Friedrich Berg
.jpg)
Friedrich Georg Magnus Berg (16. veebruar 1845 Tartu – 22. märts 1938 Sangaste) oli Liivimaa suurpõllumees, sordi- ja tõuaretaja, leidur, krahv (1856), Sangaste mõisnik, Sangaste lossi ehitaja, krahv.[1]
Friedrich Bergi vanemad olid aktsiisiametnik[2] Gustav Gotthard Karl von Berg (1796–1861) ja Charlotte Katharina Elisabeth (sünd. von Sievers) (1824–1899).
_suguv%C3%B5sa_krahvivapp.jpg)
Friedrich von Berg õppis Pariisis Sorbonne’i Ülikoolis ja Collège de France’is 1863–1864 ja oli Šotimaal Haddingtoni farmi praktikant 1865–1866.
Friedrich von Bergile kuulusid Sangaste, Hummuli, Aitsra ja Ala mõis, ühtlasi kuulusid talle Läti alal Belava, Sikšni, Vizla ja Nagliena mõis ning Poolas 3 ja Soomes 3 mõisa.
Ta päris 1873. aastal Sangaste, Vizla ja Nagliena mõisa ning Poolas ja Soomes mõlemas kolm mõisa. Sangaste mõisa ehitas ta Sangaste lossi (1879–1883) ja rajas pargi.
Ta oli Kamtšatkal Bolšaja jõe suudmes tegutsenud Vaikse ookeani meretööstuse aktsiaseltsi S. Grušetski ja Co. üks omanikke.
Berg tegeles rukki aretusega, samuti kirjutas ta teadustöö hariliku kuuse vormidest.[3]
Sangaste Põllumeeste Seltsi asutajaliige ja auesimees, Õpetatud Eesti Seltsi (1886) ja Tartu (Eesti) Looduseuurijate Seltsi (1886) liige, Riia Looduseuurijate Seltsi liige (auliige 1910). Friedrich von Berg oli ka Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi kirjavahetajaliige ning Inglismaa Kuningliku Põllumajandusseltsi liige, Pariisi Leiutajate Akadeemia kirjavahetajaliige, Soome Põllutööseltsi liige, Keiserliku Venemaa Vaba Majandusühingu liige (auliige 1888).
Soome suurvürstiriigi krahvina oli Berg Soome kodanik.[4] Krahviseisusse tõstmise tõttu (1856) kadus Bergi perekonna nimest partikkel "von".[5]
Krahv Friedrich Bergi eestvõttel asutati 1899 Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi erialafiliaalina Balti Seemnekasvatajate Ühing[6]. Friedrich Berg aretas Sangaste talirukki sordi.
18. augustil 1926 otsustas Vabariigi Valitsus lubada põllutööministril anda Friedrich Bergile tasuta eluaegseks kasutamiseks Sangaste mõisast eraldatud maatüki ja hooned.
1940. aastal omandas Friedrich Bergi põdra-, mägikitse-, pühvli- ja hirvesarvede kogu (kokku 113 paari) umbes 600 krooni eest Põllutööministeeriumi metsandus- ja jahindusmuuseum ja 13. juunil 1940 viidi need veoautol Tallinna.[7]
Friedrich Georg Magnus Berg on maetud Sangaste kalmistule.[8]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1929 sai ta Tartu Ülikooli audoktoriks.[9]
Perekond
[muuda | muuda lähteteksti]1875. abiellus Berg õukonnadaam Maria (Daisy) Katharina Bruuniga (1856–1922), kes oli Vene kindrali ja Soome asjade riigisekretäri salanõunik parun Theodor Bruuni (1821–1888) ja Mary Edith Henley tütar.[10] Abielust sündisid:
- Krahv Erik Berg (1876–1945; fi), poliitik, senaator
- Krahv Ermes Friedrich Berg (1880–1949), 1914. aastast Hummuli, Aitsra ja Alamõisa mõisnik, osales Põhja Poegade rügemendi koosseisus Vabadussõjas, Vabaduseristi kavaler (VR II/3, nr. 1714/26.03.1920)
Bergi abikaasa õe Marguerite (Daisy) Emma Bruuni mehele, füsioloog Ragnar Granitile (1900–1991) anti 1967 Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind.
Esivanemad
[muuda | muuda lähteteksti]| Friedrich Bergi esivanemad | ||||
| Krahv Friedrich Berg (1845–1938) |
Gustav Gotthard Karl von Berg (1796–1861) |
Friedrich Georg von Berg (1763–1811) |
Gotthard Ernst von Berg (1714–1766) |
Gotthard Wilhelm von Berg (1682–1756) |
| Eva Helene von Helmersen (1695–1756) | ||||
| Helena Juliane von Funcken (1723–1785) |
Gustav Heinrich von Funcken (1681–1761) | |||
| Ulrika Katharina Clodt von Jürgensburg | ||||
| Gertruta Wilhelmine von Ermes (1775–1841) |
Kaspar Wilhelm von Ermes | ... | ||
| ... | ||||
| Helene Margarethe von Krüdener (1751–1778) |
Otto Heinrich von Krüdener (1716–1770) | |||
| Gertruda Elisabeth von Taube (1722–1773) | ||||
| Krahvitar Charlotte Catharina von Sievers (1824–1899) |
Krahv Johann Joachim Georg von Sievers (1779–1827) |
Krahv Karl Eberhard von Sievers (1745–1821) |
Joachim Johann von Sievers (1699–1770) | |
| Anna Magdalena von Sievers (1710–1762) | ||||
| Vabapreili Martha Juliane von Mengden (1747–1837) |
Vabahärra Gustav Johann von Mengden (1708–1773) | |||
| Agneta Gerdruta von Clodt (1717–1751) | ||||
| Emilie Marie Charlotte von Krüdener (1793–1863) |
Paul Magnus von Krüdener (1756–1833) |
Otto Heinrich von Krüdener (1716–1770) | ||
| Gerdruta Elisabeth von Taube (1722–1773) | ||||
| Vabapreili Anna Maria von Stackelberg (1769–1829) |
Vabahärra Matthias Friedrich von Stackelberg (1734–1789) | |||
| Marie Anna von Rosen (1744–1775) | ||||
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1: Estland, Görlitz, 1930, lk.662
- ↑ Harri Kübar, Friedrich Georg Magnus von Berg valis maaelu, Postimees, 15. veebruar 2005
- ↑ "Eesti Rukki Selts: Krahv Berg ja Sangaste". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. juuni 2008. Vaadatud 25. august 2009.
- ↑ Suri Sangaste krahv Berg. Uus Eesti, 22. märts 1938, nr. 81, lk 3.
- ↑ Krahviperekond "Berg" Soome rüütelkonda 8.10.1857 http://www.kansallisbiografia.fi/kenraalit/?gid=26
- ↑ Karl Annuk. Taimekasvatuslikust katsetegevusest Eestimaal ja Põhja-Liivimaal XIX sajandil ja XX sajandi kahel esimesel aastakümnel, Agraarteadus, 11 (3), lk 6
- ↑ Haruldane sarvedekogu jahimuuseumis. Rahvaleht, 15. juuni 1940, nr. 139, lk 4.
- ↑ Herbert Normann, TANTS TEADMATUSSE Päevik 1944–1961. Christoph Hermann von Reutern (1744–1802), Akadeemia: Eesti Kirjanike Liidu kuukiri Tartus, nr. 9, september 2023, 9/2018, lk 1724
- ↑ "Tartu Ülikooli audoktorid". Tartu Ülikool. Vaadatud 13. detsembril 2022.
- ↑ Harri Kübar, Krahv Fr. Bergi Fond: Friedrich Georg Magnus von Berg valis maaelu, Valgamaalane 15.02.2005
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Suri Sangaste krahv Berg. Uus Eesti, 22. märts 1938, nr. 81, lk 3.
- Riik ostis krahv F. Bergi arhiivi. Päevaleht, 30. oktoober 1939, nr. 295, lk 3.