Halvdan Must
|
See artikkel räägib Harald Kaunisjuukse isast (9. sajand); Harald Kaunisjuukse poja kohta vaata artiklit Halvdan Haraldsson Must |
| Halvdan Must | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg | ca. 823 |
| Surmaaeg | ca. 863 (40-aastaselt) |
Halvdan Must (norra Halvdan Svarte, vanapõhja Hálfdan svarti) oli Ida-Norra väikekuningas 9. sajandist, Gudrød Halvdansson Veidekonge ja Åsa Haraldsdatteri, Agderi kuninga Harald Granraude tütre poeg, Harald Kaunisjuukse isa.
Lisanime sai ta juuksevärvi järgi.
Tema sünni aeg ja koht on teadmata; 12. sajandi kronoloogiate järgi suri ta umbes 860. Ta sai kuningaks umbes 829. Sünniajaks on oletatud umbes 810.
Tema poolvend oli Olav Geirstadalv Gudrødsson.
Saagade järgi pärines Vestfoldi ning Opplandene lääneosa valitsenud Ynglingite soost, kuid uurijad on seda vaidlustanud. Teda saab pidada Ynglingite suguvõsa ja Kaunisjuukse dünastia vahelüliks.
Peaaegu kõik, mis temast teada on, pärineb Snorri Sturlusoni ning teiste 12. ja 13. sajandi islandlaste kirjapandust. Saagade andmed tema kohta on osalt muinasjutulised ja sageli omavahel vastuolus olevad. Temast räägitakse põhiliselt kui Harald Kaunisjuukse isast. Seetõttu on temast vähe teada; saagades öeldu ei pruugi tõele vastata.
Kaasaegsed allikad ei ütle otseselt, et Halvdan Must oli Haraldi isa. Veidi pärast Hafrsfjordi lahingut koostatud "Haraldskvæði" nimetab küll Haraldit Halvdanipojaks, kuid Halvdan oli viikingiajal tavaline nimi.
Snorri Sturluson kujutab Halvdanit vallutajana, kes pärandiks saadud Vestfoldile lisaks vallutas alasid Østlandetis, algul Vikenis ja seejärel sisemaal. Peale selle olevat Halvdan pärinud oma ema kodukuningriigi Agderi. Oma esimeselt abikaasalt olevat ta pärinud alasid Vestlandis. Ajaloolaste arvates on tegemist Haraldi tegevuse tagasiprojitseerimisega.
Varasematest allikatest (umbes 1130) avaneb teistsugune pilt. Ladinakeelses teoses "Historia Norvegiæ" (umbes 1180), mis põhineb Are Frode varasemal, nüüdseks kaduma läinud teosel Norra kuningatest, nimetatakse Halvdani, nagu tema isagi, mägede kuningaks. Ka värsivormis kuningate ajalugu "Nóregs konungatal" (umbes 1190), mis põhineb Are Frode eelkäija Sæmund Frode nüüdseks kaduma läinud teosel, seostab Halvdanit sisemaaga.
Hilisema pärimuse järgi oli ta abielus Sogni kuninga Harald Gullskjeggi tütre Ragnhild Haraldsdotteriga ja legendaarse Taani väikekuninga Ragnar Lodbroki sugulase, Ringerike kuninga Sigurd Hjorti tütre Ragnhild Sigurdsdotteriga. Vanemas pärimuses on jutt ainult ühest abielust, tõenäoliselt esimesena mainitust.
Halvdani poeg oli Harald Kaunisjuus, kelle ema oli tõenäoliselt Ragnhild Haraldsdatter. Hilisema traditsiooni järgi oli Halvdanil kummagi abikaasaga Haraldi-nimeline poeg ning Harald Kaunisjuus oli neist teine. Arvatakse, et sellega püüti konstrueerida Haraldile ka ema poolt sama suursugune sugupuu nagu isa poolt.
Halvdan hukkus allikate üksmeelsel kinnitusel läbi Randsfjordeni jää vajudes ning uppides.
Saagade järgi rajati talle kääpad Skiringssali Vestfoldis, Steini tallu Holesse Ringerikes ja Tingelstadi Hadelandis, et kõik saaksid surnud kuningast oma osa. Varasem "Nóregs konungatal" ütleb, et ta maeti Steini tallu. Seal seostatakse Halvdanit Halvdanshaugeniks hüütava künkaga. Väljakaevamisi pole seal tehtud. Aastatel 1998–1999 tehtud uuringute järgi pärineb kääbas palju varasemast ajast kui 9. sajandist.
Allikad
[muuda | muuda lähteteksti]- Ågrip (Trondheim, umbes 1190)
- Harald Musta saaga "Heimskringlas" (Snorri Sturluson, umbes 1220)
- Fagrskinna (Island, umbes 1225)