Haridusuuringud

Haridusuuringud on haridust ja selle põhiprotsesse, nagu õppimist ja õpetamist, käsitlevad uuringud. Haridusuuringuid tehakse sotsiaalteaduslike ja humanitaarteaduslike distsipliinide raames.

Valdkonnad

• Kasvatusteaduslikud uuringud loovad haridusele ja kasvatusele ning nendega seotud mõistetele teoreetilised ja metodoloogilised alused.
• Haridussotsioloogilised uuringud uurivad hariduse ja ühiskonna kui terviku vahelisi seoseid ning seal eristatakse makro- ja mikrotasandi uuringuid. Makrotasandi uuringud keskenduvad haridusnähtuste selgitamisel ühiskondlikele struktuuridele ja hierarhiatele. Mikrotasandi uuringud keskenduvad tähendustele, mida indiviidid omistavad oma käitumisele ja suhetele teistega.
• Haridusfilosoofilised uuringud tegelevad hariduse ja sellega seotud probleemide filosoofilise uurimisega, kus võib eristada kahte peamist lähenemist – haridusfilosoofia kui hariduse mõiste ja mõtteloo uurimine ning haridusfilosoofia kui filosoofilise analüüsi rakendamine hariduse teemadel
• Haridustehnoloogilised uuringud tegelevad õppimise soodustamiseks loodud, kasutatud ja juhitud tehnoloogiliste protsesside uurimisega.
• Pedagoogilise psühholoogia uuringud uurivad ja rakendavad seaduspärasusi, mis aitavad kaasa õppe- ja kasvatustööle ning hariduseesmärkide saavutamisele.
• Soouuringud haridus- ja kasvatusvaldkonnas analüüsivad ja seletavad, kuidas sugu kui sotsiaalne kategooria ja institutsioon, soolisus ning sugudevahelised suhted ilmnevad eri haridusvaldkondades.

Uurimisasutused

Haridusuuringuid viivad läbi ülikoolid ja muud hariduse valdkonnas tegutsevad asutused. Haridus- ja kasvatusteadustes korraldavad õpet ülikoolid:

• Tartu Ülikool, kus koostatakse nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoritöid hariduse teemadel.
• Tallinna Ülikool, kus koostatakse nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoritöid hariduse teemadel.

Lisaks on uuringuid ja analüüse tellinud ja/või läbi viinud mitmed hariduse valdkonnas tegutsevad asutused:

• Haridus- ja Teadusministeerium on alates 2015. aastast koostanud aasta-analüüse, mille eesmärk on anda ülevaade arengust, mis on toimumas Eesti hariduse, teaduse, noorte- ja keelepoliitika ning arhiivinduse vallas. Lisaks tellitakse või viiakse läbi veel täpsemaid uuringuid ja analüüse mitmesugustel haridusega seotud teemadel. Haridus- ja Teadusministeerium on loonud ka visuaalse haridusstatistika andmeid koondava keskkonna HaridusSilm, kust on võimalik leida andmeid alus-, üld-, kutse- ja kõrghariduse, teaduse, keelepoliitika, õpetajate palgastatistika ja palju muu kohta.
• Haridus- ja Noorteamet (varem Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus ja Sihtasutus Innove) koordineerib rahvusvaheliste ja siseriiklike haridusalaste uuringute läbiviimist Eestis.
• SA Kutsekoda koordineerib tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi uuringut OSKA (2015–2020).
• SA Poliitikauuringute Keskus Praxis on kodanikualgatuslik, sõltumatu ja avalikes huvides tegutsev mõttekoda, mis loodi 2000. aastal ning arenenud Kesk- ja Ida-Euroopa üheks suurimaks sotsiaal-majanduslike teemade mõttekojaks. Praxis on uurinud üldharidust, kutseharidust, kõrgharidust, täiskasvanuharidust, teadustegevust, noorsootööd.

Haridusuuringute tulemusi tutvustatakse haridusvaldkonna ajalehtedes ja -kirjades, millest pikaajalisim on Õpetajate Leht (ilmunud alates 1930, perioodiline). Perioodil 1940–2012 ilmus ajakiri Haridus. Alates 2013. aastast ilmuv Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education on eelretsenseeritav ja rahvusvahelise toimetuskolleegiumiga elektrooniline ajakiri (1.2. klassifikatsioon Eesti Teadusinfosüsteemi järgi), mis avaldab eestikeelseid akadeemilisi originaaluurimusi ja teaduspõhiseid artikleid kasvatusteadustest, haridusest ja õpetajakoolitusest kogu selle mitmekülgsuses.

Uurimisteemad

Haridusuuringutes aktuaalsetest uurimisteemadest saab ülevaade tuginedes perioodil 2015–2020 Eesti elukestva õppe strateegia prioriteetidele, milleks on

1. Muutunud õpikäsitus.
2. Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning koolijuhid.
3. Elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavus.
4. Digipööre elukestvas õppes.
5. Võrdsed võimalused elukestvaks õppeks ja õppes osaluse kasv.

Aktuaalsetele teemadele osutavad ka Eesti Haridusteaduste Ajakirjas perioodil 2013–2017 käsitletud eriteemad, milleks on:

• Loodusteaduslik haridus ja nutikad tehnoloogiad
• Erivajadused ja käitumisprobleemid
• Digikultuur haridusruumis
• Haridussüsteemid ja haridusjuhtimine
• Õpetajate uskumused ja tegevused ning õpilaste areng
• Õpetajakoolitus ja kõrgkoolipedagoogika

Haridusuuringuid on teinud näiteks Mati Heidmets, Ellu Saar, Marge Unt, Eve Kikas, Aaro Toomela, Edgar Krull, Margus Pedaste, Katrin Poom-Valickis, Eve Eisenschmidt, Paul Kenkmann, Mikk Titma jt.

Rahvusvahelistes uuringutes osalemine

PISA rahvusvaheline õpilaste õpitulemuslikkuse hindamisprogramm.

TALIS on rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring, millega kogutakse andmeid õpetajate, õpetamise, õppekeskkonna ja õpetajate töötingimuste kohta OECD riikides.

PIAAC on rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuring. Testi on välja töötanud Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) koos USA suure testimiskeskusega Educational Testing Service (ETS). Eestis viis PIAAC uuringut läbi ning samuti korraldab "Haridus ja oskused" testi rakendamist Haridus- ja Teadusministeerium. 

TIMSS on rahvusvaheline matemaatika ja loodusainete võrdlusuuring, mis annab riikidele võimaluse mõõta õpilaste õpitulemuslikkust nimetatud ainetes ning jälgida arengut. TIMSS on Rahvusvahelise Haridustulemuslikkuse Hindamise Assotsiatsiooni projekt, mis viidi Eestis läbi 2003. aastal.

APIKS on laiapõhjaline Eesti kõrgkoolide ja teadusarendusasutuste akadeemilist personali hõlmav küsitlus, mis keskendub töötajate rahulolule, töökeskkonna tingimustele ning akadeemilise töö olemusele ja muutustele. Uuringut teostavad Tartu Ülikool ja Mõttekoda Praxis, eksperdina on kaasatud Leideni Ülikoolist Maarja Beerkens. Eesti uuring haakub rahvusvahelise "Academic Profession in Knowledge-based Society" (APIKS) uuringuga, mis võimaldab iseloomustada Eesti teaduskeskkonda rahvusvahelisel taustal.

Välislingid

• Haridus- ja Teadusministeeriumi 2013–2018 tellitud või läbi viidud uuringud
• Haridus- ja Teadusministeeriumi alates 2002 tehtud uuringud
• Haridusstatstika andmeid koondav keskkond HaridusSilm
• Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööd
• Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritööd
• Eesti TALIS uuringu tulemused
• Eesti PISA uuringu tulemused
• Eesti PIAAC uuringu tulemused