Feistritz im Rosental
 | See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2021) |
 | Artiklis puuduvad viited. (Mai 2021) |
| Feistritz im Rosental | |
|---|---|
|
| |
 | |
Pindala: 71,7 km² (2018)[1]  | |
|
Elanikke: 2506 (1.01.2018)[2] | |
|
| |
| Koordinaadid: 46° 31′ N, 14° 10′ E | |
 Asend Klagenfurdi maaringkonnas | |
  |
Feistritz im Rosental (sloveeni Bistrica v Rožu) on vald ja alev Austria Kärnteni liidumaa Klagenfurdi maaringkonnas.
Omavalitsus asub Rosentalis, Drava jõe ruhiorus Karawankide mäestikust põhjas piki periadriaatilist murrangut. Org on nime saanud Kärnteni aadlikoja Ras järgi, kes ehitasid 1200. aasta paiku Roseggi lossi. See on kärnteni sloveenide traditsiooniline asuala. Karawankid lõunas moodustavad piiri Ülem-Krainiga.
Omavalitsusala ulatub Dravast ja Ludmannsdorfist jõe taha Hochstuhli mäeni (Stol), mis on Karawankide mäestiku kõrgeim tipp (2236 m), kuhu pääseb Bärentali (Rute) kõrgoru kaudu. Omavalitsuse osad on Feistritz (Bistrica), Gansdorf, Hundsdorf (Podsinja vas), Matschach (Mače), Suetschach (Sveče) ja Weizelsdorf (Svetna vas).
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
Feistritz oli ajalooline rauamaagi töötlemise koht vähemalt 16. sajandist. Bärentali kaevandused varustasid hiljem toormaterjaliga terastraadi tootmiseks, mida kasutati telegraafias. Industrialiseerimise varajases staadiumis asutati 1840. aastal suur valtsimispink. See asendati peamise tööandjana 1938. aastal autoakude tootmiskohaga (Bären-Batterie), kuni tootmine 1998. aastal kinni pandi.
Tänapäevane omavalitsus loodi 1850. aastal, algul nimega Suetschach. 1973. aastal liideti see Weizelsdorfiga ja 1996. aastal sai see alevi (Marktgemeinde) staatuse.
1920. aasta Kärnteni plebistsiidis oli Feistritz üks seitsmeteistkümnest Kärnteni omavalitsusest, kus enamus rahvastikust (55%) hääletas Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriiki (Jugoslaaviasse) annekteerimise poolt.
Rahvastik
[muuda | muuda lähteteksti]2001. aasta rahvaloenduse andmetel olid 13,3% rahvastikust kärnteni sloveenid. 20. sajandi alguseni kõneles kohalikku sloveeni keele murret peaaegu kogu elanikkond, see jäi valitsevaks Teise maailmasõja järgsete aastateni, mil hoogustus keelevahetuse protsess. Omavalitsus koosneb 8 külast:
| Küla | Rahvaarv 1991. aastal | Sloveenide osakaal 1991. aastal | Sloveenide osakaal 1951. aastal |
|---|---|---|---|
| Hundsdorf / Podsinja vas | 157 | 14,6% | 81,5% |
| St.Johann i.R. / Šentjanž v R. | 279 | 42,3% | 84,5% |
| Matschach/Mače | 114 | 16,7% | 77,5% |
| Suetschach/Sveče | 574 | 13,4% | 57,7% |
| Rabenberg / Šentjanške Rute | 24 | 45,8% | 92,5% |
| Feistritz i R. / Bistrica v Rožu | 1054 | 6,7% | 16,4% |
| Bärental/Zavrh | 21 | 0% | 77,3% |
| Weizelsdorf / Svetna vas | 323 | 5,3% | 45,4% |
Tuntud inimesi
[muuda | muuda lähteteksti]- Andrej Einspieler (1813-1888), sloveeni poliitik ja toimetaja
- Valentin Inzko (* 1949), diplomaat
- Tomaz Druml (* 1988), kahevõistleja
- France Gorše (1897-1986), skulptor
- Jörg Haider (1950-2008), poliitik ja endine Kärnteni kuberner
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Dauersiedlungsraum der Gemeinden Politischen Bezirke und Bundesländer - Gebietsstand 1.1.2018, vaadatud 10.03.2019.
- ↑ Einwohnerzahl 1.1.2018 nach Gemeinden mit Status, Gebietsstand 1.1.2018, vaadatud 9.03.2019.