Afganistani sõda (2001–2021)
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
 | See artikkel vajab ajakohastamist. |
.svg){kind=small}
.svg){kind=small}
Afganistani sõda algas 7. oktoobril 2001, kui Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia, Austraalia ja Afganistani Põhja Alliansi relvajõud alustasid sõjalist operatsiooni Kestev Vabadus. Invasiooni peamine põhjus oli 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakud USA-s ja eesmärk hävitada Afganistani baasina kasutav Al-Qā‘idah terrorivõrgustik. Invasiooni juhtinud USA taotles Afganistanis valitsenud Ţālebāni režiimi kukutamist ja demokraatliku riigi loomist.
Aastail 2001–2014 tegutseti koodnime operatsioon Enduring Freedom (Kestev Vabadus) ja 2015–2021 operatsioon Freedom's Sentinel all.[15] USA ja NATO võitlesid laiaulatusliku Talibani ülestõusu vastu, sõjategevus laienes ka naaberriigi Pakistani piiriäärseile hõimualadele.
31. augustil 2021 lahkus Kabuli lennujaamast viimane evakuatsioonilennuk USA sõduritega. Sellega lõppes USA ajaloo pikim sõda ja Afganistanis tuli taas võimule Ţālebān. Sõjas hukkus ligi 2500 USA sõjaväelast ja tsiviilisikut.[16]
Sõja lõpp ei toonud Afganistani rahu. ISIS alustas rünnakuid Afganistani valitsuse vastu ja pärast esialgset kõhklust pakkus USA lõpuks Talibanile abi võitluses ISIS-e terroristidega.
2001. aasta sissetungi algus
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Ameerika Ühendriikide sissetung Afganistani
20. septembril 2001 esines USA president George W. Bush Ühendriikide Kongressi ees ning nõudis, et Taliban annaks välja Usāmah ibn Lādini ja hävitaks Afganistanis asuvad Al-Qā‘idah baasid[17]. 5. oktoobril pakkus Ţālebān, et ibn Lādini üle hakkab õigust mõistma Afganistani kohus, kuid seda juhul, kui USA edastab Ţālebāni režiimile kindlad tõendid ibn Lādini süü kohta [1]. USA keeldus ja alustas 7. oktoobril sõda Afganistanis.
Strateegiline ülevaade
[muuda | muuda lähteteksti]Sõjas oli kaks põhilist poolt. USA ja tema liitlased, kes toetasid Afganistani Islamivabariigi valitsust, sõdisid Talibani ja tema liitlastega. Olukorda komplitseerisid Talibanist lahku löönud rühmitused ja neist veel äärmuslikumad liikumised, näiteks al-Qaeda ja hiljem ISIS. Need rühmitused võitlesid oma eesmärkide nimel vahel Talibani poolel ning vahel niihästi Talibani kui ka valitsuse vastu.
Afganistan on põllumajanduslik maa. 2020. aastal elas Afganistani 33 miljonist elanikust neli viiendikku maal. Sõjategevus maapiirkonnas pakub sissivõitlejatele arvukaid peidupaiku. Afganistanis on külmad talved, mil keskmine temperatuur langeb kohati alla –15 °C. See tähendab, et kevadised pealetungid ja suvine sõjategevus vahelduvad talvepuhkusega.
99,8% Afganistani elanikest on moslemid, see mõjutas niihästi Afganistani valitsuse kui ka Talibani poliitikat. Afganistani valitsejad on aegade algusest kasutanud islamit selleks, et saada üle hõimudevahelistest erimeelsuseist ja konfliktidest. Islam tekitab ühtsustunnet võõrvallutajate ja uskmatute vastu. Sajandeid kestnud mittemoslemite vallutuskatsed on muutnud islami vastupanuliikumise ja Afganistani identiteedi keskseks osaks. Kohalikel usujuhtidel mulladel on Afganistani ühiskonnas tähtis positsioon. Nad võivad mõjutada rahvast sama palju kui valitsus. Neil on põlvest põlve olnud oluline osa vastupanuliikumise algatamises üleskutsetega pühale sõjale ehk džihaadile.
Afganistan on suuresti hõimuühiskond. Sellel on riigi poliitikale ja ühiskonnale märgatav mõju. Kui islamil on ühendav mõju, siis tribalismil on Afganistanis lõhestav mõju. Afganistani suurim rahvus on puštud, keda on 38–50% riigi elanikest. Puštude traditsiooniline eluviis ja aukoodeks puštunvali mõjutavad enamasti ka hõimude otsustusi. Puštunvalis ettenähtud erimeelsuste lahendusviiside tõttu on hõimude ühtsus sageli nõrk. Afganistani juhid on maapiirkondades korra loomisel toetunud enamasti hõimujuhtidele. Keskvõim on nende toetuseta vähetõhus ja nõrk. Afgaanid on lojaalsemad oma rahvusele ja hõimule kui riigile. See tähendab, et hõimud liituvad kas Talibani või keskvalitsusega vastavalt sellele, kuidas on neile kasulikum.
Koalitsiooni kõrgtehnoloogilise varustusega sõdurite ja Talibani sissisõdalaste vahendite ja jõu suur erinevus viis asümmeetrilise sõjani. Selle juured ulatuvad 1980. aastate Nõukogude-Afganistani sõjani, mil modžaheedid töötasid välja sissisõja meetodid. Modžaheedid tegutsesid väikeste, 10–50-meheliste rühmadena, mis kasutasid nii vananenud kui ka moodsaid relvi, kui neid õnnestus varastada või sõjasaagiks saada. Taliban kasutas järjest enam sissitaktikat, näiteks enestapuvõitlejaid, autopomme ja teeäärseid pomme ning atentaatide korraldamist tähtsatele isikutele. 2009. aastaks olid teeäärsed pommid muutunud Talibani peamiseks relvaks. Taliban kasutas ka seestpoolt tulevaid rünnakuid, saates oma võitlejaid Afganistani sõjaväkke ja politseisse.
2011. aasta 2. mail tapsid Ameerika Ühendriikide väed Osama Bin Ladeni.
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Eesti osalus
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Eesti NATO sõjalistes operatsioonides#Afganistan
Eesti osalus algas demineerimismeeskonna saatmisega Afganistani 2003. aastal ja lõppes 2021. aastal[18]. Kokku mindi sinna missioonile 2900 korda. Surma sai üheksa ja vigastada 102 Eesti kaitseväelast.[19]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ William Dalrymple (26. juuni 2013). "Forget Nato v the Taliban. The real Afghan fight is India v Pakistan". The Guardian (inglise keeles). Vaadatud 10. augustil 2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Pakistan's 'fanatical' Uzbek militants". BBC (inglise keeles). 11. juuni 2014. Vaadatud 10. augustil 2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Rory McCarthy, Helen Carter & Richard Norton-Taylor (27. oktoober 2001). "The elite force who are ready to die". The Guardian (inglise keeles). Vaadatud 10. augustil 2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Neville 2015, lk 48.
- ↑ "Pakistan's militant Islamic groups". BBC (inglise keeles). 13. jaanuar 2002. Vaadatud 10. augustil 2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Thomas Joscelyn (9. oktoober 2008). "Evaluating the Uighur Threat". Long War Journal (inglise keeles). Vaadatud 10. augustil 2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Bill Roggio (28. september 2015). "Taliban storms Kunduz city". Long War Journal (inglise keeles). Vaadatud 10. augustil 2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Thomas Joscelyn & Bill Roggio (31. juuli 2015). "The Taliban's new leadership is allied with al Qaeda". Long War Journal (inglise keeles). Vaadatud 10. augustil 2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Sami Yousafzai (30. august 2013). "Mullah Najibullah: Too Radical for the Taliban". Newsweek (inglise keeles). Vaadatud 10. augustil 2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "NATO kaalub Afganistani julgeolekujõudude rahastamist 2018. aastani".
- ↑ Thomas Gibbons-Neff (6. mai 2016). "In Afghanistan, al-Qaeda is working more closely with the Taliban, Pentagon says". The Washington Post (inglise keeles). Vaadatud 10. augustil 2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Felicia Sonmez (15. juuni 2011). "Twenty-seven senators call for shift in Afghanistan strategy". The Washington Post (inglise keeles). Vaadatud 10. augustil 2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Akmal Dawi (6. märts 2014). "Despite Massive Taliban Death Toll No Drop in Insurgency". VOA News (inglise keeles). Vaadatud 10. augustil 2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 14,0 14,1 14,2 14,3 14,4 14,5 14,6 Neta C. Crawford (august 2016). "Update on the Human Costs of War for Afghanistan and Pakistan, 2001 to mid-2016" (PDF) (inglise keeles). Bostoni Ülikool. Vaadatud 10. augustil 2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Auerswald & Saideman 2014, lk 87–88.
- ↑ Viimased USA sõdurid lahkusid Kabulist, sõda on sellega läbi ERR, 31. august 2021
- ↑ The Washington Post http://www.washingtonpost.com/wp-srv/nation/specials/attacked/transcripts/bushaddress_092001.html.
{{cite news}}: puuduv või tühi pealkiri:|title=(juhend) - ↑ Vahur Lauri (9. juuni 2021). "Eesti kaitseväelaste missioon Afganistanis jõudis lõpule". Eesti Rahvusringhääling. Vaadatud 18.08.2021.
- ↑ "Aktuaalse kaamera" ülevaade: Afganistani sõda iseloomustavad faktid ERR, 15. aprill 2021
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Auerswald, David P.; Saideman, Stephen M. (2014) NATO in Afghanistan: Fighting Together, Fighting Alone. Princeton University Press. ISBN 978-1-4008-4867-6.
- Neville, Leigh (2015) Special Forces in the War on Terror (General Military). Osprey Publishing. ISBN 978-1472807908
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Afganistani sõda (2001–2021) – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis- 2001 Qala-I-Jangi lahing (Qal’a i Jangi), (Battle of Qala-i-Jangi, Qala-i-Jangi)
| Juhtkond |  | |
|---|---|---|
| Valitsus |
Võimuletõus · Bāmyāni budade hävitamine · Naiste kohtlemine · Usupolitsei · Propaganda · Jirga · Lipp · Vapp · Deviis
| |
| Komandörid | ||
| Sõjavägi | ||
| Konfliktid |
Kodusõda (1996–2001) · Sõda Afganistanis (2001–2021) (Konflikt ISIL-iga (2015–)) · Ülestõus Khyber Pakhtunkhwas (2004–)
| |
| Seotud teemad | ||