FGM-148 Javelin

FGM-148 Javelin
Tüüp	juhitav tankitõrjesüsteem
Päritoluriik	Ameerika Ühendriigid
Teenistusajalugu
Teenistuses	1996. aastast
Sõjad	Afganistani sõda; Iraagi sõda; Vene-Ukraina sõda
Tootmise ajalugu
Konstruktor	Raytheon ja Lockheed Martin
Konstrueeritud	juuni 1989
Tootja	Raytheon ja Lockheed Martin
Ühiku hind	246 000 dollarit (2014, FGM-148F)
Tootmises	1996. aastast
Toodetud ühikuid	40 000
Tehnilised andmed
Kaal	22,3 kg (kogukaal); rakett: 11,8 kg; stardiplokk: 6,4 kg
Pikkus	rakett: 1,1 m; starditoru: 1,2 m
Läbimõõt	rakett: 127 mm; starditoru: 142 mm
Meeskond	2
Tõhus laskeulatus	75–2500 m
Maksimaalne laskeulatus	4750 m (katsetustel)
Lõhkepea	tandem profiil-laeng HEAT
Lõhkepea kaal	8,4 kg
Õhkimismehhanism	löögijõud
Mootor	tahkekütusel rakett
Juhtimissüsteem	infrapunasihtimine

Javelin (ingl. 'oda') on USA-s valmistatud kantav tankitõrjeraketisüsteem, mis on mõeldud peamiselt soomukite ja tankide hävitamiseks.

Üldiseloomustus

Javelin töötab "lase-ja-unusta" põhimõttel. See tähendab, et tegemist on enne lasku sihtmärgile lukustuva ja autopiloodi põhimõttel toimiva tankitõrjeraketisüsteemiga. Rakett läheneb sihtmärkidele kas vertikaalselt (pealtrünnaku puhul soomustatud sihtmärkide pihta) või horisontaalselt (otserünnaku puhul hoonete ja muude objektide pihta). Raketiga on võimalik otselaskmisega rünnata ka helikoptereid. Pealtrünnaku korral suudab rakett tõusta kuni 150 meetri kõrgusele ja otserünnaku puhul 60 meetri kõrgusele. Raketi juhtimissüsteemil on iseseisev sihtmärgi jälgimisvõimekus. Raketi lõhkepea puhul on tegemist tandemlõhkepeaga.

Lasu hetkel heidetakse rakett stardikonteinerist ohutule kaugusele ning seejärel käivitub põhimootor (nn pehme stardi seadistus). See tagab ohutuse laskjale ning aitab vähendada laskepositsiooni avastamist. Tänu lase-ja-unusta süsteemile saab meeskond kohe pärast lasku vahetada positsiooni või alustada samast uue sihtmärgi hävitamist, samal ajal kui esimene rakett on veel teel oma sihtmärgini.

Raketisüsteemi juhib tavaliselt kahest võitlejast koosnev meeskond. Üks neist on operaator ja teine laskemoona kandja-julgestaja. Sellal kui operaator tegeleb laskmisega, otsib lahingupaariline juba uut sihtmärki või tegeleb võimalike ohtude tuvastamisega. Samuti kindlustab ta, et omasid ei oleks tagaplahvatusalas. Sellegipoolest on vajadusel võimalik juhtida ka üksinda.^[4]^[5]

Rakett

Lõhkepea

Tegemist on tandemlõhkepeaga. Eesmine lõhkelaeng on kaetud kahekihilise molübdeenist kattega ning pealaeng vasest kattega. Selleks, et kaitsta pealaengut eesmise laengu lõhkemise käigus tekkiva lööklaine ja metallikildude kahjustuse eest on nende vahele paigutatud komposiitmaterjalist vahekiht. Vahekihil on ava, mis tagab kumulatiivjoa parema suunamise. Pealaengu kattekiht tagab plahvatusel tekkivale kumulatiivjoale suurema kiiruse. Selle muudatusega on võimalik pealaengut sama mõju juures väiksemaks teha. See omakorda jätab rohkem ruumi suuremale rakettmootorile, mistõttu on võimalik tõsta laskekaugust.

Elektrooniline kaitsemehhanism (ESAF) teostab ridamisi turvakontrolle, võimaldades samal ajal lasta. ESAF käivitab heitemootori pärast päästikule vajutamist. Ohutusse kaugusse jõudes käivitab ESAF lennumootori. Pärast raketi seisundi kontrolli (sihtmärgi lukustamise kontroll), initsieerib ESAF viimase aktiveeringu, võimaldamaks lõhkepeal plahvatada. Sihtmärki tabades tagab ESAF vajaliku ajalise vahe eellaengu ja pealaengu lõhkemise vahel.

Kuigi Javelini tandemlõhkepea on näidanud ennast efektiivsena tankide vastu on seda siiski enamasti (Iraagi ja Afganistani) sõdades kasutatud isikkoosseisu, hoonete ning kergelt soomustatud ja soomustamata masinate vastu. Selleks, et olla veelgi efektiivsem eelpool mainitud sihtmärkide vastu, on välja arendatud mitmeotstarbeline (multi-purpose – MPWH) lõhkepea FGM-148F jaoks. Olles samal ajal ikkagi efektiivne tankide vastu, on uus lõhkepea varustatud paremini killustuva kestaga, et hävitada tõhusamalt vastase isikkoosseisu. Kõige selle juures ei ole tõusnud raketi kaal.^[4]^[6]^[7]

Liikumiseks vajalik veojõud

Enamus raketisüsteeme vajab laskeseadme taha suurt tagaplahvatusala, et vältida võimalikke vigastusi. Vähendamaks seda nõuet ilma tagasilööki suurendamata, kasutab Javelin nn pehmet stardisüsteemi. Raketi väljaheitmiseks laskeseadmest kasutatakse tavalist rakettmootorit, mis lõpetab põlemise enne kui raketi tagumine osa väljub stardikonteinerist. Lennumootor käivitatakse pärast väikest viivitust (ohutus kauguses laskjale). Kahe mootori vahele on seatud lööklainest tekkivate mõjutuste vähendamiseks kaitseketas. Viimane talub heitemootorilt tulevat survet, kuid eraldub kergelt pärast lennumootori käivitumist.

Mõlemad mootorid kasutavad sama düüsi. Lennumootori reaktiivjuga väljub läbi ära põlenud heitemootori düüsi. Kuna heitemootori kest ei eraldu, kasutatakse lennumootori käivitamiseks ringikujulist sütikut, mis tagab sujuva süütamise. Tavalise sütiku puhul võiks see lennata tagasi laskja suunas ning tekitada seeläbi vigastusi, samuti lõhkuda düüsi ja nurjata raketi lennu.

Heitemootor kasutab standardset NATO heitelaengut. Selles kasutatakse põlemiskiiruse reguleerijana plii beetaresorstinooli, mis põlemisel tekitab mürgiseid plii oksiide. Seetõttu soovitatakse laskuril lasu hetkel hinge kinni hoida. Kui heitemootoril tekib tõrge, stardikonteineri torus tekib ülerõhk ning rakett kiilub kinni, siis aktiveerub nn ülerõhust vabanemise süsteem, vältides sellega raketi lõhkemist stardikonteineri sees. Heitemootor püsib paigal lõiketihvtide abil, mis surve suurenedes purunevad ning võimaldavad mootoril torust välja liikuda.^[5]

Otsija

Nagu lase-ja-unusta süsteemiga raketile kohane, peab ta olema võimeline laskuri abita jälgima terve lennu vältel oma sihtmärki. See teostatakse raketi pardal olevate infrapuna(IR)-kaamera ja sihtmärgijälgimissüsteemi koostöös.

Laskja, kasutades CLU IR süsteemi, leiab ja identifitseerib sihtmärgi, misjärel lülitab sihiku ümber raketi vastavale süsteemile, seades ümber sihtmärgi nn jälgimiskasti ja lukustab selle sihtmärgile.

Jälgimissüsteem fookustab ennast sihtmärgile ning jätkab sihtmärgi jälgimist hoolimata selle liikumisest või raketi teekonna suuna muutustest.^[8]

Otsimisseade (fokaaltasandiline massiiv)

Otsimisseade (ingl Staring array, FPA) asub kupli sees, mis laseb läbi IR-valgust. Kuplisse sisenev IR valgus läbib seal olevad läätsed, mis koondavad selle energia ning suunatakse peeglite abil FPA-sse. Seade on kahemõõtmeline, koosneb 64x64 MerCad (HgCdTe) detektorelementidest. FPA töötleb detektori elementidest saadud signaale ning edastab need raketi jälgijasse.^[8]^[9]

Jahutamine/kalibreerimine

FPA (ingl Focal Plane Array) on vaja jahutada ja kalibreerida. CLU (ingl Command Launch Unit) sensorid jahutatakse kasutades vaakumkonteinerit ja Stirlingi mootorit. Aga selle jaoks ei ole raketis piisavalt ruumi. Seega enne laskmist raketikonteinerit väljapoole kinnitatud jahuti aktiveerib raketis elektrisüsteemi ja tagab külma gaasi pealevoolu sensoritele (Joule'i-Thomsoni efekt), kui rakett on veel raketikonteineris. Väljatulistamise hetkel ühendus katkeb ja jahutusgaasi (argoon) tagab edaspidi raketi pardal olev gaasipudel. Tegemist on kõrgsurvestatud konteineriga, sisaldades sihtmärgini jõudmiseks vajalikul määral (19 sekundit) jahutusgaasi.^[8]

Stabiliseerimine

Alust, millele otsija on paigaldatud, peab pidevalt stabiliseerima vastavuses raketi kere suuna muutustele, selleks et otsija oleks pidevalt suunatud sihtmärgile. Stabilisatsioonisüsteem peab toime tulema äkilise kiirendusega ning pidevate suuna muutustega (vertikaalis/horisontaalis). Põhimõtteliselt on antud süsteemi puhul tegemist autopiloodiga. Juhtmed, mis ühendavad otsijat ülejäänud raketiga, on paigaldatud nii, et need ei indutseeriks otsija platvormi liikumist ega hõõrdumist.^[8]

Jälgija

Jälgijal on võtmeroll raketi suunamisel ja juhtimisel sihtmärgile. Võrreldes omavahel pidevalt saadud kaadreid, otsustab jälgija vajalike korrektuuride tegemise üle, et hoida raketti sihtmärgil. See peab olema suuteline eristama pildi pealt määratud sihtmärgi muust infost. Sihtmärk määratakse/eristatakse sihtimise käigus laskuri poolt, kes asetab selle ümber seadistatavad raamid. Seejärel kasutades mustrituvastusalgoritme võrdleb jälgija pidevalt kaader-kaadri haaval otsija poolt saadetavat pilti sihtmärgist, tehes kohe vajalikud parandused. Selle tulemusel on jälgija võimeline pidevalt nägema sihtmärki, isegi kui otsija vaateväli lennu kestel äärmuslikult muutub. Selleks, et rakett sihtmärgile juhtida, võrdleb jälgija pidevalt kõiki kaadreid sihtimispunktiga. Kui need ei ühti, arvutab jälgija vajalikud parandused ning edastab need juhtimissüsteemile, mis korrigeerib vajalikul määral raketi kerel asuvaid stabilisaatori labasid. Viimaste õige asendi saavutamist kontrollivad määratud sensorid. Kõrvalekalde tuvastamisel saadetakse info kontrollsüsteemi uute paranduste tegemiseks ning käskude andmiseks. Jälgija tegevuse lennu ajal võib jaotada kolme etapi vahel: 1) esmane etapp kohe pärast starti; 2) lennuetapp, mis kestab enamuse ajast; 3) hävitusetapp, mille jooksul jälgija tuvastab kokkupõrkepunkti sihtmärgil. Kasutades otsijalt ja jälgijalt saadud infot, otsustab autopiloot juhtimisalgoritmide abil järgmisele etapile ülemineku. Sõltuvalt sellest, kas kasutatakse pealt- või otserünnaku viisi, võib raketi lennuprofiil lennu ajal märkimisväärselt muutuda. Pealtrünnaku viisi korral suundub rakett pärast starti kohe kõrgusse ja õigel hetkel võtab suuna alla sihtmärgi pihta. Otserünnaku viisi korral liigub rakett terve lennu vältel madalalt otse sihtmärgi suunas. Täpse lennuteekonna arvutab juhtimisseade, võttes muude andmete hulgas arvesse ka kaugust sihtmärgini.^[8]

Stardikonteiner

Tanktõrjepaari mõlemad mehed kannavad toru kujulist stardikonteinerit, milles asetseb tehase poolt paigutatud rakett. Stardikonteiner on ühekordselt kasutatav ning tema eesmärk on kaitsta raketti kahjustuste eest ja olla sellele stardiplatvormiks. Stardikonteiner sisaldab raketiga suhtlemiseks vajalikku elektroonikat. Samuti on stardikonteinerile vajalikud välised lukustusmehhanismid, mis teevad juhtimisseadme kinnitamise sellele lihtsaks.^[8]

Juhtimis- ja stardiseade (CLU – Command Launch Unit)

Laskur kannab endaga kaasas korduvkasutatavat juhtimis- ja stardiseadet (CLU). CLU on kahest osast koosneva Javelini raketisüsteemi sihtimisseade. CLU sihikul on kolm ümberlülitatavat eelseadistatud vaadet (vaatevälja), mille abil leitakse, sihitakse ja lastakse sihtmärki. CLU-d võimalik kasutada ka raketist eraldiseivana. Sellisel juhul toimib see termovaatlusseadmena. Pärast lasku ei pea CLU-ga sihtmärki jälgima ega juhtima jääma, vaid võib kohe liikuda uuele positsioonile. See muudab lahingupaari tegevuse paindlikumaks ning võimaldab tegeleda korraga rohkemate lahinguväljal esinevate ohtudega. Laskur juhib seadet lennukikokpitist tuttava juhtkangi abil.^[8]

Sihiku päevavaade (DFW – Day Field of View)

Esimene kolmest ümberlülitatavast eelseadistatud vaatest on 4x suurendusega päevavaade. Seda kasutatakse peamiselt pimedal ajal valge valguse tuvastamiseks, kuna termoseadistuses ei ole võimalik seda näha. Samuti kasutatakse seda seadistust päikesetõusu ja -loojangu ajal, kuna sellel ajal võib suurtest temperatuuri muutustest tingituna olla raskendatud termoseadistuse kasutamine.

Sihiku lai vaatenurk (WFOV – Wide Field of View)

Teine vaade on neljakordse suurendusega öine vaade, milles kuvatakse laskurile vaadeldavast alast soojuspilt. Neljakordse suurendusega öine vaade on seega peamine, mida sihtmärgi otsingul ning ala vaatlemisel kasutatakse, kuna see võimaldab tänu laiale vaatenurgale ning soojuspildile tuvastada isikkoosseisu ja objekte, mis jääksid inimsilmale muidu märkamatuks. Põhiliselt kasutataksegi seda vaadet raketi sihtmärgile lukustamiseks. CLU sees on sihikuga ühendatud väike jahutusseade. See teeb termoseadme oluliselt tundlikumaks, kuna muudab sihiku enda temperatuuri vaadeldava objekti omast tunduvalt madalamaks. Tänu termosihiku suurele tundlikkusele saab laskur vaadelda objekti võimalikult detailselt, isegi siis, kui selle temperatuur erineb ümbritsevast ainult mõne kraadi võrra. Võimalik on seadistada pildi kontrastsust ja heledust.^[8]

Sihiku kitsas vaatenurk (NFOV – Narrow Field of View)

Kolmas vaade on 12x suurendusega öine vaade. Kui CLU on lainurkvaates sihtmärgile fokuseeritud, võib laskur enne raketis asuvasse otsija vaatesse ümberlülitamist kasutada kitsa vaatenurgaga vaadet, et sihtmärki täpsemalt tuvastada.^[8]

Raketis asuva otsija vaade (SFOV – Seeker Field of View)

Kui laskja on sihtmärgi välja valinud, vajutab ta ühte kahest päästikust ning vaade lülitub ümber neljandale – raketis asuva otsija vaatele. See on 9x suurendusega soojuspilt. Sarnaselt eelmise kolme vaatega on see vaade laskuri jaoks kohe kasutatav. Siiski ei kasutata seda esimese valikuna, kuna selle vaatenurk ei ole piisavalt lai ala esmaseks skaneerimiseks ja sihtmärkide otsimiseks. Ümberlülitus-suurendusprotseduur sarnaneb tavalise kaamera käsitsemise omaga. See vaade võimaldab laskuril sihtimisega edasi tegeleda ning samal ajal seadistada raketis asuvat juhtimissüsteemi. Ainult selle vaate korral on võimalik sisestada sihtmärgi tabamiseks vajalik info CLU-st raketi juhtimissüsteemi. Kui laskur ei soovi siiski veel tulistada, on tal võimalik ümber lülitada ükskõik millisele vaatele. Kui laskur on otsustanud tulistada, vajutab ta teisele päästikule ning lukustab lõplikult sihtmärgi. Mõne hetke pärast stardib rakett.

Kergekaaluline juhtimis- ja stardiseade (Lightweight CLU)

USA armee on asunud välja töötama uut kergekergekaalulist juhtimis- ja stardiseadet (CLU). Uus seade peaks olema praegusest 70% väiksem, 40% kergem ning 50% suurema aku kestvusega. Uue CLV võimekus: integreeritud käepidemed, 5-megapiksline värvikaamera, laserosuti, mida võimalik näha läbi IR, kaugete sihtmärkide koordinaatide võtmiseks GPS, laserkaugusmõõdik, suunasensor, moderniseeritud elektroonika.^[8]

Eelised

Javelin on hõlpsalt kaasaskantav ning mitmeks põhiosaks lahti võetav. Võrreldes teiste küllaltki kobakate tankitõrjeraketisüsteemidega on vahe üsna märgatav. Näiteks vajab TOW suurt tugikolmjalga, kogukat kaitsekatet sihikule, pikemat raketikonteinerit ja rohkem aega relva laskevalmis seadmiseks. Seega on Javelin (siiski ikkagi veel piisavalt raske) võrreldes teiste raketisüsteemidega küllaltki kerge.

Kuigi CLU soojuspildiga sihik võib mõningatel juhtudel raskendada sihtimist, teeb just see omadus Javelinist lase-ja-unusta raketisüsteemi. See annab laskurile võimaluse pärast lasku kohe positsiooni vahetuseks, tagades piisava aja enne kui vastane on avastanud, kust rünnak tema vastu sooritati. Selline juhtimisviis on palju ohutum kui ise juhtme kaudu rakett sihtmärgini juhatada.

Teine oluline eelis on Javelini löögijõud, millega selle rakett sihtmärki tabab. Raketi tandemlõhkepea suudab hävitada ka reaktiivsoomusega kaetud sihtmärgid. Pealtrünnaku korral, arvestades soomukite/tankide nõrgemat soomustatust selles piirkonnas, on hävitamisvõimalused veelgi suuremad.^[4]

Pehme stardi võimalus nõuab väga väikest tagaplahvatusala, tagades selle, et Javelini on võimalik lasta ka taristust, tegemata selleks erilisi ettevalmistusi. Selliselt positsioonilt lastes on vastasel veelgi raskem tuvastada laskepositsiooni, andes Javelinile linnalahingus selge eelise laialt kasutatava AT-4 ees (kuigi AT-4 CS-il on samuti nõutavat tagaplahvatusala vähendatud).^[4]

Puudused

Peamiseks puuduseks on siiski süsteemi (rakett, stardikonteiner, CLU) kogukaal (22,3 kg). Süsteem kaalub enam kui USA armee algsed tellimusnõuded ette nägid, olles algselt mõeldud tavaliste jalaväelaste poolt kaasaskantavaks relvaks. Teine puudus seisneb soojussihiku sihtimisvõime usaldusväärsuses. Soojussihik ei ole võimeline enne töötama, kui jahutussüsteem on selle maha jahutanud. Tootja lubab täieliku valmisoleku saavutamist maksimaalselt 30 sekundi jooksul. Sõltuvalt ümbritsevast temperatuurist võib see siiski tunduvalt kauem aega võtta.

Samuti on võrreldes konkureerivate süsteemidega negatiivseks argumendiks seadme kõrge hind. Näiteks maksis 2002. aastal teada olevatel andmetel üks Javelini CLU 126 000 $ ja rakett 78 000 $.

Operaatoril puudub pärast lasu sooritamist raketi lennutrajektooris paranduste tegemise võimalus (kui sihtmärgi temperatuur ei eristu piisavalt hästi ümbritsevast temperatuurist, on oht, et rakett võib mitte tabada).

Javelin ei ole oma 2500 m laskeulatuse juures võimeline ületama oma rahvusvaheliste eelkäijate ja konkurentide laskekaugust: MILAN 3000 m, Swingfire 4000 m, TOW 4200 m ja Kornet 8000 m. Seda peamiselt põhjusel, et CLU ei ole võimeline tegutsema kaugemal asuvate sihtmärkidega, kuigi raketi lennukaugus on 4750 m.^[4]^[5]^[8]

Ajalugu ja kasutus relvakonfliktides

Raketiheitja valmistati USA-s, vahetamaks välja senise relva M47 Dragon.

Eesti Kaitsejõudude 2014. aastal tellitud^[10] Javelinide esimene partii jõudis tellijani 2015. aasta septembris.^[11]^[12]

Iraak 2003

Javelin oli kasutusel USA armees, merejalaväes ja Austraalia eriüksustes 2003. aastal Iraagi invasiooni käigus Iraagi Tüüp 69 ja Baabüloni Lõvi tüüpi tankide vastu. Ühes lahingus toimunud lühikese tulekontakti ajal hävitas USA eriväelaste rühm Javelinidega kaks T-55 tanki, kaheksa soomustransportööri ja neli veomasinat.

Afganistani sõda

Afganistani sõja ajal kasutati Javelini edukalt mässulistevastastes operatsioonides. Algul pidasid sõdurid seda mässuliste vastu ebaefektiivseks. Aja möödudes sai selgeks Javelini täpsus ning peaaegu olematud kaasnevad kahjud. Javelin täitis tühimiku võitluses DShK raskekuulipildujate ja B-10 tagasilöögita kahurite vastu. Kuigi AT-4 ja M203 suutsid teha sama, jäi neil puudu vajalikust laskekaugusest. Kerge- ja keskmised kuulipildujad omasid küll vajalikku laskeulatust, kuid ei suutnud tagada vajalikku mõju. Miinipildujad suutsid tagada nii vajaliku kauguse kui ka mõju vastasele, kuid neil puudus siiski vajalik täpsus. Seetõttu omas Javelin nagu ka TOW vajalikku laskekaugust, tulejõudu ja täpsust, et efektiivselt võidelda hästi varjunud vastasega suurtel kaugustel. Isegi kui vastane asus koopas, oli Javeliniga võimalik selle avausest sisse lasta ning hävitada see seestpoolt.

Vähem tähtis polnud ka psühholoogiline mõju vastasele kui see kuulis Javelini laskmas. Mõnikord piisas ainult sellest, et vastane lõpetaks võitluse ja jätaks positsioonid maha.

Javelini kasu ei seisnenud ainult vastase pihta laskmises. Selle CLU-d oli võimalik kasutada väga efektiivselt vaatluspostil julgestusülesandeid täites.^[4]

Kasutavad riigid

Austraalia – 92 laskeseadet
Bahrein – 13 laskeseadet
Tšehhi – ostis 3 laskeseadet ja 12 raketti oma eriüksuslastele (mõeldud kasutamiseks Afganistanis)
Eesti – 120 laskeseadet ja 350 raketti.
Prantsusmaa – 76 laskeseadet 260 raketti Afganistanis kasutamiseks
Gruusia – andmed teadmata
Indoneesia – andmed teadmata
Iirimaa – andmed teadmata
Jordaania – 192 laskeseadet ja 1924 raketti
Leedu – 40 laskeseadet
Uus-Meremaa – 24 laskeseadet
Norra – 100 laskeseadet ja 526 raketti
Omaan – 30 laskeseadet
Katar – 50 laskeseadet ja 500 raketti
Saudi Araabia – andmed teadmata
Taiwan – 60 laskeseadet ja 442 raketti
Araabia Ühendemiraadid – andmed teadmata
Suurbritannia – andmed teadmata
Ukraina - arvandmed teadmata^[13]
USA – andmed teadmata^[14]^[15]