu, Viljandi, Kuressaare, Paide, Põltsamaa ja Lihula linnaehitust, tema uurimistulemuste põhjal kehtestati seal ajalooliste linnakeskuste kaitsetsoon.

Osalenud restaureerimisprojektide koostamises:

  • 1965–1966 Tartu Ülikooli peahoone
  • 1968 Kõljala mõis
  • 1971 Mõdriku mõis
  • 1973 Palmse mõis
  • 1974 Sagadi mõis

Oli aastatel 1987–1996 aastaraamatu "Arhitektuurikroonika" koostaja koos Oleg Kotšenovskiga ja üks raamatu autoreid.

  • "Rahvakunstimeistrite koondis "Uku". Koostaja Helju Sirel. Tallinn: Perioodika, 1975
  • "Palmse õpperada. Mõisaansambel ja park". Koostajad Helju Sirel ja Veljo Ranniku. Tallinn: Eesti Raamat, 1978
  • Avaldanud artikleid:
    • Ehituse TUI kogumikus "Linnaehitus ja arhitektuur" (1978, 1981, 1983–1984, 1990–1991)
    • ajakirjas "Ehitus ja Arhitektuur" (1983, 1988)
    • Eesti TA Kodu-uurimise Seltsi kogumikus (1991)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]