Estival
Estival on Rootsi eestlaste kultuurifestival.
Üritus on eeskuju võtnud Ülemaailmsete Eesti Päevade ESTO formaadist, seetõttu nimetatakse Estivali ka Ülerootsilisteks Eesti Päevadeks.
Toimunud festivalid
[muuda | muuda lähteteksti]- 20.–23. mail 1983 Göteborgis
- 1.–4. mail 1986 Lundis ja Malmös
- 24.–27. mai l1990 Uppsalas
- 27. augustist 16. novembrini 1995 Göteborgis
- 15. märtsist 28. aprillini 2003 Göteborgis
- 27.–30. septembril 2007 Göteborgis
- 15.–7. veebruaril 2013 Stockholmis
- 10.–18. veebruaril 2018 Stockholmis
Estival 1983
[muuda | muuda lähteteksti]Estival 1983 juhatuse esimees oli Hain Rebas. Peatoimkond määratles Estivali eesmärgid: arendada eesti keelt ja kultuuri, koondada kogu eesti rahvast ning nõuda rahvaste enesemääramisõiguse rakendamist okupeeritud Eestile.[1] Töötati välja raamkava, mida üldjoontes on järginud kõik hilisemad Estivalid. See sisaldab kontserte, jumalateenistusi, teatri- ja filmietendusi, kohtumisi kirjanikega, näitusi, spordivõistlusi, rahvapidu, festivali ööklubiõhtuid ("salakõrts") ja poliitilist manifestiooni. Estival 1983 avati kontserdiga, mille kavas olid V. Kapi "Põhjarannik", Pärdi "Credo" ja "Fratres" ning Beethoveni 9. sümfoonia, juhatas Neeme Järvi, klaveril Käbi Laretei. Kooride kontserdil ehk laulupeol esines 18 koori, rahvatantsupeol 8 tantsurühma. Näitustel eksponeeriti eesti maali- ja tarbekunsti. Oma uudisloomingut tutvustasid Kalju Lepik, Helga Nõu, Valev Uibopuu jt eksiilkirjanikud. Kahe päevaga viidi läbi võrk-, korv- ja sulgpalliturniir. Estivali lõpetas rongkäik, mis kulmineerus poliitilise manifesti ettelugemisega, peakõnelejaks oli ajalooprofessor Erik Lönnroth. Estivalil oli 3000 osalejat.[2]
Estival 1986
[muuda | muuda lähteteksti]Estival 1986 esimees oli Rein Asu. Programmi eest vastutas Andres Koern, noortetegevuste eest Mart Klaar ja Peeter Paljak, informatsiooni eest Paul Tundo ja Johnny Kivimets, majanduse eest Ivar Lill ning majutuse eest Anu Klaar. Esimest korda toimusid üritused kahes linnas: Lundis ja Malmös. Eelüritusena toimus Lundis 29. aprillil teadussümpoosion Eesti ja Põhjalaga seotud probleemidest. Estivali ametlik avamine toimus 2. mail kell 12 Lundi Universitetsplatsenil, kus sõnavõtuga esines läänivanem Bertil Göransson. 1. mail toimusid Lundis spordivõistlused noortele ja Malmös peeti laskevõistlus väiksekaliibriliste vintpüssidega laskmises. Stockholmi Eesti Teater esitas Lundis Karin Saarseni näidendi "Merihunt" lavastuse. 2. mai algas kirjandusliku-muusikalise ennelõunaga Lundi ülikooli aulas, kus kirjanikud esitasid oma uudisloomingut. Lundi Linnateatris sai sellel päeval vaadata rahvatantsu ja võimlemist, laste esinemist ja kuulata Eesti lüürikat Liidia Saarmani ja Anu Sundbergi esituses. Luulepõimikuga "Ma lillesideme võtaks" esinesid Ene Rämmeld Pariisist ja Raivo Tammik Münchenist. Kooride kontsert toimus Lundi Akademiska Föreningeni suures saalis, kus esinesid Göteborgi Eesti Naiskoor, Göteborgi Eesti Meeskoor, Stockholmi Eesti Naiskoor ja Stockholmi Eesti Meeskoor. Stockholmi Eesti Noortekoor Jaan Seimi juhatusel esines Lundi Stadshallenis. Samas toimus ka solistide kontsert, kus astusid üles Martin Krooni, Katrin Meerits, Ellen Palmas, Alfred Pisuke, Mikko Pulkinen ja Hilja Saarne. Rahvapidu toimus Lundi Grand Hotellis. 3. mai programm algas Malmös noortetoimkonna korraldatud laudkonnavestlusega Balti küsimustes rootsi keeles. Vestluses osalesid riigipäevas esindatud poliitiliste erakondade noorteliitude esindajad. Arutleti rahu ja vabaduse seoste ning tuumapoliitika üle Põhja- ja Baltimaades.[3] Rongkäigu läbi Malmö kesklinna koos manifesti ehk "Vabaduse apelli" ettelugemisega Malmö Stortorgetil korraldasid Enn Meri ja Andres Küng. Estivalil kõneles ka Rootsi immigratsiooniminister Anita Gradin.[4] Estivali gala toimus Malmö Stadsteatris Leida Leesmenti juhtimisel. Esinesid Malmöflickorna, Käbi Laretei, Guido Päevatalu, rahvatantsurühm Kassari, Stockholmi Eesti Noortekoor jt. Seejärel toimus laevasõit Öresundil piduliku õhtusöögi ja meelelahutusega. Kolmel õhtul toimus öökohvik Hotell Lundias. Viimane päev algas jumalateenistusega Lundi toomkirikus. Samas toimus ka pärastlõunal viimane pidulik kontsert ja Estivali lõpetamine. Kogu nädala jooksul oli võimalik külastada Balti hõbeda näitust Lundis Kulturenis, näituseid eesti kunsti, eesti raamatu ning Eesti ja eestlaste kohta. Estivali infokeskus asus Lõuna-Rootsi Eesti Majas Lundis.
Estival 1990
[muuda | muuda lähteteksti]Estival 1990 juhatuse esimees oli Kalju Valdmaa, abiesimees Raimo Raag, laekur Riho Eliste, sekretär Helve Paju ning ruumide eest vastutas Vello Uibopuu. Üritus tõuseb Estivalide reas esile sellega, et esmakordselt osalesid külalised Kodu-Eestist: delegatsioon eesotsas Tartu linnapea Toomas Mendelsoniga, balletitrupp teatrist Vanemuine, Tartu Akadeemiline Meeskoor, koorid Üks Lust ja Tarba-Tu, kammerorkester Missioon.[5] Estivali esimesel päeval toimus võrkpalliturniir Tartu ja Uppsala võistkondade vahel Fyrishallenis. Samal päeval peeti Uppsala ülikoolis teadussümpoosion, kus esinesid Eesti-teemaliste loengutega prof. Aleksander Loit, dotsent Kalju Valdmaa, doktor Rein Marandi, dotsent Enn Nõu ja dotsent Raimo Raag. Avasõnad ütles prof Lars-Gunnar Larsson. Teise päeva hommikul toimusid organisatsioonide kokkutulekud Folkets Husis ja Uppsala Eesti Kodus. Samal ajal toimus laevasõit Skoklosterisse ning väljasõit muuseumirongiga Lännasse. Estivali avas pidulikult maavanem Hans Alsén. Pidulisi tervitasid Uppsala ülikooli rektor Stig Strömholm, Tartu linnapea Toomas Mendelson ja Uppsala omavalitsuse esimees Lars-Erik Ericsson. Esinesid Tartu, Stockholmi ja Göteborgi eesti koorid, kammerorkester Tallinnast ning solistid. Avamisele järgnes rahvapidu ja tants Folkets Husi Talveaias. Estivali kolmandal päeval toimus rongkäik, mis kulges läbi Uppsala kesklinna, Vaksala väljakult Odinslundi, kus kõneles Eesti Kultuuri Koondise esimees Sven Alur Reinans eesti ja rootsi keeles ning esitati traditsiooniline vabadusnõue Eestile.[6] Seejärel esinesid Tartu Akadeemiline Meeskoor ja eesti rahvatantsijad Göteborgist ning Västeråsist. Estivali gala "Rõõm liikumisest" toimus Uppsala Ülikooli aulas Leida Leesmenti juhatusel. Kaasa tegid Toomas Tuulse, rahvatantsurühm Kassari Stockholmist, Malmötüdrukud, Estonia teatri tantsija Peeter Kask, koor "Üks lust" Tallinnast ja eesti noorte rahvatantsurühm Veskimäe Göteborgist. Samal õhtul peeti Estivali ball Uppsala lossi Rikssalenis. Esinesid Tartu Akadeemilise Meeskoori kvartett, kammerorkester Missioon Tallinnast ja Idla tüdrukud Stockholmist. Viimane Estivali päev algas jumalateenistusega Mikaeli kirikus. Teenisid peapiiskop Konrad Veem ja praost Voldemar Takkel. Keskpäeval peeti Folkets Husis laudkonnavestlus arengust Eestist. Vestlust vedasid Alex Miilits Stockholmist ja Mart Niklus Tartust. Estival lõppes kontsertjumalateenistusega Uppsala toomkirikus. Teenisid Rootsi peapiiskop Bertil Werkström, peapiiskop Konrad Veem ja toompraost Clarence Nilsson. Esinesid Tartu Akadeemiline Meeskoor, Stockholmi Eesti Naiskoor, Stockholmi Eesti Meeskoor, Göteborgi Eesti Naiskoor, Göteborgi Eesti Meeskoor, kammerorkester Missioon Tallinnast, solist Katrin Meerits. Kolmel Estivali päeval näidati Slottsbiografenis eesti filme. Göteborgs nationis oli igal õhtul öökohvik. Estivali raames korraldati eesti kunsti, tarbekunsti, arheoloogia, kirjanduse ja Eesti keskkonda käsitlevaid näitusi. Infokeskus oli avatud Göteborgs nationi ruumides S:t Larsgatan 7.
Estival 1995
[muuda | muuda lähteteksti]1995 asutati Estniska Kulturföreningen i Göteborg (Eesti Kultuuriühing Göteborgis), mille ülesannete hulka kuulus ka järgneva Estivali korraldamine. Estivali projektijuhiks sai Aho Rebas, kes ühtlasi on olnud kolme viimase Estivali peatoimkonna esimees. Estivalide 1995 ja 2003 peatoimkonna esimees oli Mart Mägi. Estival 1995 muutis eesti päevade peaeesmärki ja uuendas formaati. Kuna Eesti oli taas iseseisev, siis võeti enesemääramisõiguse nõudmise asemel peaeesmärgiks eesti kultuurielu tutvustamine Rootsi laiemale üldsusele. Raamkavast kadus poliitiline manifestatsioon, lisaks jäid välja spordivõistlused. Eesti kultuuri parema leviku huvides kaasati Eestivali korraldamisse rida Rootsi institutsioone. Estival 1995 avaüritus toimus 27. augustil Göteborgi ooperiteatris, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Neeme Järvi juhatusel kandis ette Rudolf Tobiase oratooriumi "Joonase lähetamine". Kontserdid, jumalateenistused, näitused ja teadusettekanded hajutati septembri-, oktoobri- ja novembrikuu päevadele. Kokku toimus 46 üritust, mille hulka esmakordselt kuulus Eesti kaubamess.[7]
Estival 2003
[muuda | muuda lähteteksti]Estival 2003 järgis eelmise Estivali eesmärki ja ülesehitust. Oluline sihtrühm oli rootsikeelne publik ning Estival laius "vihmavarjuna" märtsist kuni aprilli lõpuni Göteborgis toimunud kultuuriürituste kohal, millel oli seos Eestiga. Näiteks oli Estivali programmi lülitatud Jaan Tätte "Sild", mille rootsindatud variandi lavastas Jaanus Rohumaa Göteborgi linnateatri kutsel.[8] 2003. aastal möödus 200 aastat Friedrich Reinhold Kreutzwaldi sünnist. Estival tähistas seda eepose "Kalevipoeg" rootsikeelse versiooniga, mille kandsid ette Göteborgi Eesti Teatri näitlejad.[9]
Estival 2007
[muuda | muuda lähteteksti]Estival 2007 oli kolmepäevane festival, see planeeriti samale ajale Göteborgi raamatumessiga. Messi peateemaks oli Eesti, avas president Toomas Hendrik Ilves. Estivali raames näidati äsja valminud filmi "Laulev revolutsioon".[10] Estivali keskne eestlasi koondav üritus oli laulupidu, kus lisaks neljale Rootsi eestlaste koorile osales segakoor Noorus Tallinnast ning Euroopa Eestlaste Segakoor. Traditsiooniline rahvapidu toimus Chalmersi tehnikaülikoolis ning tõi kokku üle 900 eestlase.[11]
Estival 2013
[muuda | muuda lähteteksti]Estival 2013 tähistas Eesti Vabariigi 95. aastapäeva ning märkis ühtlasi kolmekümne aasta möödumist esimesest Estivalist. Avamine toimus Stockholmi Eesti Majas kunstinäituse ja monograafia "Harri Kiisk – eesti kultuuri vahendaja Rootsis"[12] esitlusega. Toimusid teadusettekannete päev ja eesti kirjanduse päev, teatrietendused ja kooride kontsert Musikaliska kontserdisaalis, mis tõi kokku üle 150 laulja Rootsist, Eestist ja mujalt Euroopast. Salakõrtsis rokkis kaveribänd Doktor Meyer, mis koondab Rootsi eestlaste kolmandat põlvkonda, soojenduseks laulis ansambel Meloodilised Tordid Luksemburgist. Suur galaõhtu toimus Waterfronti konverentsikeskuses. Estivali külastasid president Toomas Hendrik Ilves abikaasaga ning Rootsi välisminister Carl Bildt.[13]
Estival 2018
[muuda | muuda lähteteksti]Estival 2018 oli pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale. Avakontsert "Eesti kõlad" toimus Kuninglikus Muusikakõrgkoolis. Järgnevatel festivalipäevadel sai külastada kunsti- ja käsitöönäitust, kirjandusõhtut ja tantsupidu. Mängiti Heidi Sarapuu näidendit "Vihmapiisad ja kuupaiste" (teater Varius), mis jutustab Käbi Lareteist, kes pianistina on esinenud mitmel varasemal Estivalil. Teadusteater Eestist presenteeris oma etendusel eksotermilisi protsesse. Estivali peaürituseks kujunes "Sajandi pidu" – galaõhtu Stockholmi Raekojas. Kohal viibis Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas.[14]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Lehes, Toomas, Aho Rebas (toim.). Estival 83. Kava. Program. Eesti Päevad Rootsis. Estnisk Kulturfestival. Göteborg 1983, 20.–23.05. Lindome: Kompendiet, 1983.
- ↑ Rebas, Hain. ESTIVAL 83 vabadusmanifestatsioonil kõneleb prof. Erik Lönnroth. Teataja, 14. mai 1983, lk 1.http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s186407&nid=109645&frameset=1
- ↑ Vabadusemarss Lõuna-Rootsis vastu kevadele. Teataja, 17. mai 1986, lk 1.
- ↑ Estival ’86. Teised ülerootsilised Eesti päevad. Juhis. Guide. Lund, 1986.
- ↑ Eesti Päevad Rootsis. Estniska kulturdagar. Uppsala, 24-27/5 1990.
- ↑ Estival Uppsalas. Teataja, 16. juuni 1990, lk 3
- ↑ Estival 95. Estniska kulturdagar i Göteborg. Programhäfte. Göteborg: 1995.
- ↑ Kalve, Mati. Eesti mees tuli Göteborgi eesti näidendit lavale tooma. Eesti Päevaleht. Estniska Dagbaladet, 29. märts 2003 lk 9.
- ↑ Eesti Kultuuripäevad Göreborgis – Estival 03. Eesti Päevaleht. Estniska Dagbaladet, 6. märts 2003, lk 11.
- ↑ Ignats, Ülo. Võimas Eesti jälg Göteborgi raamatumessil. Eesti Päevaleht. Estniska Dagbaladet, 11. oktoober 2007.
- ↑ Estival 2007. Eesti kultuuripäevad Göteborgis. Laulupidu. Rahvapidu.
- ↑ Ojamaa, Triinu, Kanni Labi ja Janika Kronberg 2012. Harri Kiisk – eesti kultuuri vahendaja Rootsis. Tartu: Eesti Kirjendusmuuseumi Teaduskirjastus. ISBN 978-9949-490-40-0 (trükis), ISBN 978-9949-490-41-7 (pdf)
- ↑ Estival 2013 erileht. Eesti Päevaleht. Estniska Dagbladet, 30. jaanuar 2013, lk 5–12.
- ↑ ESTIVAL – Eestlaste kultuuripäevad Rootsis olid sel aastal eriti pidulikud. Eesti Päevaleht. Estniska Dagbladet, 1. märts 2018, lk 1.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Ojamaa, Triinu 2017. Festivalide funktsioon kodu- ja eksiileesti kultuurisuhtluse kujunemisloos. Methis. Studia humaniora Estonica, 19, lk 8-30. DOI:10.7592/METHIS.V15I19.13434
- Ojamaa, Triinu 2017. Eesti päevade telgitagustest: Hain Rebase kirjavahetus maailma poliitikatippudega. Tuna. Ajalookultuuri Ajakiri, 3 (76), lk 128-139.