Fakt

Fakt (ladina keele sõnast factum "tehtud") on tegelikkuses kindlakstehtav asjaolu, mille väljenduseks on tõene väide. Eristatakse lihtsaid fakte, mis on kindlaks tehtavad vahetu vaatluse teel või kogemuse kaudu, ja tuletatud fakte, mille kindlakstegemine eeldab seletusi, teoreetilist raamistikku või sihipärast eksperimenteerivat tegevust.

Kõige lihtsamas tähenduses on fakt tegelikult aset leidnud sündmus või tegelikkuses eksisteeriv seos asjade vahel.

Faktide väljenduseks on faktiväited, mille eripära on, et nad väljendavad midagi tegelikkuse kohta. Faktiväidetest eristatakse väärtusväited, mis väljendavad hoiakuid või arvamusi. Faktiväide väljendab uskumust, millel on tegelikkuses objektiivne vaste. Tegelikkuse kohta käiva tõese väite sisu nimetatakse faktiks või tõsiasjaks, vahel ka tõigaks.

Kindlakstehtud fakte võetakse teatavaks ja neid edastatakse lausetena teadaolevate tõsiasjade kohta, sealjuures teadmisi faktidest eristatakse teoreetilistest teadmistest. Faktid ei ole autoriõiguse kaitse all, sj ei kohaldata autoriõigust päevauudistele kui ühiskonnaelu vaatenurgast olulisi fakte väljendavatele kirjutistele.

Spetsiifika eesti keeles

"Tõsiasi" on saksa keeles faktiga sünonüümse Tatsache (moodustatud sõnadest Tat 'tegu' ja Sache 'asi') tavapärane tõlkevaste eesti keeles. "Tõik" on 1920. aastatel välja pakutud tehistüvi, mis on moodustatud tüvede tõsi ja seik koondamisel.

Semiootik Mihhail Lotmani väitel on eesti keel "poolfaktiivne", st pole samal määral faktiivne nagu inglise, vene või saksa keel, eesti keeles on Lotmani arvates küll aga faktiivsed eitavad laused.

Faktid eri valdkondades

Teaduslikud faktid on kindlakstehtavad teadusvaldkonnas kehtivate teooriate raames teadusliku uurimistöö käigus ja nende kindlakstegemisel mängib olulist rolli teadlaste vastastikune kriitika. Erinevalt lihtsatest faktidest on teaduslikud faktid teooriast laetud ja faktidel võib olla konstrueeritud, sh sotsiaalselt konstrueeritud iseloom. Teadusteooriate eesmärgiks on fakte seletada ja tuvastada tegelikkuses uusi fakte. Konkureerivate teooriate raames võib tuvastada eri fakte, ka võivad eri teooriad pakkuda faktidele erinevaid seletusi. Teaduse edenemise mõõdupuuks võib pidada eri valdkondlike faktitüüpide vähenemist ja fakte tuvastavate teooriate ühtlustumist.

Õigusteaduses peetakse faktiks tõendatud asjaolu. Eristatakse õiguslikke väiteid, mis käivad õigusaktide ja nende tõlgenduste kohta, ja sündmuste või asjaolude kohta käivaid faktiväiteid, mida toetavad tõendid ja seletused. Õigus- ja faktiväidete vahele selget piiri siiski ei tõmmata, õiguslikuks faktiks peetakse tõendatud asjaolu, millel on juriidiline tähendus kehtivas õigusruumis.

Ajakirjanduse uudiseloo žanr tugineb faktidel, mida ajakirjanikud teevad kindlaks ja vahendavad erialase tegevuse raames kutsereeglitele vastavalt. Uudiselugudes kajastatavate faktide eripäraks on nende kiire aegumine väljaannete omavahelise konkurentsi tingimustes, mistõttu pakuvad ajakirjanduslikud faktid tegelikkusest sageli osalist pilti ning omavad tähendust kontekstis, st uudiselugude järgnevuses.

Ajakirjandust peetakse ühiskonnas oluliseks faktiteenuse pakkujaks, mistõttu püütakse seda allutada faktikontrollile, eri ajakirjanduse žanrite nagu uuriv ajakirjandus või andmeajakirjandus puhul püütakse leida täiendavaid viise lugude faktitruuduse tagamiseks.

Fakti olemus

Fakti olemuse küsimus on filosoofiline küsimus, mida arutatakse teaduse metodoloogia, epistemoloogia ja tõeteooriate vaatepunktist.

Kuigi faktide roll ja iseloom eri inimtegevuse valdkondades on erinev, eri käsitlustes võidakse fakte pidada vähem või rohkem seotuks vaimsete, tunnetuslike ja sotsiaalsete protsessidega, omistatakse faktidele isegi kõige relativistlikemas käsitlustes teatud iseseisvat olemasolu ja kandepinda tegelikkuses. Abstraktses tähenduses võib pidada faktiks kõike, mida on piisavalt hea põhjus uskuda.

Faktilisus filosoofias

Uuskantiaanluse raames sai tavaks vastandada fakte ja norme. Fakt osutab selle järgi eelkõige millegi tegelikkusele ehk sellele, et miski on, aga ei ütle, mis see iseendast on. Faktilisus pole seega piisav inimese elu puudutavate otsuste tegemiseks, sh ühiskonna asjade otsustamiseks, ajaloolise tegelikkuse mõtestamiseks ja faktiteaduste metoodika ei kõlba selliste väärtusi puudutavate valdkondade käsitlemiseks. Nende valdkondade puhul kerkibki fakti asemel põhimõisteks väärtus.

Loogilise positivismi raames seati eesmärgiks kirjeldada tegelikkust protokollilausete abil, mille terviklik kogum võiks pakkuda tegelikkusest faktiliselt korrektse pildi. Sarnaselt Ernst Machi ja veel varem Francis Baconi filosoofiliste ambitsioonidega sooviti eristada filosoofiline spekulatsioon teadmistest ja faktidest tegelikkuse kohta. Kuigi positivistide maksimumprogramm pole teostunud, on neil oluline panus teaduse metodoloogia arengusse.

Martin Heidegger räägib oma peateoses "Olemine ja aeg" inimese olemasolu (Dasein) faktilisusest, millega ta osutab eelkõige inimese surelikkusele, kuid samas on faktilisus seotud olemasolu heidetusega kui selle et-olemise vältimatute karakteristikutega laiemalt. Faktilisust tõlgendatakse siin kogemuse eelteoreetilisest iseloomust lähtuvalt.

Vaata ka

• Fakt ja väärtus
• De facto
• Väljamõeldis
• Reaalsus