Enn Nõu
Ilme
Enn Nõu (sündinud 2. oktoobril 1933 Tallinnas) on eesti kirjanik ja arstiteadlane.[1] Tema isa oli Joosep Nõu.
Enn Nõu õppis Tallinna 28. algkoolis. 1944. aastal põgenes ta koos perega Rootsi. Aastatel 1953–1961 õppis ta Uppsala Ülikooli arstiteaduskonnas; 1978. aastal sai meditsiinidoktori kraadi. Ta on töötanud arstina mitmes Uppsala Ülikooli kliinikus ja dotsendina Uppsala Ülikoolis.[2]
Ta on oma teostes käsitlenud muuhulgas ka Vabariigi Valitsuse eksiilis tegevust.
Enn Nõu valiti 1966., 1968. ja 1970. aastal Eesti Komitee Asemike Kogusse.
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Pidulik marss" (1968, 1992)
- "Vastuvett" (1972, 1995)
- "Lõigatud tiibadega" (1976, 1994)
- "Pärandusmaks" (1976, 1994, ühes raamatus "Lõigatud tiibadega")
- "Nelikümmend viis" (1984, 1996)
- "Koeratapja" (1988, 1993, 2009)
- "Presidendi kojutulek" (1996)
- "Mõtusekuke viimane kogupauk" (2005)
- "Vabariigi pojad ja tütred I osa" (2010)
- "Vabariigi pojad ja tütred II osa" (2011)
- "Vabariigi pojad ja tütred III osa" (2012)
- "Ma armastasin rootslast ehk Sollefteå suvi" (2013)
- "Saaremaa eleegia" (2015)
- "Poisteraamat" (2016)
- "Elu ja aeg" (2019)
- "Ufa umbsõlm" (2020)
- "Ülestähendusi ajast ja elust" (2023)
- "Tont teab" (novelliantoloogia; toimetaja ja kaasautor; 1968)
- "Tõotan ustavaks jääda... Eesti Vabariigi valitsus 1940–1992" (Ajalooartiklite ja dokumentide koguteos; toimetajad Mart Orav ja Enn Nõu; Enn Nõu kaasautor; 2004)
- "Kuusteist Eesti kirja" (antoloogia, kaasautor, 2018)
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1997 Üliõpilaste Selts Raimla auliige
- 2002 Valgetähe V klassi teenetemärk[3]
- 2005 MTÜ Eesti Pimedate Muuseumi biograafika preemia koos XVIII sajandi pimeda elulookirjutaja, koolmeistri ja usutegelase Mäletu Jaani (1749–1827) nime kandva soolavakaga
- 2006 Eesti Kirjanduse Seltsi auliige
- 2013 Jaan Krossi kirjandusauhind ("Vabariigi pojad ja tütred")
- 2013 Rootsi Eestlaste Liidu kultuuriauhind
- 2013 Eesti Vabariigi kultuuriministri tänukiri ja preemia 80. sünnipäeva puhul
- 2015 Eesti Muinsuskaitse Seltsi teenetemedal pikaajalise töö eest eesti ajaloo talletamisel
- 2018 Eesti Vabariigi kultuuriministri tänukiri ja preemia 85. sünnipäeva puhul
- 2019 Elise Rosalie Auna nimeline Võtikvere raamatuküla kirjanduspreemia ("Elu ja aeg")
- 2022 Jõgeva valla pink "Poisteraamatu" tsitaadiga Kuremaa Raamatukogu ees
- 2023 Eesti Vabariigi president Alar Karise õnnitlus- ja aukiri 90. sünnipäeva puhul
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Enn Nõu abikaasa on kirjanik Helga Nõu.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti entsüklopeedia, 14. kd,
- ↑ Eesti kirjarahva leksikon, ISBN 545002357X.
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Eerik Teder. Helga ja Enn Nõu Tallinnas Videvik.ee
- Rein Veidemann. Kirjanik Enn Nõu leidis uue hingamise Postimees.ee, 10. september 2005
- Jaan Undusk. Eesti lugu: Enn Nõu "Koeratapja" Eesti Päevaleht, 19. juuni 2009
- Enn Nõu Eesti biograafilises andmebaasis ISIK